2-20-3447/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-20-3447 Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2020. a, Tallinn

Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Kohtuasi XX hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practical-laskmise Ühingu 6. veebruari 2020. a juhatuse otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebemenetluses Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Olli

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta XX enda kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 6. veebruaril 2020.a Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu, milles palus tuvastada kostja juhatuse 6. veebruari 2020.a otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja Eestis praktikali alast tegevust korraldav organisatsioon, mis ühendab praktikaliga tegelevaid klubisid ja füüsilistest isikutest regiooni liikmeid. Hageja on kostja liige. Hageja ja kostja vahel on leping, mis sõlmiti kostja poolt hagejale laskesportlase, instruktori ja kohtuniku litsentsi väljastamisega.

3. Kostja teatas hagejale 6. veebruaril 2020. a e-kirjaga, et juhatus otsustas kustutada hageja alates 6. veebruarist 2020. a kostja turvaliste laskurite nimekirjast. Juhatuse volitused olid aga 3. veebruaril 2020. a lõppenud. Samuti ei oma e-kiri õiguslikku tähendust, kuna on allkirjastamata. Juhatuse otsus on hagejat diskrimineeriv ja sellega takistatakse hageja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta ja õigust vabale eneseteostusele.

4. Kostja liikmed võivad olla practical laskespordi harrastajate koondamiseks loodud juriidilised isikud (põhikirja p 3.1). Juriidiline isik on aga õiguslik abstraktsioon ja tegutseb tema liikmeks olevate füüsiliste isikute kaudu. Seega on hageja, olles kostja liikmeks oleva Mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA liige, ka kostja liige.

Maakohtu määrus

5. Maakohus keeldus 5. märtsi 2020. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna hagi on nõudeõiguse puudumise tõttu perspektiivitu. Menetluskulud jättis kohus hageja enda kanda.

6. Hageja ei ole isikuks, kellel oleks õigus nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 alusel. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostja liige. Hagiavalduse kohaselt saavad kostja liikmed olla üksnes juriidilised isikud. Hageja ei ole juriidiline isik. Liikmelisust ei saa tuletada asjaolust, et kostja on hagejale väljastanud litsentsi. Poolte vahel võivad olla erineva sisuga õigussuhted. Hageja väitel ongi kostja liige MTÜ Laskespordiklubi Alpha, kes maksab hageja eest liikmemaksu. Hageja maksab liikmemaksu oma laskespordiklubile. Asjaolu, et hageja on juriidilise isiku liige, kes on kostja liige, ei tähenda, et hageja ise oleks kostja liige. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kostja juhatuse liige.

7. Kuna hageja ei ole kostja liige, ei ole tal õiguslikku huvi kostja juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel, kuna ühingu juhatuse otsus ei saa mõjutada ühingu liikmeks mitteoleva isiku õigusi ja kohustusi. Tuvastusnõude menetlemiseks puudub seetõttu õiguskaitsevajadus.

8. Kui hageja leiab, et tal on kostjaga leping, mille alusel on kostjal kohustus võimaldada hagejal võistlustel osaleda või kohustus mitte kustutada hagejat turvaliste laskurite nimekirjast, on hagejal võimalik esitada kostja vastu nõudeid lepingu alusel.

Määruskaebus

9. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Maakohus ei võinud jätta hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ei ole kostja liige ega selle organi liige. Kostja otsusega on ilmselgelt rikutud hageja õigusi. See takistab ebaseaduslikult hagejal osalemist laskespordivõistlustel, kuhu saamiseks on kostja väljastanud hagejale litsentsi, millest tulenevalt on hagejal kostjaga lepinguline suhe.

11. Maakohus jaatas hageja võimalust kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuid jättis hagi siiski menetlusse võtmata. Maakohus pidi kontrollima, kas hagejal on õigus kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kuna TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel kohus tõendeid ei hinda, ei olnud maakohtul võimalik hagi menetlusse võtmisest keelduda.

12. Ka laskesportlane, instruktor ja kohtunik saavad oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse lepinguliste ja lepinguväliste nõuetega, kui mõni eraõiguslik isik on asunud õigusvastaselt takistama tema põhiõigusi vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta või põhiõigust vabale eneseteostusele. Näiteks sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1049 kaitse õigusvastase majandusvõi kutsetegevuse seiskamise puhuks, VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 sätestavad õiguskaitse isiklike õiguste kahjustamise korral. Samuti saab oma õigusi kaitsta näiteks siis, kui võistluskeelu kehtestanud või seda rakendav organisatsioon on konkurentsiseaduse mõistes oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud. Ka saab vaidlustada spordis osalejale esitatud nn võta-või-jäta tingimusi, mida peetakse VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimusteks. Muu hulgas saab vaidlustada vahekohtukokkuleppe kehtivust (TsMS § 371 lg 1 p 8). Riigikohus on andnud sportlastele ja spordiklubile vabaduse sõlmida omavahelistes suhetes mis tahes tsiviilõigusliku lepingu, sh töölepingu.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

15. Hageja esitas käesolevas asjas hagi kostja juhatuse 6. veebruari 2020. a otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus leidis õigesti, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna hageja ei ole kostja liige ja tal ei ole seetõttu õigust kostja organi otsuseid vaidlustada. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

16. Mittetulundusühingu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib MTÜS § 24. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et viidatud paragrahvis sätestatud õiguskaitsevahend on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi liikmeks (vt näiteks

11. veebruari 2015 RKTKm nr 3-2-1-150-14 p 12). Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole hageja kostja liige. Seejuures on ekslik määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel asunud lubamatult tõendeid hindama. Maakohus on lähtunud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel õigesti hagiavalduses esile toodud asjaoludest.

17. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kuna hageja ei ole kostja liige, ei ole tal nõudeõigust tuvastada kostja juhatuse otsuse tühisus MTÜS § 241 ja TsMS § 368 alusel. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Neil isikutel, kellele on seadusega ette nähtud õigus osaühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi (vt 4. detsembri 2012 RKTKo nr 3-2-1-155-12 p 13). Kostjal ei ole õiguslikku huvi tuvastada juriidilise isiku, mille liige ta ei ole, organi otsuse tühisust.

18. Vastuseks hageja väidetele selle kohta, et kostja juhatuse otsus rikub tema õigusi, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kui mittetulundusühingu otsusega on rikutud isiku õigusi, kes ei ole mittetulundusühingu ega selle organi liige, võib ta kasutada muudest õigussuhetest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, nt kahju hüvitamise nõue, kui litsentsiavalduse alusel tekkinud pooltevahelist lepingut on rikutud (vt 11. veebruari 2015 RKTKm nr 3-2-1-150-

14 p 16). Seda selgitas hagejale õigesti ka maakohus. Hagiavalduse kohaselt on kostja väljastanud hagejale litsentsi, s.t et poolte vahel võib olla lepinguline suhe ja sellest tulenevad õigused ja kohustused.

19. Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus pidanud kontrollima, kas hagejal on õigus kasutada muudest õigussuhetest teoreetiliselt tulenevaid õiguskaitsevahendeid. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesolevas asjas esitas hageja hagi kostja juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus ei saanud asuda hindama teoreetiliselt võimalikke nõudeid, mida kohtule ei ole esitatud ja mille aluseks olevaid võimalikke asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole teisi menetlusosalisi kaasatud, siis hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu