4-20-898/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-20-898

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2020. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-20-898

Kohtunik

Ülle Raag Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme Väärteoasi

Menetlusaluse isiku F.F kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.02.20 . a otsusele väärteoasjas nr 2780,20,000773 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: F.F (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx t:

Kohtuväline menetleja: ja Piirivalveameti Lõuna Politseiprefektuur (e-post: ). louna@politsei.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Jätta kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

21.02.2020

20 00773 muutmata ja F.F-i . a otsus väärteoasjas nr 2780, ,0 kaebus rahuldamata.

2. 5.juuliks 2020. a Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. F.F-i kanda. Jätte menetluskulud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Tartu Maakohtu Jõgeva jalikult teatada 7 päeva jooksul kohtumajale kir alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus tähtaegselt kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 5. juunil 2020. a.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.01.2020. a koostati F.F-i suhtes väärteoprotokoll (tl 15). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis F.F 22.01.2020. a kell 18.15 Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas,

Tallinn-Tartu- - Võru Luhamaa tee 140.kilomeetril mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga

5 km/h). Lubatud suurim sõidukiirus xxxxxxx kiirusega 117 km/h (+/- sellel teelõigul oli 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mittevähem kui 22 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus F.F liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS §

227 lg-

s 2 sätestatud väärteo.

2. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.02.2020. a otsusega (tl 4-6; 19-20) karistati

F.F-i LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 -

trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistajaning menetlusaluse isiku ütlustega. ääramisel arvestati Karistuse m menetlusaluse isiku varasema käitumisega - puuduvad kehtivad samalaadsed rikkumised. Tegemist ei ole ebaolulise või kerge rikkumisega. Karistust kergendavadning raskendavad asjaolud puuduvad.

3. Menetlusalune isik F.F esitas 27.02.2020. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2-3). Kaebuse kohaselt sõitis menetlusalune isik 22.01.2020. a kella 18.15 ajal Tallinnast Tartusse ning seda äriühingule kuuluva sõiduautoga Audi A6, registreerimismärgiga . Väljas oli xxxxxx pime ning aega sõiduks oli piisavalt. Menetlusalune isik alustas möödasõitu ning seda kohas, kus see oli lubatud. Möödasõitu alustas F.F peale Põltsamaa linn metsade vahel asuva kurvi alguses. Menetlusalune isik teostas möödasõitu ees rahulikult (90 km/h) liikunud sõidukist ning seejuures püüdes sõidukiirust ületada mitte rohkem kui 20 km/h. Jõudnud ees liikunud sõiduki kõrvale, märkas menetlusalune isik veel ühte ees liikuvat sõidukit, mida ta möödasõitu alustades ei olnud märganud kurvi tõttu. Samal hetkel märkas menetlusalune isik ka vastassuunas lähenevat, s.o kurvi sisenevat sõidukit. Pimedas kurvi raadiust ning vastu liikunud sõiduki kiirust hinnates leidis menetlusalune isik, et ei pruugi ruumi ega ka aega jätkuda oma sõiduritta tagasi reastumiseks, otsustas menetlusalune isik kindla peale kiirendada ning mööduda ka teisest eespool liikunud sõidukist, eesmärgiga mitte tekitada liiklusohtlikku olukorda. Sellist otsust toetas ka asjaolu, et sõidukil oli juba möödasõidukiirendus sees. Menetlusalune isik möönab, et sellise möödapääsmatu manöövriga võis ta ületada lubatud sõidukiirust rohkem kui 20 km/h. Möödasõidu manöövri ajal menetlusalune isik spidomeetrit ei jälginud. Menetlusaluse isiku hinnangul oleks oma sõiduritta kahe ees liikunud sõiduki vahele tagasireastumine võinud sõidukijuhtide jaoks tekitada ohtliku olukorra. Jõudmata tagasi oma sõiduritta, lülitati viimasel möödutud sõidukil sisse vilkurid, mis pimedas menetlusalust isikut ehmatasid. Menetlusalune isik suutis vaatamata tekkinud olukorrale manöövri ohutult lõpetada. Menetlusalune isik märgib, et sõiduki kiirus ei pidanud möödasõidul ületama lubatud sõidukiirust mitte rohkem kui 20 km/h, kuid suurenes möödasõidul ootamatult tekkinud olukorrale. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust teiste liiklejate ohutuse tagamiseks.

Menetlusalune isik selgitas situatsiooni ka politseiametnikele, kes nõustusid sellega ning pakkusid välja kiirmenetluse ja määratavaks trahvisummaks 120 eurot. Menetlusalune isik sellega ei nõustunud ning koostati väärteoprotokoll. Vastulauset ei esitanud. Menetlusalune isik vabandas ning pidas seda piisavaks. Otsuses on aga menetlusalusele isikule määratud karistust suurendatud. Seejuures puuduvad otsuse motiveerivas osas igasugune viide menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumise situatsioonile. Kohtuväline menetleja ei ole pööranud mingit tähelepanu menetlusaluse isiku selgitustele. Menetlusalune isik on korralik liikleja, kes peab seonduvalt töökohustuste täitmisega aastas sõitma 40 000 - 45 000 kilomeetrit. Kehtivaid liiklusrikkumisi ei ole.

Menetlusalu isik taotleb trahvisumma vähendamist alla 30 trahviühiku ning kohtuistungil tunnistajate ülekuulamist.

4. 02.03.2020. a kirjaga (tl 10) edastati väärteoasja materjalid kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

5. Kohus nõudis ) VTMS § 116 lg 1 alusel välja väärteotoimiku. 13.03.2020. a kirjaga (tl 11

6. Tartu Maakohtu 02 4.2020 F.F-i kaebuse .0 . a määrusega (tl 2 ) võttis kohus menetlusse ning määras, et kohtuvälisele menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.

7. 16.04.2020. a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 31 taotles

) kohtuväline menetleja

väärteoasjas tehtud otsuse muutmata jätmist ning F.F-i kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, mistõttu on tegemist seaduskuuleka isikuga. Menetlusaluse isiku poolt väljendatu põhjal saab järeldada, et isik on oma rikkumisest aru saanud ning seda saab arvestada kergendava asjaoluna. Sõidukis ei olnud kaasreisijaid, seega ei olnud ohustatud kolmandate isikute elu. Siiski tuleb arvestada, et rikkumine on toime pandud ühe tihedama liiklusega põhimaanteel ning pimedal ajal, mil liiklusolude tajumine ei ole võrreldav valge aja oludega ning kerge ei ole märgata sõiduteel kergliiklejaid ning loomi. Möödasõit on üks ohtlikumaid manöövreid. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku raskuse ja karistuse eesmärgiga. Määratud karistus on alla sanktsiooni keskmist määra.

8. Kohus arutas väärteoasja 20.05.2020. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri . a otsus tuleb jätta muutmata 21.02.2020 ja F.F-i kaebus rahuldamata.

10. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse F.F-ile ette, et tema 22.01.2020. a kell 18.15

Tallinn-Tartu- - Võru Luhamaa tee 140.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga 7 asulavälisel teel kiirusega 117 km/h (+/ xxxxxx

- 5 km/h). Seega F.F ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et F.F juhtis 22.01.2020. a kell 18.15 Tallinn-Tartu-V -Luhamaa tee 140. kilomeetril õru mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 117 km/h (+/- 5 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl ). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõt näidik mist on teostatud seadmega Stalker DSR 2X S.N DP009622 (

200-0654-00, antenn 1 KC031308, antenn 2 KR009138). Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mõõtevahendiga on 22.01.2020. a kell 08.15 teostatud testmõõtmine ja seade on hinnatud töökorras olevaks. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS-19/00178 24.07.2019. a (tl 21). Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus . a määruse nr

- ja taristuministri 18.12.2018

65 lisa punktile 7.2. F.F-i juhitud sõiduki (Audi A6, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirust mõõdeti Tallinn- Tartu-V -Luhamaa tee 140 õru .kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 1 , arvestades laiendmääramatust

17 km/h +/- 5 km/h lemus 112 km/h ei kasutatud. , on lõplik mõõtetu . Kiiruse mõõtmisel videotehnikat Tunnistajate Txxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub üheselt, et 22.01.2020. a teostasid nad Tallinn-Tartu- -Luhamaa ma Võru anteel liiklusjärelevalvet. Õhtusel pimedal ajal, s.o kella 17-18 paiku liiguti patrullsõidukiga Tartu suunas. Sademeid ei olnud ning tee oli kuiv. Kiirust mõõdeti patrullautos oleva statsionaarse kiirusmõõturiga, mis mõõdab nii ees liikuvate kui ka tagant

tulevate sõidukite kiirust. Patrullsõiduki kiirus oli 90 km/h ning patrullsõidukist tegi möödasõitu tagant lähenenud tumedat värvi sõiduk Audi A6. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ületas sõiduk kiirust ning kiiruse ületamine fikseeriti juba enne, kui sõiduk patrullsõidukist mööduma hakkas. Möödasõitu sooritanud sõidukile anti punaste-siniste vilkuritega peatumismärguanne ning juht peatas sõiduki koheselt. Juhile selgitati peatamise põhjust ning ta kutsuti patrullautosse. F.F-ile koostati väärteoprotokoll. Lisaks eelviidatud tõenditele on väärteoasjas tõendiks ka F.F-i enda ütlused. F.F-i ütluste kohaselt sõitis ta 22.01.2020. a Tallinnast Tartu poole. Talvine ning pime aeg oli, kuid sademeid ei olnud. Peale Põltsamaad parempoolsesse laugjasse kurvi sisenedes otsustas F.F sooritada möödasõidu ees

90 km/h liikunud sõidukist. Ruumi oli rahulikult, s.o umbes

piisavalt ning F.F-i hinnangul ei pidanud ta möödasõidu manöövrit tehes ületama lubatud sõidukiirust mitte rohkem ku F.F hindab ennast väga suure i 20 km/h. sõidukogemusega juhiks. Möödasõidul märkas F.F veel ühte eespool liikuvat sõidukit, mis tema hinnangul võis samuti liikuda kiirusega umbes 90 km/h. F.F otsustas ka teisest sõidukist möödasõidu teha, eesmärgiga kahe auto vahele reastumisega mitte ohtu seda kaasliiklejaid. Möödasõitu ajendas tegema ka asjaolu, et vastassuunas lähenes samuti sõiduk, mida F.F kurvi tõttu enne manöövri algust ei näinud. Möödasõidul ei olnud F.F võimalik spidomeetri näitu jälgida, kuid see võis olla suurem kui 110 km/h. F.F ei ole

ka kaebuses vaidlustanud kiiruse ületamise fakti. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn-Tartu-V -Luhamaa tee 140 õru . kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h.

Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et ületas lubatud F.F sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis F.F xxxxxxx kiirusega 117 km/h (+/- 5 mootorsõidukit Audi A6, registreerimismärgiga km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel - teel, s.o 90 km/h. Kuna F.F on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg sätestatud väärteo.

- 2 s

11. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest tegutses F.F kavatsetult KarS § 16 lg

2 mõttes.

LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Menetlusalune isik on oma rikkumist tunnistanud. Ta on selgitanud, et hakkas tema ees liikunud sõidukist möödasõitu tegema, lootes seejuures lubatud sõidukiirust ületada mitte rohkem kui

20 km/h. Möödasõidul olles märkas ta eespool liikumas (suunaga Tartu poole) veel ühte sõidukit ning ka vastassuunas liikus tema poole sõiduk, mida ta kurvi tõttu polnud manöövrit alustades märganud Kuna menetlusalune isik soovis möödasõidu lõpetada (pidades kahe auto . vahele reastumist või hoo maha pidurdamist oma endisele kohale saamiseks liialt ohtlikuks), tõusis kiirus liiga suureks, s.o menetlusaluse isiku hinnangul võis kiirus olla suurem kui 110 km/h. Sellest võib järeldada, et F.F teadis, et ta ületab suurimat lubatud kiirust. Veelgi enam, ta seadiski eesmärgiks lubatud liikumiskiiruse ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud eessõitvatest sõidukitest mööduda. Nii on menetlusalune isik selgitanud, et alustas möödasõitu ees rahulikult, s.o 90 km/h liikunud sõidukist ning ka selle sõiduki ees omakorda liikunud sõiduk liikus kiirusega umbes 90 km/h. Menetlusaluse isiku hinnangul tuli tal esimesest autost möödasõitu tehes juba ületada lubatud suurimat sõidukiirust.

12. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Siinkohal ei nõustu kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et möödasõidumanöövrit tehes kiirust ületades tegutses F.F hädaseisundis. Seda põhjusel, et puudus vahetu või vahetult eesseisev oht, mida F.F oleks olnud õigus kõrvaldada (KarS § 29). Asjaolu, et F.F pidas kiiruse ületamist manöövri lõpetamiseks olulisemaks kui liiklusturvalisust, ei tähenda, et kiiruse ületamine oleks õigustatud või lubatav. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei tule KarS § 29 hädaseisundi sätted üldse kohaldamisele ega kaalumisele. Hädaseisundi olukord ei rakendu, kui selles valdkonnas esineb õiguslikult reguleeritud menetlus sellisest olukorrast väljatulekuks. Liiklusseadus näeb ette sellisest keerulisest olukorrast väljatuleku viisi- -s 51 lg.-s 4. see on sõnastatud LS § Kuigi kurvist väljus ning liikus vastassuunas vastu üks sõiduk, tulnuks F.F juhinduda LS § 51 lg s 4 sätes möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei - tatust, et kui saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. -

F.F LS § 51 lg s 4 sätestatust ei juhindunud. Kohus märgib, et tõendite uurimise käigus on selgunud, et F.F möödasõitu sooritama asudes ei veendunud ka LS § 51 lg.3 p.4 ja 6 täidetuses (kas sõidurada on piisavas ulatuses vaba ja kas on võimalik ohutult tagasi reastuda).

13. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati F.F-ile karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et F.F-i juhitud sõiduki kiirus oli LS § 227 lg

-s

2 sätestatud kiiruse alammääras. Samas tuleb F.F-i süü suuruse määratlemisel arvestada asjaolu, et F.F pani teo toime kavatsetult (s.o tahtluse kõrgeim aste). Lisaks tuleb arvestada sellega, et F.F ületas kiirust tiheda liiklusega õhtusel pimedal ajal ning ta tegi seda ühel Eesti suurimal maanteel. See tähendab, et F.F rikkus liiklusreegleid, kui teel oli suur liikluskoormus, millest omakorda järeldub, et F.F-ist lähtuv oht oli tavapärasest oluliselt suurem.

Kohus möönab, et kiiruseületamine toimus olukorras, kus menetlusalune isik teostas möödasõitu eessõitva st, ning teatud juhtudel on möödasõidul kiiruseületamine test autode vältimatu. enetlusalune isik põhjendas möödasõiduvajadust sellega, et kui sõita pimedal ajal M

lähituledega eessõitva sõiduki taga, on nähtavus tavapärasest oluliselt piiratum ning ei pruugi seetõttu märgata teele ootamatult sattuvaid takistusi (näiteks metsloomi). Möödasõidul olles tekkis ootamatult vajadus ka teisest autost möödasõit sooritada, sest vahe kahe auto vahel oli liialt väike ning tagasireastumisega oleks F.F seadnud kaasliiklejad ohtu. Samas leiab kohus, et isegi möödasõidul ei tohiks kiirust sellisel määral ületada. Veelgi enam, asjas kogutud tõenditest (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistajate ütlused ja menetlusaluse isiku ütlused) nähtuvalt sõitsid F.F-i ees sõidukid lubatud piirkiirusega, s.o 90 km/h, seega puudus F.F tegelikkuses vajadus möödasõitu üldse sooritada. Manööver oleks tulnud kõrge ohutaseme tõttu jätta tegemata ning ootamatult teele sattuvaid takistusi ja neile otsasõitu

saanuks ennetada suurema pikivahe hoidmisega ees liikunud sõiduki suhtes. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver. Eelnevat kogumis hinnates võib väita, et F.F-i süü o n alla keskmise. Samas on kohus aga seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb F.F-i poolt toime pandud üleastumisse suhtuda põhjendatud rangusega. Tema rikkumine on väga tõsine, kuna lubatud sõidukiiruse ületamisega sellises ulatuses ning olukorras (möödasõitu sooritatakse kahest sõidukist ning vastu liigub samuti auto) oleks võinud kaasneda väga rasked tagajärjed. F.F-i tegu kujutas endast suurt ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti oleks sellega võinud kaasneda suur varaline kahju. Seega on ka õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Peale selle on lubatud sõidukiiruse ületamise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Samas ei tohi karistamine muuta isikut objektiks, mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust kinnistada. Karistusregistri väljatrükist (tl 18) nähtuvalt puuduvad F.F varasemast ajast väärteokaristused. See viitab asjaolule, et F.F-i poolt toime pandud rikkumise näol oli tegu pigem juhuslikku laadi rikkumise ga kui väljakujunenud käitumismalliga. Karistuse määramisel saab kergendav asjaoluna arvesse võtta F.F-i kahetsust (KarS §

57 lg 1 p 3). F.F on koheselt pärast rikkumise toimepanemist rikkumisest aru saanud, seda tunnistanud ning ka vabandanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati trahviühiku F.F-ile karistuseks rahatrahv 40 ulatuses, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab F.F-i süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Selline karistus jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra ja arvestab sellega asjaolu, et isik on rikkumist tunnistanud ja vabandanud selle eest. Menetlusaluse isiku viited sellele, et temale pakuti lahendiks kiirmenetlust trahvisummaga 120 eurot, kuid hiljem tehti otsus 160 eurole, mis ei ole õiglane, ei oma karistuse kohaldamise seisukohast , menetlus toimus tavamenetluse korras ja tähendust. Kiirmenetlust ei toimunud kohus saab hinnata üksnes 21.02.2020 tehtud otsust ja kohaldatud karistust.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.02.2020. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780 tuleb jätta muutmata ja ,20,000773 F.F-i kaebus rahuldamata. Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud F.F-i kanda.

Ülle Raag Kohtunik