2-19-6538/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6538

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ülalpidamise tagamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 02.01.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 29.01.2020 apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Krista Paal

Kostja (vastustaja): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei

Postnikov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.01.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastustajal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Tsiviilasi nr 2-19-6538

2 (5)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 29.04.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu. Hageja palub mõista kostjalt välja

hageja kasuks tagasiulatuvalt, alates 10.06.2018 kuni

28.04.2019, elatis summas 2127 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks

alates 29.04.2019 elatis 200 eurot kuus ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Poolte abielu registreeriti 25.02.2014 ja abielust ei ole sündinud ühiseid lapsi. Pooled

elasid koos hagejale kuuluvas 1-toalises korteris, aadressil XXX. Hageja töötas X AS-is kuni

19.03.2019. Hageja tervis halvenes 2018. a alguses ning ta viibis haiguslehel alates 10.09.2018

järjest 6 kuud, mille tõttu ütles tööandja töölepingu üles. Hageja on alates 20.03.2019 töötuna

arvel Eesti Töötukassas.

3. Kostja lahkus hageja ja kostja ühisest kodust 10.06.2018 ning jättis hageja raskesse

majanduslikku seisundisse. Hageja sissetulekud olid seoses haigusega vähenenud ja põhiline

osa hageja sissetulekust kulub ravimite soetamisele, taastusravile ja eriarsti visiitidele. Hageja

igakuised kulud on 551 eurot ja sissetulek 347,25 eurot. Ajal, mil kostja elas hagejaga koos

nende ühises kodus, toetas kostja hagejat kommunaalkulude, elektri ja toidu soetamisega. Pärast

lahkumist ei ole kostja hagejat toetanud ega aidanud, olgugi, et on teadlik hageja halvast

tervislikust ja majanduslikust seisundist. Hageja on olnud sunnitud äraelamiseks kasutama oma

emalt päranduseks saadud kasutushoiust. 4. Kostja väide, et ta kolis hageja juurest ära seoses

hageja süülise käitumisega, on vale. Kostja probleemiks oli alkoholi kuritarvitamine, pideva

töökoha puudumine, kasiinod ja nn sõbrad, kellega kostja õhtuid ja öid lõbusalt veetis. Kostja

elustandard ei olnud hagejale vastuvõetav ja see tekitas lahkarvamusi. 2017. a oli hageja

sunnitud tooma oma ema, CC, elama Eestisse, kuna tema tervis halvenes ja ta ei tulnud üksi

elamisega Ukraina Vabariigis toime. Kolm inimest pidid mahtuma 32 m2 suurusesse,

ühetoalisse korterisse. Hageja ja kostja olid eelnevalt kokku leppinud hageja ema hoolduses.

5. Hageja ema võõrandas Ukraina Vabariigis talle kuuluva kinnisvara ning raha 15 500

Ameerika Ühendriikide dollarit (USD) kanti 2018. a aprillis hageja arvele, eesmärgiga hageja

ema ülalpidamise tagamine. Hageja kasutaski seda raha oma ema hooldamiseks ja

ravikorralduseks. Hageja ema suri 24.11.2018 ning hageja korraldas ema matused, kandes

matuse-, kremeerimise ja peielaua kulud ema poolt hageja pangaarvele kantud rahadest. Hageja

ja tema ema vahelise kokkuleppe kohaselt pidi hageja ülejäänud summa (7 000 USD) pärast

hageja ema surma üle andma hageja Inglismaal elavale tütrele GG-le. Kuna haigekassa poolt

makstavast töövõimetushüvitisest ei piisanud, hakkas hageja kasutama enda ülalpidamiseks

hageja ema poolt üle kantud raha.

6. Hageja peab kooselu taastamist võimatuks, kuna kostja veedab juba aega uue naisega.

Kostja tegi kõik endast oleneva, et abielu lõhkuda ja haige abikaasa, kui tarbetu ja kasutu, maha

jätta.

Kostja vastuväited

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja pangakontol on

7000 USD, mis annab hagejale võimaluse iseseisvalt end ülal pidada.

Tsiviilasi nr 2-19-6538

3 (5)

8. Poolte lahuselu oli tingitud hageja käitumisest. Pooled elasid koos 32 m2 suuruses

ühetoalises korteris, kus on ainult üks elutuba. Jaanuaris 2018 kutsus hageja Ukrainast

Eestisse, poolte ühisesse korterisse elama oma ema. Kodus hakkasid tekkima tülid ning

kostja oli sunnitud lahkuma.

9. Vaatamata lahuselule jätkas kostja oma abikaasa toetamist, andis talle raha, ostis vajalikke

ravimeid, kuid poolte suhted muutusid pingeliseks. Hageja aitas rohkem oma ema, enda

tervisega korralikult ei tegelenud.

10. Kostja pakkus hagejale kooselu taastamist, kuid hageja ei ole huvitatud.

Maakohtu otsus

11. Harju Maakohus jättis 02.01.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

12. Hageja ei ole tõendanud oma töövõime puudumist. Asjaolu, et hageja on töötu, ei välista

objektiivseid võimalusi iseenda ülalpidamiseks. Hageja pole täpsustanud, kas hageja elukohaks

olev korter on poolte ühisvara. Sellest sõltumata võib maakohtu hinnangul järeldada, et kostja

on jätnud ühise elukoha koos eluks vajaliku varaga hageja valdusesse, sellega sisuliselt hagejat

toetades.

13. Hageja kontol oli seisuga 16.04.2019 raha summas 7 000 USD. Hageja pole tõendanud

oma väidet, et tal on kohustus see raha oma õele üle kanda. Järelikult on hagejal võimalik

kõnealuse raha arvel ennast ülal pidada.

14. Samuti leidis maakohus, et hageja on ise loobunud võimalusest kooselu taastada ja on

loobunud kostja poolsest toetusest.

Apellatsioonkaebus

15. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 29.01.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

16. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud töövõime puudumist. Hageja on

kohtule esitanud X AS-i poolt väljastatud käskkirja nr 19.03.2019/2, mille kohaselt on

tõendatud, et tööleping lõpetati seoses hageja tervisega ning tööandjal polnud alust eeldada,

et hageja tervis paraneks ning ta saaks töösuhet jätkata. Hageja esitas maakohtule samuti

väljavõtted haigusloost. Maakohus on otsuses jätnud hageja poolt esitatud väited ja

tervislikku seisundit tõendavad dokumendid tähelepanuta.

17. Hageja märkis hagiavalduses, et pooled elasid abielu kestel hagejale kuuluvas korteris.

Hageja on enda vahenditest soetanud korteri sisustuse, mööbli ja inventari. Maakohtu väide, et

kostja jättis hagejale oma vara tasuta kasutada ja hallata, on ebaõige.

18. Hageja selgitas kohtule, et raha (7 000 USD) kuulus hageja emale, CC-le. Raha kanti hageja

arvele, kuna hageja ema leidis, et hagejal on nii kergem tema tarbeks väljamakseid teha.

Hageja ja tema ema olid kokku leppinud, et raha, mis jääb üle, läheb peale hageja ema

surma hageja tütrele. Hageja ja tema ema ei olnud sõlminud kirjalikku testamenti, mis

tõendaks 7 000 USD pärimist ja kuulumist hageja tütrele. Hageja selgitas maakohtule

hageja ja tema ema vahelise kokkuleppe sisu. Maakohus oma otsuses eksib juba subjektides

ja märgib, et hageja pidi raha kandma oma õele. Hagejal ei ole õde.

Tsiviilasi nr 2-19-6538

4 (5)

Vastustaja seisukoht

19. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

21. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud oluliselt menetlusnorme. Maakohus otsustas oma siseveendumuse

kohaselt õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Samas

vajavad muutmist maakohtu otsuse põhjendused osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole

tõendanud enda töövõime puudumist. Samuti osas, milles maakohus märkis, et kostja toetas

hagejat hageja valdusse jäetud ühisvaraga ning hageja on ise loobunud kooselu taastamisest.

22. Hagiavalduses tugines hageja sellele, et ta on töövõime kaotanud ja tema sissetulek on

töövõimetushüvitis ja töötu abiraha. Sellele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Maakohus võis

seega järeldada, et antud asjaolude osas vaidlus puudub, mistõttu puudus maakohtul vajadus

asuda hindama, kas hageja töövõimetus on käesolevas asjas tõendatud või mitte.

23. Kolleegium märgib, et ühisvara arvel kostja poolt hagejale ülalpidamise võimaldamisele

ei ole kostja menetluses tuginenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega toovad menetlusosalised ise

hagimenetluses kohtu ette vajalikud asjaolud, väited ja vastuväited. TsMS § 7 kohaselt on

õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Nimetatud

sätte kohaselt on tsiviilkohtumenetluses kehtiva võrdsuspõhimõtte üheks avaldumisvormiks ka

see, et maakohus ei saa hagimenetluses ühte poolt omal algatusel abistada, täiendades oma suva

järgi poole seisukohti ja väiteid. Maakohus on antud juhul omal algatusel vaidluse asjaolusid

täiendades rikkunud nimetatud normidest tulenevaid dispositiivsuse ja poolte võrdsuse

põhimõtteid. Selline rikkumine ei too antud juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamist, kuid

ringkonnakohus jätab vastavas osas põhjendused maakohtu otsusest välja.

24. Maakohus on oma otsuse punktis 11 eksinud, märkides, et hageja ei ole tõendanud oma

väidet raha summas 7 000 USD oma õele ülekandmise kohustuse osas. Hageja väidete kohaselt

oli hageja ja tema ema vahelise kokkuleppe sisuks, raha (summas 7 000 USD) üle andmine

hageja tütrele, mitte hageja õele. Tegemist on maakohtu eksimusega isikus, mille

ringkonnakohus saab parandada.

Küll aga on maakohus õigele järeldusele jõudnud selles osas, et hagejal on võimalik ennast ülal

pidada hageja pangakontol oleva raha (7 000 USD) arvel. Hageja ei ole tõendanud, et

pangakontol olev raha kuuluks pärast hageja ema surma üleandmisele hageja tütrele. Kohtule

esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et seisuga 16.04.2019 on raha summas 7 000

USD endiselt hageja pangakontol (tl 7-13), olgugi, et hageja väidete kohaselt suri tema ema

24.11.2018. Hageja seisukohtade kohaselt ei ole hageja raha ka pärast 16.04.2019 kuupäeva

tütrele üle andnud. Hageja ei ole selle kohta, et tal oleks kohustus nimetatud summa oma tütrele

üle anda, kohtule ühtegi tõendit esitanud. Lisaks märgib kolleegium, et hageja on ise oma

seisukohtades avaldanud, et tema pangakontole ema poolt kantud raha puhul on tegemist hageja

ema poolt hagejale pärandatud rahaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutavad hageja väited raha

üleandmise kohustuse ja seega raha kuulumise kohta hageja tütrele.

Tsiviilasi nr 2-19-6538

5 (5)

25. Perekonnaseaduse (PKS) § 16 lg 3 sätestab, et kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki

teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate

rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1

ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist

nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma

käitumisega. Riigikohus on selgitanud, et üksnes juhul, kui lahus elaval abikaasal ei ole

sissetulekuid või muud vara, mille arvel end ise ülal pidada, või kui tema oma vahenditest ei

piisa, et tema tavapäraseid vajadusi rahuldada, saab abikaasa nõuda lahus elavalt abikaasalt

elatist (vt Riigikohtu 13.03.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-10-13, p 14). Antud juhul on

kolleegiumi hinnangul hagejal võimalus pangakontol oleva raha ja igakuiste sissetulekute arvel

end ise ülal pidada.

26. Lisaks märgib ringkonnakohus, et võimalus pangakontol oleva raha arvel ennast ülal

pidada oli hagejal ka tagasiulatuvalt. Hageja kinnitab, et kasutas seda raha enda ülalpidamiseks.

Kuna ei ole tõendatud, et see raha kuuluks kellelegi teisele, on järelikult tegemist hageja enda

rahaliste vahenditega ning nende rahaliste vahendite kasutamist ei pea kostja kompenseerima.

27. Asjakohane ei ole maakohtu otsuses toodud järeldus selle kohta, et hageja on ise

loobunud kostja poolsest toetusest. Olukorras, kus maakohus on tuvastanud, et hageja on

suuteline end ise ülal pidama, puudus vajadus tuvastada, kas kostja on proovinud kooselu

hagejaga taastada ja kuidas sellele reageeris hageja. Antud põhjendused tuleb seetõttu maakohtu

otsusest välja jätta.

28. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostja poolt

apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav