3-19-2003/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

4. juuni 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2003

Haldusasi

XX, YY ja QQ kaebus Saue Vallavalitsuse 14.02.2018

korralduse

nr

„Projekteerimistingimuste

määramine Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule

mobiilside

masti

ehitusprojekti

koostamiseks“

tühistamiseks ja Saue Vallavalitsuse 03.04.2019

ehitusloa nr 1912271/07616 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja 1: XX

Kaebuse esitaja 2: YY

Kaebuse esitaja 3: QQ

Kaebajate esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus

Vastustaja: Saue vald

Kolmas isik: Tele 2 Eesti Aktsiaselts (registrikood:

10069046)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korraldus

nr 211 „Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa

kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks“ ja Saue

Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusluba nr 1912271/07616.

2. Mõista Saue vallalt kaebajate XX, YY ja QQ kasuks välja menetluskulud

kokku summas 3226 eurot.

3. Mõista Tele 2 Eesti Aktsiaseltsilt kaebajate XX, YY ja QQ kasuks välja

menetluskulud kokku summas 115,20 eurot.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. juulil 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korraldusega nr 211 väljastati projekteerimistingimused

aadressile Ojametsa, Vanamõisa küla, Saue vald mobiilsidemasti ehitamiseks (tl 11 ja selle

pöördel).

Saue Vallavalitsus väljastas 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 aadressile Ojametsa,

Vanamõisa küla, Saue vald 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või

ülekandemasti ehitamiseks (tl 12-14p).

2. XX, YY ja QQ esitasid 25.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse

14.02.2018 korralduse nr 211 „Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa

kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks ja Saue Vallavalitsuse

03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 tühistamiseks.

Ühes kaebusega esitasid kaebajad kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada

Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 täitmine kuni lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni käesolevas haldusasjas ning keelata haldusakti (ehitusloa) adressaadil Tele2 Eesti

Aktsiaseltsil, registrikood 10069046 (ehitamisest huvitatud isik), haldusaktis reguleeritud

tegevus.

3. 28.10.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning palus vastustaja ja kolmanda

isiku seisukohta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele.

4. 04.11.2019 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

28.04.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitajad paluvad kaebuse rahuldada. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtvalt

järgmised.

5.1. Kaebuse esitajad selgitavad esmalt, et XX (edaspidi ka Kaebaja I) kuulub Saue vallas

Vanamõisa külas asuv xxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxxxx, ning sellega külgnev

xxxxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxx (tl 8-9), millel asub Kaebaja I koduks olev

kahepereelamu.

YY ja QQ (edaspidi ka Kaebajad II ja III) kuulub ühisomandina Saue vallas Vanamõisa külas

asuv xxxxxxx kinnistu, katastritunnus xxxxxxxxxx (tl 10), millel asub pere koduks olev

kahepereelamu. Peres kasvavad veel 4 alaealist last.

Kinnistu, katastritunnusega 72701:001:1048, millele mobiilsidemasti ehitatakse, piirneb

Kaebajale I kuuluva xxxxxxx kinnistuga. Ehitatav mobiilside mast asub Kaebaja I kinnistu

piirist ca 30 m kaugusel ja elamu vahetus läheduses (130 m kaugusel) ning Kaebajate II ja III

kinnistu ja eramu vahetus läheduses (140 m kaugusel) (tl 15 ja selle pöördel).

Kaebajate kinnistutelt ja elamust on ehitatav mobiilsidemast valmimise korral väga hästi näha

ja visuaalselt tajutav.

30.09.2019 esitasid nii kaebajad kui paljud teised Vanamõisa küla elanikud Saue

Vallavalitsusele pöördumise, milles palusid peatada Vanamõisa küla sideteenuse masti ehitus

ja tühistada ehitusluba nr 1912271/07616 (tl 16-18p).

15.10.2019 Saue Vallavalitsuse vastuses nr 5-5/6345-1 vallavalitsus ei nõustunud haldusakti

kehtetuks tunnistamisega (tl 19-20).

5.2. Kaebajad rõhutavad, et antud juhul ei ole Saue Vallavalitsus neid menetlusse kaasanud ega

projekteerimistingimuste eelnõud tutvumiseks esitanud, millega on rikkunud EhS § 31 lg 3, lg

4 p 2 ja lg 5 ja HMS § 4 lg 2.

Arvestades, et projekteerimistingimustega ette nähtud 42 meetrine mobiilsidemast asub

kaebajate kinnistute ja elamute vahetus läheduses ning sellega kaasnevat olulist negatiivset

mõju kaebajatele, siis on ilmne, et Saue Vallavalitsus oleks pidanud kaebajad kaasama

projekteerimistingimuste menetlusse, esitama kaebajatele projekteerimistingimuste eelnõu

arvamuse avaldamiseks ning arvestama kaebajate arvamusega projekteerimistingimuste

andmisel.

Projekteerimistingimuste väljastamine on analoogne detailplaneeringu kehtestamisele.

Mõlemal juhul on kohalikul omavalitsusel lahenduse otsustamisel kaalutulusruum ning

menetluse tulemuseks võib olla huvitatud isikule ehitusõiguse andmine. Mõlemal juhul on

sisuliselt tegemist eelhaldusaktiga ehitusloale, mis võib avaldada mõju ümbruskonna teiste

kinnisasjade omanikele. Riigikohtu praktika kohaselt on planeerimismenetluses isiku

õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll võrreldes

tavapärase haldusmenetlusega, samuti tuleb planeeringu menetlemise käigus kohalikul

omavalitsusel piisava tõhususega täita planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi

avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja

erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Riigikohus on asunud seisukohale,

et ettepanekute tegemise õiguse mõte seisneb eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta

oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega.

Arvestades ehitatava masti lähedust kaebajate kinnistutele ning sellega kaasnevat negatiivset

mõju,

oleks

sarnaselt

detailplaneeringu

menetlusele

pidanud

kaebajad

kaasama

projekteerimistingimuste menetlusse.

Saue Vallavalitsus oleks pidanud arvestama kaebajate arvamusega ning kaaluma

projekteerimistingimuste andmata jätmist või nende andmist viisil, mis ei riivaks intensiivselt

kaebajate õigusi. Kaebajate kaasamise korral oleks võinud olla tulemuseks teistsuguse sisuga

haldusakt, sh pole välistatud, et ehitusluba poleks antud või oleks antud kaebajaid vähem

riivavate tingimustega. On võimalik, et kaebajate arvamusi ära kuulates oleks muudetud masti

asukohta ja see püstitatud kaebajate kinnistutest kaugemale.

Eeltoodust tulenevalt on kaebajad seisukohal, et projekteerimistingimuste andmisel on rikutud

EhS § 31 lg-st 3 lg-st 4 p-st 2 tulenevaid menetlusnorme, mis on viinud õigusvastase haldusakti

andmiseni. Seega kuulub haldusakt tühistamisele.

Kaebajad

ei

nõustu

vastustaja

seisukohaga

selles,

et

kaebajaid

vaidlusaluste

projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljaandmise menetlusse ei tulnud kaasata seetõttu, et

EhS § 31 lg 3 näeb ette kohustuse kaasata vajadusel menetlusse üksnes kinnisasjaga piirneva

kinnisaja omanik. Esiteks nähtub käesolevas vaidluses esitatud tõenditest, et kaebajale I kuuluv

kinnisasi piirneb kinnisasjaga, millele kõnealune sidemast püstitati. Teiseks näevad nii EhS §

31 lg 4 p 2 kui ka EhS § 42 lg 7 p 2 ette, et projekteerimistingimuste eelnõu ning ehitusloa

eelnõu esitatakse tutvumiseks isikule, kelle huve võib ehitis või ehitamine puudutada.

Olulise ruumilise mahuga ehitise (42 m kõrgune sidemast) püstitamiseks esitatud taotluse puhul

pidi vastustaja vältimatult eeldama, et see võib puudutada nii naaberkinnistute omanike kui ka

läheduses asuvate maaomanike ning elanike huve. Kaebajate hinnangul ei olnud vastustajal

võimalik kaalumismenetlust teostamata anda hinnangut küsimusele sellest, kas ja missugusel

määral võib planeeritav ehitis kaebajate huve puudutada, samuti seda, kas ja missuguses

ulatuses on avalik huvi või kolmandate isikute spetsiifiline huvi kaalukam võimalikust

kaebajate huvide riivest. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et selline

kaalumine oleks menetluses üldse läbi viidud. Samuti on arusaamatu ja põhjendamata, et

sellisesse protsessi ei ole kaasatud kaebajaid (ja ka kolmandaid isikuid) kelle huve võis vastav

küsimus puudutada.

Vaidlust ei saa olla selles, et mobiilsidemasti püstitamine naaberkinnistule või elukondlike

hoonete lähedusse avaldab mõju naaberkinnistu ja läheduses asuvate elukondlike kinnisasjade

väärtusele. Sealjuures ei oma sisulist tähendust küsimus sellest, kas ja missugune on mastile

paigutatud sideseadmete kiirgusfooni tegelik ning tuvastatud mõju inimeste tervisele. Kinnistu

väärtust vähendab elanikkonna üldine veendumus, mille kohaselt on selline mõju negatiivne.

Ka juhul, kui selline veendumus ei ole objektiivsetel asjaoludel teaduslikult põhjendatud,

muudab selline veendumus paratamatult inimeste ostukäitumist ja vähendab seeläbi

naaberkinnistute hinda, kuivõrd sideseadmete masti vahetus läheduses ei soovi inimesed

üldjuhul elada (tl 65-72).

Asjaolu, et naabrusesse püstitatav sidemast on elanikele üldiselt vastumeelne, kinnitab veenvalt

käesolevas asjas esitatud kaebuse lisa 5 (tl 16-18 p). Kaebajate arvates on ilmselge, et üldine

vastumeelsus sedalaadi rajatiste suhtes mõjutab ka naabruses asuvate kinnistute turuväärtust.

Sidemasti püstitamine naaberkinnistule vähendab kahtlusta kaebajale I kuuluva kinnisasja

väärtust sõltumata sellest, et temale kuuluv kinnistu on hoonestamata ning selle sihtotstarbeks

on maatulundusmaa. Maa sihtotstarvet on võimalik muuta ning on ilmselge, et sidemasti

püstitamisega naaberkinnistule on kaebaja I minetanud võimaluse võõrandada endistel

tingimustel temale kuulunud maatükk elukondliku kinnisvaraarenduse potentsiaalse objektina.

5.3. Kaebajad toovad välja, et planeerimistingimustes ja nende aluseks olevas korralduses

puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, et EhS § 26 lg-s 3 loetletud asjaolusid oleks

projekteerimistingimuste andmisel arvesse võetud. Sealhulgas puuduvad mistahes kaalutlused

selle kohta, kas mobiilsidemast sobib antud piirkonnas väljakujunenud keskkonda ning kuidas

see mõjutab naaberkinnisasjade omanike õigusi. Puuduvad kaalutlused masti alternatiivsete

asukohtade valimise osas ning vaidlusalusesse piirkonda masti püstitamise vajaduse kohta.

Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul ei saa olla kahtlust selles, et sidemasti rajamine puudutas

kõigi kaebajate huve. Vastustaja kohustuseks oli nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa

andmise menetluses sellise huvi ulatus ja intensiivsus välja selgitada ning kaaluda seda huvi

vastukaaluks kolmanda isiku kui taotleja ja väidetavalt vastustaja poole pöördunud

maaomanike huvidega, kes soovisid sidekvaliteedi parandamiseks uue masti püstitamist.

Samuti tuli vastavaid huve kaaluda avaliku huvi seisukohalt. Sellist kaalumist ei ole menetluses

toimunud ja sellele ei tugine vastustaja ka kohtule esitatud seisukohtades.

Vastustaja vastuses on esitatud paljasõnalised väited selle kohta, et vastustaja poole on

pöördunud mitmed maaomanikud sooviga parandada piirkonnas mobiilside kvaliteeti. Ühtegi

tõendit selliste pöördumiste kohta vastustaja esitanud ei ole. Vastustaja on jätnud kaalumata

huvitatud osapoolte vastastikused soovid ja huvid.

Planeerimistingimuste punktis 1 ehitusprojektile seatavate nõuete loetlemine ei ole EhS § 26

lg-s 3 loetletud asjaolude arvesse võtmine ning nõuetekohase kaalutlusõiguse läbiviimine.

Seetõttu on projekteerimistingimused antud ilma sisulist kaalutlust läbi viimata, mis ei

võimalda puudutatud isikutel, ega ka kohtul kontrollida, kuidas on Saue Vallavalitsus jõudnud

järeldusele, et EhS § 26 lg-s 3 loetletud asjaolusid on projekteerimistingimuste andmisel arvesse

võetud ega ka seda, kas projekteerimistingimuste andmisel on järgitud diskretsiooni piire,

eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid haldusmenetluse olulisi

põhimõtteid. Ulatusliku kaalutlusruumi alusel antud haldusakti puhul on sellise kaalutluse

puudumine oluline puudus, mis on juba iseseisvalt alus haldusakti tühistamiseks.

5.4. Kaebajad leiavad, et projekteerimistingimused kahjustavad ebamõistlikult kaebajate

õigusi. EhS § 26 lg 3 p 2 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et need ei

oleks vastuolus isikute õigustega ning EhS § 32 p 5 järgi keeldub pädev asutus

projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib

ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi.

Seega kolmandate isikute õiguste riive on oluline asjaolu, mida tuleb projekteerimistingimuste

andmisel arvesse võtta. Sellest järeldub, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise

aluseks on ainuüksi võimalus, et eksisteerib kolmanda isiku õiguste ülemäärane riive. Ehk

teisisõnu piisab üksnes võimalusest, et esineb kolmanda isiku õiguste ülemäärane riive ning see

on EhS § 32 p-st 5 tulenevalt aluseks projekteerimistingimuste andmisest keeldumisele.

Kolmandate isikute all tuleb eelkõige silmas pidada kavandatava ehitise naabruskonna

kinnisasjade omanikke, kelle õigusi võib kavandatav ehitis negatiivselt mõjutada.

Kaebajad on seisukohal, et 42 meetrise mobiilsidemasti ehitamisel kaebajate kinnistute ja

elamute lähedusse kaasneb oht inimeste tervisele ja varale ning kinnisvara väärtuse

vähenemine.

Saue Vallavalitsus on andnud ehitusloa 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või

mobiiltelefoni saate- või ülekandemasti ehitamiseks. Masti kasutusele võtmine eeldab mastile

tehnika paigaldamist, mis edastavad erinevat liiki elektroonilise side signaale. Sellega kaasneb

ka elektromagnetkiirgus.

Euroopa

Nõukogu

on

resolutsioonis

nr

1815

(2011)

(10)

(leitav

veebilehelt

https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994)

andnud

järgmise soovituse: ”Võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet

elektromagnetväljadega, eriti nendega, mida tekitavad mobiiltelefonide raadiosagedused, ja

eriti laste ja noorukite kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim.“

Euroopa Nõukogu soovitab kohaldada ALARA (as low as reasonably achievable ehk nii madal

kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii

termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju.

Seega on kaebajatel põhjendatud kahtlus, et mobiilsidemasti tööga võib kaasneda negatiivne

mõju mobiilsidemasti läheduses elavatele inimeste, sh nelja alaealise lapse tervisele. Kaebajad

rõhutavad, et kuna tehakse ettevalmistusi 5G mobiilsidevõrgu kasutusele võtmiseks, mida on

veel väga vähe uuritud, siis ei saa kiirguse negatiivset mõju täielikult välistada. Kiirgusinfo.ee

veebilehel https://www.kiirgusinfo.ee/nahtamatu-oht-mis-on-5g-ja-asjade-internet / avaldatud

info kohaselt pöördus 2017. aasta septembris üle 180 teadlase ja arsti Euroopa Komisjoni poole,

nõudes

5G

tehnoloogia

paigaldamise

peatamist

(eestikeelne

tõlge:

http://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-

eest/ ), kuni selle ohutus elusorganismidele ja keskkonnale on tõestatud./…/ Kui juba tänaseks

on leidnud tõestust, et mobiilisaatjate lähedal (eriti mõnesaja meetri raadiuses) elamine avaldab

inimeste tervisele kahjulikku mõju/…/.

Arvestades, et inimestel on põhjendatud hirm, et mobiilsidemasti tööga võib kaasneda

negatiivne mõju nii täiskasvanute kui laste tervisele, siis on kaebajatel keerulisem

mobiilsidemasti juures olevat kinnistut edaspidi müüa. Mobiilsidemasti lähedus kaebajate

kinnistutele vähendab kinnistu hinda. Kiirgusinfo.ee veebilehel on 11.10.2019 avaldatud

uuringu tulemused, mille kohaselt ligi pooled küsitletutest ei soetaks mingi hinna eest endale

elukohta

mobiilimasti

kõrval.

(Artikkel

on

kättesaadav

aadressilt

https://www.kiirgusinfo.ee/uuring-ligi-pooled-kusitletutest-ei-soetaks-mingi-hinna-eest-

endale-elukohta-mobiilimasti-korval/ ).

Kaebajate eelnevat seisukohta kinnitab muuhulgas ka Riigikohtu 11.10.2019 lahend, milles

Riigikohtu kolleegium on käesoleva vaidluse asjaoludega väga sarnases asjas leidnud, et

lubades mobiilimasti rajamist kaebajale kuulunud elamu lähedusse, pidi vastustaja sedastama

kaebaja omandiõiguse (PS § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust võib vähendada nii

visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti

vahetus lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Seega

oleks vastustaja pidanud kaebaja ehitus- ja kasutusloa andmise menetlusse kaasatama.

Vastustaja vastuses esitatud seisukohad, mille kohaselt ei ole mobiilisidemasti tugijaamast

tuleneval kiirgusfoonil mingisugust mõju lähedalasuvate inimeste tervisele, on paljasõnaline ja

põhjendamata. Vastustajal kui kohaliku omavalituse üksusel puudub ilmselgelt pädevus hinnata

sellise asjaolu esinemist või puudumist.

Lähtuda tuleb ettevaatuspõhimõttest just seetõttu, et nende pikkajalise ja püsiva fooniga

kaasnev mõju inimese tervisele ei ole lõplikult selge. Selline seisukoht põhineb teaduslikel

uuringutel, mille kohaselt on raadiosageduslike elektromagnetväljade kahjulik mõju inimese

tervisele juba tõestatud, lõplikult selge ei ole üksnes sellise mõju ulatus ja tagajärjed (tl 73-

81p). Vastav asjaolu tingib kaebajate hinnangul alati vältimatu kohustuse rakendada

ettevaatusabinõusid ning kohustuse kaaluda mobiilsidemastide ja nendel asuvate tugijaamade

paigaldamisel kõiki alternatiivseid võimalikke asukohti, mis võimaldaks vastavad seadmed

paigaldada võimalikult kaugele inimeste elukohast ning potentsiaalse ohu ettevaatusabinõuna

miinimumini viia. Käesoleval juhul nähtub vastustaja poolt esitatud seisukohtadest, et

vastustaja ei ole sellist kaalumist üldse vajalikuks pidanud, tuginedes enda suvaotsusel

põhinevale

teadmisele,

mille

kohaselt

ei

kujuta

tugijaama

antennidest

lähtuv

elektrimagnetkiirgus endast inimeste tervisele mingisugust ohtu.

5.5. EhS § 26 lg 4 järgi määratakse projekteerimistingimuste andmisel siduvalt kindlaks

kavandatava ehitise otstarve, asukoht, ehitisealune pind, kõrgus ning muud olulised tingimused,

mille

alusel

koostatakse

ehitusprojekt

ehitusloa

taotlemiseks.

Seetõttu

on

projekteerimistingimised käsitletavad HMS § 52 lg 1 p 2 kohase eelhaldusaktina ehitusloa

suhtes. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt 3-3-1-25-02, p 16). Järelikult on ka käesoleval

juhul projekteerimistingimused käsitletavad eelhaldusaktina ehitusloa suhtes.

Kaebuse esitajad on eelpool selgitanud, milles seisneb projekteerimistingimuste õigusvastasus.

Kaebajad ei hakka esitatud põhjendusi üle kordama.

Eeltoodust

tuleneb,

et

kuna

ehitusluba

on

antud

tuginedes

õigusvastastele

projekteerimistingimustele (eelhaldusaktile), siis on ka ehitusluba õigusvastane.

5.6. Kaebajad rõhutavad, et EhS § 44 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest,

kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju,

mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Ehitusloa alusel vähemalt 42 meetri kõrguse mobiilsidemasti ehitamise toob kaebajatele kaasa

olulise negatiivse mõju, mis on püsiva iseloomuga.

Negatiivset mõju kinnistutele on käsitletud eelpool. Kaebajad ei korda üle esitatud põhjendusi.

Eelpool loetletud negatiivsed mõjud on püsiva iseloomuga, kuna mobiilsidemast hakkab

nimetatud asukohas paiknema alaliselt. Mobiilsidemasti läheduse tõttu on need ka kaebajate

jaoks üleliia koormavad. Ühtlasi ei ole mobiilsidemasti ehitamisel antud asukohta võimalik

negatiivseid mõjusid vähendada või leevendada. Ainus võimalus negatiivsete mõjude

vähendamiseks või leevendamiseks oleks mobiilsidemasti ehitamata jätmine või alternatiivselt

selle ehitamine muude asukohta, kus negatiivne mõju kaebajatele oleks väiksem.

Eeltoodust tulenevalt oleks Saue Vallavalitsus pidanud EhS § 44 p 4 alusel keelduma ehitusloa

andmisest.

5.7. Kaebajad on eelnevalt selgitanud, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel rajatav

mobiilsidemast toob kaasa olulise negatiivse mõjutuse kaebajatele nii omandiõiguse riive näol

kui ka nende perekonnaliikmete tervisele, mis on PS §-des 28 ja 32 tulenevate õiguste oluline

riive.

Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlemisel on Saue Vallavalitsus kaebajate arvates

rikkunud PS §-st 10 tulenevat halduse seaduslikkuse nõuet.

5.8. Kaebajad pööravad tähelepanu valla ebaõigetele väidetele ning lisavad fotod püstitatud

mastist, mis on kaebajate kinnistutelt väga hästi visuaalselt näha ning tajutav, mast ei sobitu

mitte mingilgi määral looduskeskkonda, varjav taimestik masti ümber puudub, olemasolev

taimestik on hõre ning madal. Masti kõrguse tõttu on seda väga hästi näha erinevatelt külgedelt.

Oluline on rõhutada, et antud juhul oleks olnud võimalik valida masti püstitamiseks kaebajaid

oluliselt vähem riivavam asukoht, kui tänane ning vastavat asjaolu ei ole pooled oma

seisukohtades ka ümber lükanud ega eitanud.

5.9. Kaebajate hinnangul on vastustaja tegevus vaidlusaluste haldusaktide andmisel vastuolus

Saue valla üldplaneeringu punktis 1 sätestatud üldpõhimõtetega. Jättes analüüsimata

planeeritava rajatisega kaasnevad mõjud, ei ole vastustaja lähtunud säästva arengu

põhimõtetest, mis aitaks säilitada kultuurilis-ajaloolist mitmekesisust, ei ole välja selgitanud

ega arvestanud kohalike kogukondade soovidega ega ole oma tegevuste kavandamisel

arvestanud erinevate alternatiividega neid kompleksselt kaaludes. Sisuliselt on vastustaja

projekteerimistingimuste koostamisel ja ehitusloa väljastamisel arvestanud üksnes taotleja

(vallaga mitteseotud majandustegevuses tegutsev kolmas isik) poolt avaldatud soovidega.

Sellised minetused on kaasa toonud põhjendamata haldusaktid, mis rikuvad kaebajate õigusi.

5.10. Kolmanda isiku menetlusdokumendis on avaldatud andmed, mille kohaselt tasub kolmas

isik maaomanikule, kelle kinnistule on vaidlusalune sidemast püstitatud, 36 aasta jooksul

vastavalt sõlmitud lepingule kokku 51 000 eurot. Kaebusele lisatud asendiplaanilt nähtuvalt ei

asetse masti asukohaks oleval kinnistul elamuid ega muid ehitisi. Kaebaja hinnangul väljendab

kolmanda isiku poolt kinnistuomanikule makstava tasu suurus ilmekalt, missugune on

kinnistule paigaldatava sidemasti mõju kinnistule. Ilmselt poolte läbirääkimiste tulemusena

normaalsetel turutingimustel selgunud tasu 36 aasta kestel on 51 000 eurot. On loogiline, et

kinnistu omanik loeb sellist summat mõistlikuks hüvitiseks mastiga kaasnevate mõjude eest.

Sellises olukorras ei ole võimalik järeldada, et kohe kõrval asuvatele kaebajatele kuuluvate

kinnistute väärtusele ei avalda sidemast mingisugust varalist mõju. Selline mõju võib asjaolusid

arvestades olla mõnevõrra väiksem või suurem, kuid on igasuguse kahtluseta umbes

samaväärsuses ulatuses olemas. Kaebajatele II ja III kuuluva kinnistu väärtusele on mõju

seejuures kahtluseta oluliselt ulatuslikum, kuivõrd kinnistul asub nende elumaja. On selge, et

ka kaebajatel tuleb sidemastist tekkivat hinnamõju taluda vähemalt 36 aastat, kuid ilma, et

nendele kinnistu väärtuse langust mingilgi moel kompenseeritaks. Selline lähenemine on

ilmselgelt ebaproportsionaalne ning lükkab veenvalt ümber vastustaja ja puudutatud isiku

vastuväited, mille kohaselt ei oma sidemasti püstitamine kõrvalasuvale kinnisasjale kinnistu

väärtusele mingisugust mõju. Vastavast asjaolust pidi vastustaja lähtuma muuhulgas ehitusloa

väljastamise otsustamisel.

Kolmanda isiku poolt esitatud tõendid masti püstitamisega seonduvate kulude osas ei oma

vaidluse seisukohalt sisulist tähendust. Vastav asjaolu ei muuda vaidlusaluseid haldusakte

õiguspäraseks. Kolmanda isiku poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei nähtu, et sidemasti

püstitamine alternatiivsesse asukohta oleks olnud oluliselt kulukam. Samuti nõustub kolmas

isik oma seisukohas selgesõnaliselt kaebajate väitega, mille kohaselt oleks masti teisaldamise

kulu 18 000 eurot.

5.11. Kaebuse esitajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 3226

eurot sh riigilõivud summas 90 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl

84-92).

Kaebuse esitajad on kolmanda isiku poolt 21.05.2020 esitatud uute seisukohtade ja tõendite

analüüsi ning käesoleva menetlusdokumendi koostamisega kandnud täiendavalt menetluskulu

summas 115,20 eurot (26.05.2020 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Kohus andis

menetlusosalistele 28.04.2020 määruses tähtaja uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldavate

menetlusdokumentide esitamiseks kuni 14.05.2020. Kolmas isik esitas uusi asjaolusid ja

hulgaliselt uusi tõendeid sisaldava menetlusdokumendi alles 21.05.2020 ehk nädal pärast kohtu

poolt antud tähtaega ning hilinenult. Kohtu 21.05.2020 kirjast saavad kaebuse esitajad aru, et

kohus on hilinenult esitatud menetlusdokumendi vastu võtnud. Samas paluvad kaebuse esitajad,

et kohus jätaks hilinenult esitatud menetlusdokumendile vastuse esitamisega seonduvad

menetluskulud summas 115,20 eurot kolmanda isiku kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses põhjendades oma

seisukohta järgnevaga.

Vastustaja selgitab, et EhS § 31 lõike 3 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse taotluses

märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga

piirneva kinnisasja omaniku (kehtis sellises sõnastuses ka projekteerimistingimuste

väljastamisel). Arvestades eeltoodut kaasatakse projekteerimistingimuste väljastamise

menetlusse

kinnisasja

omanik.

Piirneva

kinnisasja

omanik(kud)

kaasatakse

projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse üksnes vajadusel.

Vastustaja ei kaasanud kaebajaid projekteerimistingimuste määramise ja ehitusloa väljastamise

menetlusse, kuna leidis, et selleks puudub vajadus, kuna rajatava mobiilsidemastiga ei rikuta ei

piirneva kinnisasja omanike ega ka kaugemal asuvate kinnisasja omanike õigusi, samuti ei

panda neile seoses rajatava mobiilsidemastiga täiendavaid kohustusi. Ka kaebuses välja toodud

asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks.

Seoses

mobiilsidemastiga

kaasneva

ohu

osas

soovib

vastustaja

selgitada,

et

mobiilsidesüsteemid ei ole tervisele ohtlikud, need on ülemaailmselt aktsepteeritud ja

praktiliselt kõikjal kasutusel. Antenne on kinnitatud igasuguste ehitiste külge, sealhulgas

elumajad, koolimajad, haiglad jm. Tallinnas näiteks on kolme operaatori peale kokku

hinnanguliselt 1000 mobiilside tugijaama. Vastustaja leiab, et kaebajate väited nagu kahjustaks

mobiilisemasti rajamine elamute lähetusse seal elevate isikute tervist, on otsitud ja

paljasõnalised. Kaebajate viited kiirgusinfo.ee veebilehele ei tõenda mobiilsidesüsteemide

ohtlikust inimese tervisele.

Mobiilside tugijaama antennid ei ole tervisele kuidagi ohtlikumad, kui tavaline mobiiltelefon.

Telefoniside on alati kahepoolne (kõnelemine ja kuulamine, ehk nii tugijaama kui ka telefoni

poolt saadetakse signaali sama tugevalt). Raadiosageduslik signaal hajub (nõrgeneb), nagu kera

pindala ja raadiuse suhe, ehk lihtsamalt signaali tugevus kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga.

Kui telefon asub ajust näiteks 3cm kaugusel ja tugijaama (masti) antenn 3m kaugusel, siis

tugijaama signaal on (3m : 0,03m=100 korda kaugemal ruudus) 10000 korda nõrgem, kui

telefoni enda oma. GSM tugijaama poolt eetrisse saadetava raadiosignaali nivoo on 400m

kaugusel nii nõrk, et selle mõju inimesele ei ole mõõdetav, rääkimata sellest, et see saaks olla

kuidagi kahjulik.

Täiendavalt märgib vastustaja, et Terviseamet viis 14. novembril ja 28. novembril 2019 läbi

elektromagnetkiirguse mõõtmise Ojametsa kinnistul ja selle lähiümbruses. Vastavalt

sotsiaalministri 21. veebruari 2002 määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse

tasemete mõõtmine“ § 6 lõikele 2 on elektrivälja tugevuse piirmääraks 10-400 MHz sageduse

puhul 28 V/m. 14. novembril 2019, kui mastile ei olnud veel saatjat paigaldatud, olid

mõõtmistulemused nii sees, kui väljas 0,1 V/m. 28. novembril oli mastile paigaldatud saatja ja

sisse lülitatud saatja korral saadi õues ühes punktis tulemuseks 0,5 V/m, toas oli tulemuseks

0,12 V/m. Seega olid tulemused väga kaugel piirnormist, mis võiks hakata mõju avaldama

inimese tervisele (tl 58-60p).

Mis puudutab mobiilsidemastiga kaasnevat ohtu kaebajate varale, siis selgitab vastustaja, et

kaebajad ei ole toonud välja asjaolu, mis annaks alust väita, et nende vara on seoses paigaldatud

mobiilisidemastiga kuidagi ohustatud. Vastustaja poolt on 03.04.2019 väljastatud ehitusluba nr

1912271/07616 Ojametsa kinnistule 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni

saate- või ülekandemasti ehitamiseks. Mobiilsidemast asub kaebaja I hoonetest ligikaudu 130

m kaugusel ja kaebajate II ja III I hoonetest ligikaudu 140 m kaugusel. Isegi kui Ojametsa

kinnistul paiknev mobiilsidemast peaks pikali kukkuma (mis on vähetõenäoline), siis

arvestades kaebajate hoonete kaugust mobiilsidemasti asukohast ja mobiilsidemasti kõrgust, ei

ulatuks see kaebajate hooneteni. Vastustaja nõustub kohtuga, et maatulundusmaa sihtotstarbega

maa kahjustamist mobiilsidemasti poolt on raske tõdeda.

Ka kaebajate viited kinnisvara väärtuse vähenemisele on pigem emotsionaalsed ega ole

usutavad. Ojametsa kinnistul asuva mobiilsidemasti näol on tegemist ühe väikseima seda sorti

mastiga, mobiilsidemasti ja elamute vahel paiknevad puud ning põõsad.

Vastustaja märgib täiendavalt, et kaebajatel ei ole õigusaktidega kaitstavat õigust nõuda, et

nende naabrusesse ükski maaomanik kunagi ühtegi rajatist ei rajaks, mistõttu on kaebajate

väide, et elukoha valimisel 15 aastat tagasi oli otsustavaks, et kinnistu lähedal ei ole

kõrgepingeliine ega muid potentsiaalselt negatiivseid mõjutusi, asjakohased. Lisaks märgib

vastustaja, et mobiilsidemast ei ole võrreldav kõrgepingeliiniga.

Mitmed maaomanikud on pöördunud vastustaja poole sooviga parandada oma piirkonna

mobiilside kvaliteeti. Kinnistu valikul on üks oluline argument, et seal oleks olemas tõrgeteta

toimiv internetiühendus. Sujuva ühiselu toimimiseks tuleb arvestada mõistlikus ulatuses ka

teiste õigustega.

6.2 EhS 1.07.2017 – 30.06. 2018 kehtinud redaktsiooni § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse

projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud

keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi, samuti seda, et projekteerimistingimuste andmine ei

oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning üldplaneeringus määratud

tingimusi. Projekteerimistingimuste väljastamisega Ojametsa kinnistule pidi vastustaja

möönma, et vaidlusalune mobiilsidemast sobib väljakujunenud keskkonda, samuti seda, et

projekteerimistingimuste

väljastamine

sellistel

tingimustel

on

kooskõlas

kehtivate

õigusaktidega, isikute õigustega ja avaliku huviga ning Saue valla üldplaneeringuga, vastasel

korral ei oleks vastustaja vaidlustatud projekteerimistingimusi väljastanud. See, et vastustaja ei

ole

haldusakti

koormanud

kõikide

seaduste

ja

õigusaktide

loeteluga,

millega

projekteerimistingimuste väljastamine kooskõlas on, ei tähenda, et vastustaja ei ole neid

asjaolusid arvestanud.

Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, st antud andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad

vorminõuetele.

6.3 Vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja, et selgitas varasemas

vastuses, et vastustaja ei kaasanud kaebajaid projekteerimistingimuste määramise menetlusse,

sest leidis, et selleks puudus vajadus, kuna rajatava mobiilsidemastiga ei rikuta ei piirnevate

kinnisasjade omanike ega ka kaugemal asuvate kinnisasjade omanike õigusi, samuti ei panda

neile seoses rajatava mobiilsidemastiga täiendavaid kohustusi. Vaadates masti kaugust

elamutest, masti värvust ja masti ning hoonete vahel kasvavat haljastust, on ka visuaalne reostus

sisuliselt olematu või väga minimaalne.

Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et mobiilsidemasti püstitamine naaberkinnistule

või elukondlike hoonete lähedusse avaldab alati negatiivset mõju nimetatud kinnisasjade

väärtusele.

Arvestades

interneti

osakaalu

meie

igapäevaelus,

tõstab

pigem

hea

internetiühenduse olemasolu kinnisasja väärtust.

Kaebajad on leidnud, et kinnistu väärtust vähendab elanikkonna üldine veendumus, mille

kohaselt on mobiilisidemasti mõju negatiivne. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et

tegemist on elanikkonna üldise veendumusega. Elanikkonna üldist veendumust ei kajastu ka

kaebajate poolt viidatud 2016 aasta nn uuring. Viidatud uuringu osas puuduvad andmed

metoodika kohta, selle kohta keda, kuidas, kus ja millal küsitleti. Samuti on teadmata

vastamismäär ehk see, kui paljusid taheti küsitleda ja kui paljud tegelikult vastasid. Arvestades,

et nimetatud asjaolusid ei ole võimalik kontrollida, ei saa olla kindel, et tegemist on üldse

usaldusväärse uuringuga. Nimetatud uuringu on algselt avaldatud www.kiirgusinfo.ee

veebilehel ja allikana sellele viited puuduvad. Veebilehe üldine tonaalsus lubab samuti kahtluse

alla seada selle teaduspõhisuse. Tegemist on pigem nn alternatiivmeediaga. Lehel on hulgaliselt

viirteid ühiskonnas kõneainet pakkuvale 5G võrguga seonduvale. Samuti saab sealt näiteks

lugeda sellest, et kaasaegsed LED valgustid võivad kuni kaks korda suurendada vähiriski,

milline fakt pole siiski vastustajale teada olevalt teaduspõhist kinnitust leidnud. Küsitluse

läbiviija ise on 2018 aasta septembris äriregistrist kustutatud. Lisaks sellele, et käesolev olukord

ja uuringus püstitatud küsimus ei ole võrreldavad, on küsitlus tehtud aastal 2016, mis ei pruugi

peegeldada seda, kuidas inimesed tegelikult aastal 2020 mõtlevad ja käituvad.

Kaebuse väite osas, et kaebaja I on minetanud võimaluse võõrandada endistel tingimustel

temale kuulunud maatüki elukondliku kinnisvaraarenduse potentsiaalse objektina selgitame, et

valdavale osale Tammiste katastriüksusest pole elamumaa ega ka muud juhtotstarvet määratud.

Nimetatud katastriüksus asub vahetut Tallinna ringtee ääres. Omavalitsusel on igakordne

kohustus kaaluda, kas teelt lähtuvate mõjude tõttu on elamute ehitamine vaatlusalusesse

piirkoda lubatav. Üldplaneering näeb ette Tallinna ringtee ehitamise 2+2 maanteeks.

Liikluskoormused on vaatlusalusel teel aasta-aastalt tõusnud, mis omakorda suurendab teelt

lähtuvaid mõjusid. Seega puudub maaomanikul õigustatud ootus suure riigimaantee lähedusse

elamute ehitusõiguse saamiseks. Lisaks on üldplaneeringus kavandatud masti ja olemasoleva

xxxxxxx katastriüksuse elamu vahelt kulgema ühendustee, mis ühendaks Välja teed Tutermaa

teega. Arvestades eeltoodut tuleks esmavaatlusel asuda seisukohale, et masti lähikonda ei ole

isegi sõltumata Tallinna ringteelt lähtuvate mõjude suurusest võimalik elamuid kavandada,

kuna sinna on planeeritud uus ühendustee, mille kaitsevöönd on 30 m. Mastist tulenevad

piirangud kinnisasja kasutamiseks maatulundusmaa sihtotstarbel puuduvad.

Vastustaja leiab, et alternatiivse asukoha kaalumine teiste maaomanike kinnistutel ei muudaks

olukorda, sest ka antud kinnistu ei kuulu kaebajatele. Seega jääb arusaamatuks kuidas mõni

teine asukoht kaebajale mitte kuuluval alternatiivsel kinnistul kinnistute omanike huve vähem

riivaks. Vastustaja leiab, et objektiivselt on masti asukoht sellel kinnistul võrreldes teiste

sarnaste paigaldatud mastidega kindlasti keskmisest vähem kolmandate isikute huve riivav.

Vastustaja selgitab, et tulenevalt seadustest, valla üldplaneeringust ning käesoleva

kohtuvaidluse käigus esitatud informatsioonist ei näe vastustaja sisulisi põhjendusi, mis

võimaldaksid vastustajal uue menetluse läbiviimisel keelduda masti püstitamise lubamisest.

Keelduv otsus peab olema mõjuvalt põhistatud, antud juhul vastavad mõjuvad põhjendused

puuduvad. Kuigi vastustaja on eelselgitatud põhjustel jätkuvalt seisukohal, et ei ole antud juhul

menetlusnõudeid rikkunud peab vastustaja vajalikuks viidata HMS § 58, mille kohaselt ei saa

haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Leiame, et menetluse kordamine annaks sama tulemuse.

6.4. Arvestades eeltoodut leiab vastustaja, et kaebus on alusetu ja tuleb seetõttu jätta

rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebajate kanda.

6.5. Vastustaja on seisukohal, et arvestades haldusasja keerukust ning mahtu, ei saa sellise

suurusega õigusabikulusid, mille välja mõistmist kaebajad taotlevad (summas 3226 eurot)

pidada vajalikeks ega põhjendatud kuludeks. Lähtuvalt eeltoodust palub vastustaja kohtul jätta

esitatud ebavajalikud ja põhjendamata kulud kaebajate endi kanda ja mitte neid vastustajalt

välja nõuda.

Kaebuse esitajate menetluskulude nimekirjale lisatud arve 2019/0314 spetsifikatsioonis on

märgitud üheks kulureaks tutvumine valla seisukohtade ja tõenditega. Samasisuline kulukoht

kajastub ka arvel nr 20520. See, et kaebajad on otsustanud esindajat vahetada, on nende endi

valik, mistõttu leiame, et erinevate esindajate poolt vastustaja vastusega tutvumisega

kaasnevate kulude hüvitamise nõudmine vastustajalt ei ole põhjendatud.

Samuti leiab vastustaja, et arve 2019/0314 spetsifikatsioonis kajastatud „EÕK taotluse osas

seisukoha koostamine ja täiendavate tõendite esitamise“ kulu väljanõudmine vastustajalt ei ole

põhjendatud, kuna esitatud esialgse õiguskaitse taotlus oli esitatud põhjendamatult. Samuti ei

ole põhjendatud vastustajalt välja nõuda kulutusi, mis on seotud kliendiga suhtlemisel määruse

vaidlustamise võimaluste osas, kuna kohtumäärus oli piisavalt põhjendatud ja puudus vajadus

selle vaidlustamiseks.

Lisaks märgime, et menetluskulude nimekirja kohaselt Cuesta Advokaadibüroo OÜ poolt

22.10.2019 väljastatud arvel näidatud 10-tunnine õigusabiteenus sisaldab muuhulgas esialgse

õiguskaitse taotluse koostamise kulu. Arve nr 2019/0314 kajastab esialgse õiguskaitse taotluse

osas seisukoha koostamist. Vastustajale jäävad nimetatud kuluread arusaamatuks, st kas taotlus

koostati vastavas osas seisukohta koostamata.

Vastustaja leiab, et kaebuse esitajale osutatud õigusabiteenuse tunnihind 160 eurot, millele

lisandub käibemaks, on liialt kõrge. Samuti on vastustaja seisukohal, et liialt kõrge on ka

kohtumääruse kliendile edastamine tasuga 160 eurot/h.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud.

7.1. Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele tõi kolmas isik välja, et kaebuses on viidatud

Riigikohtu 11.10.2019 lahendile nr 3-15-2232, kus kolleegium leidis, et lubades

mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja sedastama

kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Nimetatud juhul oli tegemist

miljööväärtuslikul alal asuva kultuurimälestisest elamuga (kultuuriministri 18.08.1997 määrus

nr 55), mis tähendas, et mobiilsidemasti lähedus võis avaldada kinnisasja väärtusele

tavapärasest suuremat mõju. Samuti on nimetatud alas ehitamine tunduvalt suuremate

piirangutega.

Tele2 poolt rajatav mobiilsidemast asub kaebaja I kinnistu piirist ca 30 m kaugusel ja elamust

130 m kaugusel ning kaebajate II ja III kinnistu ja eramust 140 m kaugusel.

Kolmas isik märgib, et Tele2 mobiilsidemast asub metsastunud alal. Samuti ei ole tegemist

miljööväärtusliku alaga, nii nagu see oli Riigikohtu otsuses nr 3-15-2232 asjas, millele kaebuses

viidatakse. Ojametsa mobiilsidemasti, sidekonteineri ja aia paigaldustöödel säilitatakse

maksimaalselt olemasolev looduslik keskkond, mis tähendab, et mobiilsidemasti ümber

säilivad olemasolevad puud, põõsad.

7.2. 21.05.2020 esitatud seisukohas märgib kolmas isik järgmist.

7.2.1. Sidemasti püstitamine toimub vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele, mida on järgitud ka

käesoleval juhul. Kui Terviseameti mõõtmistulemustest selguks, et sidemasti püstitamisel ei

ole tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna ohutus, siis sidemasti ei püstitata. Lähtuti seega

riikliku järelevalve asutuse hinnangust ning masti lõplik lubatavus elukeskkonna ohutuse

seisukohast ei põhine valla või kellegi teise subjektiivsel hinnangul. Nimetatu tõendamiseks on

vald eelnevalt kohtule esitanud ka Terviseameti mõõtmistulemused.

7.2.2. Kolmas isik esitab ka ülevaate masti püstitamise ning selle demonteerimisega

seonduvatest kuludest, mis ehitusloa tühistamisega kaasnevad.

Kõne all oleva sidemasti ehitus läks maksma 77 569,31 eurot, millest taaskasutatavad osad on

väärtuses 28386.69 eurot. Seega masti püstitamise kulud on Tele2 Eesti AS-ile 49 182,62 eurot.

Masti eemaldamise kulude kalkulatsiooni osas nõustub kolmas isik kaebajate 14.05.2020

esitatud hinnapakkumises väljatooduga, kus masti demonteerimine hinnanguline kulu on

suurusjärgus 18 000 eurot.

Nimetatud sidemast on püstitatud kinnistule, mille maaomanikuga on sõlmitud tähtajaline

leping. Lepingu alusel kuulub maaomanikule tasuna 1500 eurot aastas. Leping on sõlmitud

tähtajaga 36 aastat, millest 2 aastat on tasu juba makstud. Lepingu lõpuni kuulub tasumisele

51000 eurot. Kuivõrd sidemast rajatakse suurele hulgale klientidele teenuste osutamiseks ja

teenuse kvaliteedi parandamiseks eelneb sellele masti tasuvuse kalkulatsioon. Kolmas isik

märgib, et masti demonteerimisel on planeeritud kasutusperioodil saamata jäänud tulu ligi 2900

eurot iga kuu kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt.

9. Kohus on üldises plaanis kindlaks teinud järgmised käesoleva asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud:

9.1. Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korraldusega nr 211 väljastati projekteerimistingimused

aadressile Ojametsa, Vanamõisa küla, Saue vald mobiilsidemasti ehitamiseks (tl 11 ja selle

pöördel).

Saue Vallavalitsus väljastas 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 aadressile Ojametsa,

Vanamõisa küla, Saue vald 42 meetri kõrguse raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või

ülekandemasti ehitamiseks (tl 12-14p).

9.2. Maa-ameti kaardirakendusest ning kohtule kaebajate poolt esitatud kinnistute

asendiplaanilt (tl 15 ja selle pöördel) nähtub, et Ojametsa kinnistu piirneb kaebajale I kuuluva

xxxxxxxx kinnistuga (katastritunnus xxxxxxxxx). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et

tegemist on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Selle kinnistuga piirneb läänest

xxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxx), kus asub kaebajale I kuuluv kahepereelamu.

9.3. Kaebajate II ja III kuuluva xxxxxx kinnistu (katastritunnus: xxxxxxxxx) ja Ojametsa

kinnistu vahel maatulundusmaa sihtotstarbega xxxxxxx kinnistu.

9.4. Pooled ei vaidle selle üle, et mobiilside mast asub kaebaja I elamust ca 130 m kaugusel

ning kaebajate II ja III kinnistu ja eramust ca 140 m kaugusel (tl 15p – asendiplaan koos masti

asukohaga).

9.5. Vaidlust ei ole ka selles, et mast on kaebajate kinnistutelt nähtav ja tajutav (vt tl 47-48).

9.6. Asjas on kinnitust leidnud, et kaebajaid ega teisi kolmandaid isikuid vaidlustatud

projekteerimistingimuste ega ehitusloa menetlusse ei kaasatatud (vt www.ehr.ee ).

10. Pooled

vaidlevadki

esmalt

selle

üle,

kas

kaebajad

oleks

tulnud

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse kaasata või mitte.

HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või

kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Menetlusosalisel on õigus esitada enne

haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1).

EhS § 31 lg 3 ja § 42 lg 6 tuleneb, et pädev asutus kaasab nii projekteerimistingimuste taotluse

kui ehitusloa taotluse menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole

esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 31 lg 4 p

2 ja § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu/ehitusloa eelnõu

vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib

taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Seega tuli vastustajal esmalt välja selgitada, kas projekteerimistingimuste ja ka hilisem

ehitusloa andmine võib puudutada naaberkinnisasjade omaniku õigusi ja huve ning seejärel veel

analüüsida, kas nimetatud haldusaktid võivad lisaks naaberkinnisasja omanikele puudutada

veel kellegi õigusi ja huve laiemalt.

Riigikohus on selgitanud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete

hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea

tema õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta

(Riigikohut otsused asjas nr 3-3-1-15-16, p 20 ja nr 3-14-52416 p 13).

Isikud tuleb kaasata loa andmise menetluses, mitte pärast loa andmist. Kaasamine võimaldab

selgitada menetlusosaliste kohustusi, määrata võimalikke kõrvaltingimusi ning konflikti

vältida. Haldusmenetluse võib menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata läbi viia

HMS § 40 lg 3 p-des 1–7 sätestatud alustel. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb

selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust (HMS § 58) (Riigikohtu lahend 3-18-763 p 13).

Kohus nõustub kaebajatega ja leiab, et käesoleval juhul oleks tulnud kaebajad kaasata nii

projekteerimistingimuste

kui

ka

ehitusloa

taotluse

menetlusse

arvestades,

et

projekteerimistingimustega ette nähtud 42 meetrine mobiilsidemast asub kaebajate I-III

kinnistute ja elamute vahetus läheduses ning sellega võib kaasneda kaebajate õiguste riive

(omandiõiguse riive). Arvestades, et Riigikohus on pidanud oluliseks isikute mobiilside

rajatiste planeerimise menetlusse kaasamist isegi linna tingimustes (vt Riigikohtu lahend nr 3-

15-2232 p 8.3), siis arvestades käesoleva vaidluse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning

mobiilimasti soovitud asukohaga, pidi vastustajale olema ilmselge vajadus kaasata menetlusse

nii piirinaabrid kui ka lähiümbruse elanikud.

Vastustaja on seejuures ise õigesti välja toonud, et projekteerimistingimuste väljastamisega

Ojametsa kinnistule pidi vastustaja möönma, et vaidlusalune mobiilsidemast sobib

väljakujunenud keskkonda, samuti seda, et projekteerimistingimuste väljastamine sellistel

tingimustel on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, isikute õigustega ja avaliku huviga ning Saue

valla üldplaneeringuga. Küll aga on vastustaja ekslikult jõudnud järeldusele, et vastustaja ei

pidanud haldusaktis ära näitama, et vastustaja on kõigi vajalike asjaoludega sh naaberkinnistu

omaniku

ja

lähinaabrite

huvide

ja

õigustega

arvestanud.

Vaidlustatud

projekteerimistingimustest ega ehitusloast ei nähtu ühtegi vastavat kaalutlust. Seega on

tegemist olulise kaalumisveaga. Vastustaja oleks pidanud kaebajad menetlusse kaasama ja

arvestama kaebajate arvamusega ning kaaluma projekteerimistingimuste ning ehitusloa

andmisel kaebajate õigusi ja huve, avalikke huve ning kolmanda isiku huve. Käesoleval juhul

sellist kaalumist ei nähtu. Kaebajad on põhjendatult välja toonud, et vastustaja ei ole esitanud

tõendeid, millest nähtuks, et selline kaalumine oleks menetluses üldse läbi viidud. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on võimalik, et kaebajate arvamusi ära kuulates ja

neid menetlusse kaasates oleks see mõjutanud lõpptulemust. Seega on tegemist niivõrd olulise

rikkumisega, mis toob juba iseenesest kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Käesoleval

juhul ei ole kohtu arvates võimalik rakendada HMS § 58 ning jätta projekteerimistingimusi ja

ehitusluba kehtima olukorras, kus korrektse menetluse läbiviimise tulemusena oleks vastustaja

võinud teha ka teistsuguse lõppotsuse.

11. Teiseks heidavad kaebajad vastustajale ette projekteerimistingimuste ja ehitusloa

andmisel põhjendamiskohustuse rikkumist.

HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud lg 1). Märkida tuleb

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andes lähtus lg 3).

Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel esitanud põhjendusi, kust

nähtuks kaebajate, kolmanda isiku (Tele 2 Eesti AS) ning avalike huvide kaalumine. Kuivõrd

kohus leidis eelpool, et kaebajad tuli haldusmenetlusse kaasata ning ära kuulata kuna

vaidlustatud haldusaktid võivad piirata kaebajate omandiõigust, siis pidi vastustaja

projekteerimistingimustes ja ehitusloa andmise otsuses ka vastavad põhjendused koos faktiliste

aluste ja kaalutlustega esitama.

Kaebajad on õigesti viidanud, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete

erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum.

Järelikult peab ka sarnaselt projekteerimistingimuste andmise otsus sisaldama põhjendusi,

millest nähtuks, et selle alusel ehitusõiguse andmisel on kõiki olulisi asjaolusid arvesse võetud

ja huve ratsionaalselt kaalutud. Seda eriti olukorras, kus antav ehitusõigus võib riivata

kolmanda isiku (kaebajate) õigusi. Kuivõrd vastav kohustus on käesoleval juhul jäetud täitmata,

siis

toob

see

kaasa

vaidlustatud

haldusaktide

tühistamise

ka

põhjendusel,

et

põhjendamiskohustust ei ole järgitud.

12. Kolmandaks viitasid kaebajad mobiilsidemastist ja selle juurde kuuluvatest

seadmetest tekkivale negatiivsele mõjule tervisele.

Kohus märgib esmalt, et asjas on kinnitust leidnud, et Terviseamet viis 14. novembril ja 28.

novembril 2019 läbi elektromagnetkiirguse mõõtmise Ojametsa kinnistul ja selle lähiümbruses.

(tl 58-60p)

Vastavalt sotsiaalministri 21.02.2002 määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva

kiirguse tasemete mõõtmine“ § 6 lõikele 2 on elektrivälja tugevuse piirmääraks 10-400 MHz

sageduse puhul 28 V/m.

14.11.2019, kui mastile ei olnud veel saatjat paigaldatud, olid mõõtmistulemused xxxxxx

kinnistul nii sees, kui väljas maksimaalselt 0,1-0,5 V/m.

28.11.2019 oli mastile paigaldatud saatja ja sisse lülitatud saatja korral saadi xxxxxx ja xxxxxxx

kinnistutel õues maksimaalselt tulemuseks 0,30-0,80 V/m, toas oli maksimaalseks tulemuseks

0,16 V/m.

Mõõtmistulemuste kohaselt antud tingimustes 14.11.2019 mõõtekohtades M1−M3 ning

28.11.2019 mõõtekohtades M1−M4 saadud mõõtetulemused ei ületa sotsiaalministri

21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitte-ioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete

mõõtmine“ kehtestatud elektromagnetvälja parameetrite piirväärtusi (tl 58-60p).

Eeltoodust tulenevalt on asjas tõendamist leidnud, et mõõtmise tulemused on väga kaugel

piirnormist, mis võiks hakata mõju avaldama inimese tervisele.

Seega leiab kohus, et kaebajate väited mobiilside masti ohust inimeste tervisele on

põhjendamatud. Kohus toob välja, et Riigikohus leidis oma kaebajate poolt viidatud 11.10.2019

lahendis asjas nr 3-15-2232 sarnases vaidluses, kus mobiilsidemast püsitati kõigest 40 m

kaugusele kaebuse esitaja eluasemest, et ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et mobiilsidemasti

rajamine võib ohustada tema ja ta pere tervist (p 8.1.). Kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba

andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju,

võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sagedusloa

üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt ESS § 14 lg 1 p 2).

Kohtule on sealjuures esitatud elektromagnetkiirguse mõõtmise tulemused ning nagu kohus

juba ülalpool märkis ei kinnitanud need kaebajate väiteid võimalikust ohust inimese tervisele.

13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus tuleb ärakuulamisõiguse ja põhjendamiskohustuse

rikkumise tõttu rahuldada. Kohus tühistab Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 211

„Projekteerimistingimuste määramine Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule mobiilside masti

ehitusprojekti koostamiseks“ ja Saue Vallavalitsuse 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616.

Kohus selgitab siinkohal siiski kaebajatele, et antud juhul ei ole ka välistatud korrektse

menetluse

läbiviimise

järgselt

mobiilside

masti

seadustamine

läbi

uute

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise samasse asukohta, kuid käesoleval hetkel selles

selgust ei ole tulenevalt vastustajapoolsetest rikkumisetest.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab vastavalt HKMS § 108 lg 8 tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul osales kolmas isik vastustaja poolel,

millest tulenevalt jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.

Kaebajate menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. Kaebajad on taotlenud vastustajalt

menetluskulude hüvitamist kokku summas 3226 eurot.

Kohus leiab, et kaebajate menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule

esitatud kaebust ning selle täiendusi põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista.

Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et käesoleval juhul tuleb menetluskulusid vähendada

seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlusega, milline taotlus jäi rahuldamata. Üldjuhul

ehitusloa vaidlustes on esialgse õiguskaitse taotlemine asjakohane. Asjaolu, et kohus antud

vaidluse asjaoludest tulenevalt jättis taotluse rahuldamata ei tähenda automaatselt seda, et selles

osas tehtud menetluskulud on põhjendamatud ning välja mõistmisele ei kuulu.

Samuti ei nähtu kohtule esitatud arvetest ja nende spetsifikatsioonidest, et esindaja vahetus

oleks tinginud täiendava menetluskulu, mida muidu ei oleks tekkinud. Vastustaja poolt viidatud

seisukohtadega tutvumise kattumine ei ole õige, kuivõrd esimese arve kohaselt sai kaebate

esindaja tutvuda vastustaja seisukohtadega esialgse õiguskaitse taotlusele (mis esitati kohtule

01.11.2019), mitte vastusega kaebusele (mis esitati 02.12.2019), kuivõrd 19.11.2019 arve nr

2019/0314 väljastamise ajaks ei olnud vastustaja vastust kaebusele veel esitanudki. Tunnihind

160 eurot jääb keskmise õigusabi tunnihinna määra piiresse ega ole ülemääraselt kõrge.

Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud summas 3226 eurot.

Mis puudutab aga kaebaja taotlust jätta menetluskulud täiendava vastuse osas summas 115,20

eurot kolmanda isiku kanda, kuivõrd viimane esitas menetlusdokumendi hilinemisega ning

kohus võttis selle vastu, siis märgib kohus järgmist.

HKMS § 108 lg 9 sätestab, et kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetlusõigusi, jättes

mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust,

võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskuludest temalt

välja mõista. Kohus nõustub kaebajatega selles, et kolmandal isikul oleks tulnud esitada

vastavalt kohtu 28.04.2020 määrusele uusi asjaolusid sisaldavad seisukohad hiljemalt

14.05.2020 ning neile sai vastata kuni 21.05.2020. Kolmas isik esitas oma lõplikud seisukohad,

mis sisaldasid mh uusi asjaolusid 21.05.2020 ehk hilinemisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus kolmandalt isikult kaebajate kasuks välja kaebajate poolt kantud täiendavad

menetluskulud summas 115,20 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik