2-18-135230/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

5. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-135230

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. detsembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX vastu 1299,96 eurot

YY vastu 1197 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY

(isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ ja

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Klen Laus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-135230

osas, millega maakohus mõistis CC-lt XX kasuks välja igakuiselt elatise 132 eurot

ületavas osas ja YY kasuks välja igakuiselt elatise 165 eurot ületavas osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt XX kasuks välja igakuiselt elatis 132

eurot ja YY kasuks välja igakuiselt elatis 165 eurot.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega:

 mõisteti CC-lt igakuiselt elatis XX kasuks alates 22. detsembrist 2018 summas

46,56 eurot, kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o 10. veebruar 2032);

 mõisteti CC-lt igakuiselt elatis YY kasuks alates 22. detsembrist 2018 summas 103

eurot, kuni YY täisealiseks saamiseni (s.o 12. aprill 2026);

 määrati elatise maksmise viis iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

5. kuupäevaks QQ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega

„elatis“;

 lubati tasaarvestada menetluse jooksul CC poolt tasutud igakuine elatis

väljamõistetud elatisega (v.a CC poolt tasutud lasteaiamaks).

3. Rahuldada CC apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine.

2 (7)

5.1. Hagi rahuldada osaliselt.

5.2. Välja mõista CC-lt igakuiselt elatis XX kasuks alates 22. detsembrist 2018

summas 132 eurot, kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o 10. veebruar 2032).

5.3. Välja mõista CC-lt igakuiselt elatis YY kasuks alates 22. detsembrist 2018

summas 165 eurot, kuni YY täisealiseks saamiseni (s.o 12. aprill 2026).

5.4. Elatise summa kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

5. kuupäevaks QQ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega

„elatis“.

5.5. Tasaarvestada menetluse jooksul CC poolt tasutud igakuine elatis

väljamõistetud elatisega (v.a CC poolt tasutud lasteaiamaks).

5.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise vajadus puudub.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. QQ (ema) esitas XX (laps, hageja I) ja YY (laps, hageja II) nimel 22. detsembril 2018 Pärnu

Maakohtule CC (isa, kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse kummalegi lapsele

miinimumelatise saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite.

2. Hagejad esitasid 22. veebruaril 2019 (täiendatud 5. märtsil 2019) Harju Maakohtule kostja

vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni miinimumelatis.

Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed alates 1. jaanuarist 2018 emaga ja on tema ülalpidamisel

ning isa ei toeta lapsi regulaarselt ega piisavalt. Laste isaga kohtuvälist kokkulepet pole

õnnestunud saavutada. Kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust, mistõttu tuleb mõista kostjalt

laste kasuks välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel miinimumelatis.

Hageja I kulutused ühes kuus 550 eurot: eluasemekulud 110 eurot (summale lisandumas peagi

juurde ca 80 eurot, sest hagejate seaduslik esindaja peab soetama uue eluaseme, kuivõrd

vanemate vahel on käimas varajagamise vaidlus), kulud teenustele (teleteenused, internet, tv) 9

eurot, toidukulud (sh ravimid, vitamiinid kodukeemia, hügieenitarbed, meditsiin) 130 eurot,

transpordikulud (bensiin, auto) 50 eurot, kulud lasteaiale (teatrid, väljasõidud, ksülitooli

pastillid, rühmaraha jne) 20 eurot, riided (jalanõud ja muu vajalik) 40 eurot, vabaajakulud

(sõprade sünnipäevad, kino, teater, mängud, veekeskused, einestamine väljaspool kodu,

väljasõidud, taskuraha jne) 60 eurot ning ujumistreening 55 eurot (lisandub transpordi lisakulu).

Hetkel ei saa ujumistreeningut lapsele lubada, sest isa ei tasu elatist.

Hageja II kulutused ühes kuus on 663 eurot: eluasemekulud 110 eurot (summale lisandumas

peagi juurde ca 80 eurot), kulud teenustele (teleteenused, internet, tv, telefon) 23 eurot,

toidukulud (sh ravimid, vitamiinid kodukeemia, hügieenitarbed, meditsiin) 140 eurot,

transpordikulud (bensiin, auto) 50 eurot, koolikulud (teatrid, väljasõidud, jooksvad vajalikud

3 (7)

koolitarbed) 20 eurot, riided (jalanõud, treeningriided ja muu vajalik) 100 eurot, vabaajakulud

(sõprade sünnipäevad, kino, teater, mängud, veekeskused, einestamine väljaspool kodu,

väljasõidud, taskuraha jne) 60 eurot, treening 55 eurot ning kogumiskindlustus 25 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata või alternatiivselt mõista

mõlemale hagejale välja elatis 91,80 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate

kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta rikkunud laste ülalpidamiskohustus. Kostja on kandnud

igakuiselt märkimisväärseid kulusid, tasudes nii laste ema arveldusarvele elatist 180 eurot kuus

kui ka hageja I lasteaia tasu 65,88 eurot kuus.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et hagejad elavad vastavalt vanemate kokkuleppele ca

33 % ajast isa juures. Seega peaks kostja ülalpidamiskohustuse arvutamisel lähtuma sellest

ajast, mille võrra lapsed on rohkem ema juures. Kuna hagejad ei ole tõendanud seadusjärgsest

miinimumelatisest

suuremate

kulude

olemasolu,

peaks

kostja

seadusjärgse

ülalpidamiskohustuse summaks olema lapse kohta 91,80 eurot (183,60 ÷ 2) ning hagi

rahuldamine seda ületavas osas on põhjendamatu. Arvestades, et laste ema arveldusarvele

laekuvad riigi- ja kohaliku omavalitsuse makstavad hagejatega seotud toetused, peaks

nimetatud summa olema veelgi väiksem.

Maakohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas 11. detsembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis alates

22. detsembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt igakuise elatisena välja

hageja I kasuks 191 eurot, hageja II kasuks 236 eurot. Maakohus lubas tasaarvestada menetluse

jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega (v.a kostja tasutud

lasteaiamaks). Maakohus määras kindlaks hagejatele elatise tasumise viisi ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Vaidlust ei ole, et hagejad on QQ ja kostja ühised alaealised lapsed ning kostja ei ela hagejatega

igapäevaselt koos. Seega on hagejatel kostja vastu perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96–100

tulenev nõue ülalpidamise saamiseks, mille rahuldamise eelduseks on ülalpidamiskohustuse

rikkumine.

Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, on elatise

nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Hagejate esitatud pangakonto väljavõtte

kohaselt on kostja tasunud ajavahemikul 28. juunist 2018 – 31. jaanuarini 2019 hagejate

seaduslikule esindajale laste ülalpidamiskulude katteks kokku 1695 eurot, s.o 105,94 eurot

lapse kohta kuus. Kostja esitas tõendid selle kohta, et on täiendavalt 2019. aasta veebruari –

mai eest tasunud laste ülalpidamiskulude katteks 720 eurot, samuti tasunud igakuiselt hageja I

lasteaiakulud. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks mõlemale hagejale igakuiselt elatist

miinimumsuuruses tasunud.

Vaidlust ei ole, et kostja on igakuiselt tasunud hageja I lasteaiakulud. Lasteaiakulu ei sisaldu

aga hagejate poolt väljatoodud igakuiste kulude nimekirjas, e hagejad ei ole nimetatud kuluga

arvestanud. Seega on vanemate vahel olnud kokkulepe, et kostja tasub hageja I lasteaiakulud.

Samas peab arvestama ka asjaoluga, et lasteaiakulu tasumine võib olla iseenesest ka üheks

osaks ülalpidamiskohustuse täitmisel. Muid vanemate vahelisi kokkuleppeid seoses elatise

tasumisega ei ole.

Kuna hagejad esitasid nõude miinimummääras elatise saamiseks ja kostja vaidles laste vajalike

kulude suurusele vastu, hindas maakohus laste igakuiste kulude põhjendatust. Maakohus leidis,

et hagejate igakuiste kulude suurus on osaliselt ülepaisutatud. Mõlema hageja puhul saab

mõistlikuks eluasemekuluks koos kommunaalkuludega lugeda 110 eurot, sest ei ole teada, kas

ja millal eluasemekulu 80 euro võrra suureneb. Põhjendatud ja usutavateks toidukuludeks

mõlema hageja puhul on 130 eurot (sh ravimid, vitamiinid kodukeemia, hügieenitarbed,

4 (7)

meditsiin). Hagejate tele- ja internetiteenuste kulu on vastavalt 7 eurot ja 12 eurot, sest

mobiiltelefonikulud 11 eurot ei ole põhjendatud. Arvestades laste vanustega on usutav, et

lapsed nimetatud teenuseid ka kasutavad. Mõlema hageja transpordikulud on põhjendatud 30

euro ulatuses. Kuigi lapsi on vaja viia autoga lasteaeda/kooli, treeningutesse ning sellega

kaasneb teatud bensiinikulu, on 50 eurot lapse kohta ebamõistlikult palju. Vabaajakulu 60 eurot

on mõlemale hagejale igakuiselt liiga palju. Kuna vaba aega saab veeta soodsamalt ja see kulu

ei ole igas kuus ühesuurune, on mõistlik vabaajakulu suurus mõlema hageja kohta 50 eurot.

Ülejäänud hagejate märgitud kulude osas vaidlust ei olnud ja need on põhjendatud.

Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud summas 442 eurot (millest ½ on 221 eurot) ja

hageja II kulud summas 532 eurot (millest ½ on 266 eurot).

Kostja ei ole töövõimetu (PKS § 102 lg 1). Kostja on menetluses välja toonud, et tal on

majanduslikult võimalik elatist miinimumsummas tasuda, kuid elatist tuleks vähendada selle

arvelt, et hagejad viibivad igas kuus vähemalt 10 päeva kostjaga. Maakohus leidis, et ei ole

põhjendatud täiendavalt elatise suurust vähendada nende päevade võrra, millal hagejad viibivad

kostja vahetul ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas menetluses, et arvestas

kulude suuruse märkimisel, et hagejad viibivad ka kostja juures. Seega juhul, kui hagejad kostja

juures ei viibiks, oleks hagejate igakuised kulud suuremad. Maakohus selgitas, et nende

päevade eest, mil lapsed on kostjaga, ei vähene laste ema teatud püsikulud lastele (nt

koolikulud, riided, telefon). Püsikulude olemasolu ei sõltu ka sellest, kas lapsed veedavad isaga

8 või 10 päeva kuust. Poolte väljatoodud paaripäevane erinevus hagejate viibimisaja osas ei ole

selline erinevus, mis mõjutaks tunduvalt laste kulude suurust.

Maakohtu hinnangul on usutav, et kostja täidab vahetut ülalpidamist ajal, mil hagejad viibivad

tema juures. Kostja on välja toonud, et sel ajal, kui hagejad viibivad tema juures, kannab ta

hageja I kulusid summas 360,88 eurot ja hageja II osas 375 eurot. Samas ei ole kostja ühtegi

tõendit väidetavate kulude osas kohtule esitanud (v.a lasteaiamaksed) ning kulud toidule,

transpordile, muudele kuludele võivad olla ka ülepaisutatud, arvestades, et lapsed viibivad

kostja juures üksnes ca 10 päeva. Igakuiselt hagejatele riiete ostmiseks ei ole kostjal vajadust.

Kuna hagejate ema kinnitas, et arvestas kulude suuruse märkimisel, et kostja täidab ka vahetut

ülalpidamist, ole põhjendatud vähendada elatise suurust täiendavalt kostja poolt märgitud

kulude võrra. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja laste ema vahel oleks olnud kokkuleppeid

muude asjade ostmise osas ning et nimetatud asjade ostmist saaks käsitleda elatise tasumisena.

Arvestades seda, et hagejate igakuised kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja hagejad veedavad

osa ajast kostjaga, on põhjendatud elatist vähendada täiendavalt lapsetoetuse võrra, s.o 30 euro

võrra mõlema hageja osas (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

20.3).

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja I kasuks elatise 191 eurot kuus ja hageja

II kasuks elatise 236 eurot kuus ning teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja elatis

hageja I kasuks mitte rohkem kui 46,56 eurot kuus ja hageja II kasuks mitte rohkem kui 103

eurot kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus PKS norme ebaõigesti kohaldades ja

kohtupraktikat eirates valesti ja vastuoluliselt, et kostja ei täida piisavas ulatuses hagejate

ülalpidamiskohustust. Maakohus jaatas, et hagejad elavad ca ⅓ ajast kostja juures ning möönis,

et kostja täidab ülalpidamiskohustust mh seeläbi, et kannab hageja I lasteaiakulu, kuid ei

arvestanud otsuse tegemisel nende asjaoludega. Nii mõistis maakohus ebaõigesti hagejate

kasuks välja elatise lähtuvalt üksnes hagejate seadusliku esindaja poolt laste huvides väidetavalt

kantud kuludest.

Lisaks eeltoodule jättis maakohus tähelepanuta, et PKS-i ja kohtupraktika kohaselt tuleb

eeldada vanemate poolt teatud kulude (eeskätt söögikulud ja eluasemekulud) kandmist

5 (7)

proportsionaalselt ajaga, millal lapsed on selle vanema juures. Samuti tuleb eeldada, et selle

vanema otsesed kulud on proportsionaalselt sama suured. Elatise nõude lahendamisel ei tohi

kõrvale kalduda vanemate poolt laste võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest.

Maakohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust ega arvestanud kostja väidete

ja tõenditega (TsMS § 436 lg-le 1 ja § 442 lg 8). Maakohtu otsus on seetõttu erapoolik (TsMS

§ 7). Maakohus jättis põhjendamata: 1) miks ei saa kostja poolt otse täidetavat

ülalpidamiskohustust ning kostja poolt makstavat lasteaiatasu arvestada hagejate nõutava

ülalpidamiskohustuse täitmise katteks (otsuse p 7); 2) millist sisulist tähtsust omab laste ema

paljasõnaline ja ebaselge kinnistus, et kulutusi kajastatavates tabelites on arvestatud isa

osalusega (otsuse p 11); 3) miks ei saa ülalpidamiskohustuse täitmisel arvestada asjaoluga, et

hagejad viibivad ca 10 päevas kuus kostjaga (otsuse p 11) ning 4) kuigi maakohus nõustus, et

kostja täidab ülalpidamist ajal, mil lapsed on temaga, siis miks kohus erinevalt hageja esitatud

paljasõnalistest kalkulatsioonidest ei arvesta kostja toodud kalkulatsioone ja tõendeid

ülalpidamise täitmise kohta (otsuse p 12).

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Tühistatud osas

saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega vähendab maakohtu poolt väljamõistetud

igakuiselt väljamõistetavat elatist hageja I suhtes 59 euro ulatuses ja hageja II suhtes 71 euro

ulatuses. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

8. Esmalt

selgitab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

läbivaatamise

ulatust.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab

maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja I osas

suuremas ulatuses kui 46,56 eurot ja hageja II osas suuremas ulatuses kui 103 eurot. Kohtuotsus

on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, milline on põhjendatud elatise suurus ning

millises ulatuses katab kostja laste vajadusi vahetu ülalpidamisega lastega suhtlemisel ja kulude

jooksva kandmisega. Pooled ei vaidle, et kostja varaline seisund ei tingi elatise vähendamist

alla miinimumsuuruse. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks vajaliku kulu katmiseks

võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lastele võrdsetes osades ülalpidamist.

10. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on ebaõigesti otsuse p-s 8 leidnud, et hagejad

nõuavad kostjalt miinimummääras elatist. Kui lähtuda hagejate ema poolt 2019. septembri

kulude tabelitest, kus hagejate ema kinnitusel on arvestatud kostja osalusega, siis on hageja I

kulud kokku 564 eurot ja hageja II kulud kokku 575,90 eurot. Seega on kulud suuremad, kui

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (540 eurot; dtl 94-101). Ringkonnakohus

on juhtinud menetlusosaliste tähelepanu sellele, et praegusel juhul ei ole tegemist tavapärase

miinimumelatise nõudega ning sellisel juhul peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (dtl 189-190).

Kuna laste vajaduste rahuldamiseks miinimumelatisest suuremate kulutuste suurus ei ole

tõendite alusel kindlaks tehtud, tuleb apellatsioonkaebust lahendades eeldada, et laste

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lastele anda ülalpidamist seaduses

6 (7)

sätestatud miinimumsuuruses. Miinimumelatise ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste

suurus. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et laste vajadused on

miinimumelatisest väiksemad, sest kostja ei ole sellist eeldust ümber lükanud. Samuti ei ole

kulutused, millele kostja on vastu vaielnud ja mida maakohus on vähendanud, ilmselgelt

ebamõistlikud (tele- ja internetiteenused, mobiiltelefon; transpordikulud; vabaajakulud). Kostja

ei ole ümber lükanud eeldust, et laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulub vähem kui

kahekordne elatise miinimummäär.

11. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et

elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kostja pidi tõendama, et

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (TsMS § 230 lg 1).

11.1. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt esinevad alused elatise vähendamiseks

suuremas ulatuses, kui maakohtu poolt on vähendatud. Kostja tugineb lastega suhtlemise

korrale ja hageja I lasteaiakulu kandmisele. Vanemad ei vaidle, et neil on kokkulepe, et 10

päeva kuus on lapsed kostja juures ning kostja tasub hageja I lasteaiakulu (vt 12. septembri

2019. a eelistungi protokoll; dtl 81, 82). Vanematel on vaidluse all asjaolu, kui palju aega lapsed

tegelikult isa juures viibivad (dtl 82). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vanemate

paaripäevane erinevus hagejate viibimisaja osas ei mõjuta oluliselt kulude suurust.

11.2. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole võimalik ega põhjendatud elatise suurust

vähendada nende päevade võrra, millal hagejad viibivad kostja vahetul ülalpidamisel, sest laste

ema püsikulud (nt koolikulud, riided, telefon) selle tõttu ei vähene. Kolleegium nõustub, et osa

ema kantavatest kulutustest ei sõltu sellest, kas lapsed on isa juures või mitte. Kolleegiumi

arvates on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata isa poolt vahetult kantavate

kulutustega, kui lapsed on tema juures (nt kulud eluasemele ja söögile). Samas aga ei saa

nõustuda kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud arvestama kõikide

tema poolt kalkulatsioonis märgitud kulutustega. Kolleegium märgib, et elatise suurust ei saa

määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb

tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas

tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks

maksta vastavalt oma kohustuse ulatuses ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

Maakohus on 12. septembri 2019. a eelistungil teinud kostjale ettepaneku välja tuua, milliseid

kulutusi ta lastele teeb ning selgitanud, et tal tuleb kulutuste tegemist tõendada (dtl 84).

Kostja hinnangul kannab ta igakuiselt hagejate eluasemekulusid 150 eurot, söögikulu 200 eurot,

transpordikulu 200 eurot ning muud kulud tuleb arvestada proportsionaalselt samas

suurusjärgus ajaga, mil lapsed on kostja ülalpidamisel (dtl 90). Kostja on esitanud tõendid

seoses eluaseme kommunaalkuludega (dtl 122-133), millele väidetavalt lisanduvad laenukulud

ca 648 eurot ja kindlustuskulu ca 25 eurot kuus.

11.3. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada kostja kantavate laste esmaste

kuludega söögile ja eluasemele. On mõistetav, et ajal, mil lapsed on isa juures, peab ema

kandma ka selle aja eest eluasemekulusid, kuid põhjendamatu on nõuda kostjalt selle aja eest

eluasemekulude katmist, kui ka tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma (vt

Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Hagejate ema ei ole

tõendanud, et ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, peab ka tema laste esmaseid kulusid katma.

Elatise vähendamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et kuna hagejate ema ei ole

tõendanud laste vajadusi miinimumist suuremas määras, siis peab lähtuma, et laste vajadused

on miinimumelatise määras (s.o 2018. a 500 eurot kuus ja 2019. a 540 eurot kuus). Samuti tuleb

arvestada, et maakohus on kostjalt väljamõistetavalt elatisest maha arvestanud lapsetoetuse

põhjusel, et hagejate igakuised kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja hagejad viibivad teatud

aja kuust kostja juures (maakohtu otsuse p 13). Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et esineks muid

7 (7)

mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks (nt kostja töövõimetus, halb varaline seisund või

teised ülalpeetavad).

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada mõlema hageja suhtes 2019. a

miinimumelatist eluasemekulu 35 euro ja söögikulu 40 euro võrra. Maakohus on tuvastanud, et

esinevad asjaolud elatise väljamõistmisel emale laekuva peretoetusega arvestamiseks ning seda

asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Arvestades täiendavalt peretoetusega 30

eurot, siis on kostja kohustuseks maksta kummagi hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 165

eurot.

11.4. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendustest ei

nähtu, kuidas on maakohus arvestanud, et kostja tasub täies ulatuses hageja I lasteaiakulu. Isegi

kui selle kulu kandmises on vanemate vahel kokkulepe, et seda kannab täies ulatuses kostja,

tuleb sellega kostja poolt makstava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Seega tuleb

hageja I kasuks väljamõistetava elatise suurust poole lasteaiakulu võrra, s.o 33 eurot,

vähendada. Tulevikus saab lasteaiakulu asendada mõne muu hageja I vajaliku kulutusega, nt

treeningule, mida peab vanemate kokkuleppel tasuma kostja.

Ülejäänud kulutuste osas leiab kolleegium, et hagejate ema katab suurema osa laste

püsikuludest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja meelelahutuskulud, transpordikulud).

Samuti on elatist vähendatud peretoetuse võrra põhjusel, et hagejad viibivad teatud aja kostjaga.

Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et kulutuste osas saab kostja osa välja arvutada

proportsioonis ajaga, mil lapsed on tema juures. Kostjal tuli eeltoodud kulutuste kandmist

tõendada, sest hagejate ema vaidles kostja väidetele vastu.

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab kostja apellatsioonkaebuse

osaliselt. Vaatamata sellele kuulub hagejate hagi osaliselt rahuldamisele. Võttes arvesse hagi

rahuldamise ulatust, peab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise

vajadus puudub.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler