2-19-12813/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12813

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T L vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood:

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, e-

post: menetlus@plusplus.ee)

Kostja: T L (isikukood: xxx, tegelik viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T L hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks xxx AS ja kostja vahel sõlmitud

liitumislepingu nr xxx 01.05.2016 arvest nr 2015288657

tulenev võlgnevus summas 14,23 eurot ja viivised summas

3,7 eurot; 01.07.2016 arvest nr 2015760255 tulenev

võlgnevus summas 14,33 eurot ja viivised summas 3,53

eurot; 01.06.2016 arvest nr 2015529886 tulenev võlgnevus

summas 20,21 eurot ja viivised summas 5,65 eurot ning

01.08.2016 arvest nr 2015968134 tulenev võlgnevus

summas 257,27 eurot ja viivised summas 68,49 eurot ning

võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T L hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks viivis protsendina põhinõuetelt summades

14,23 eurot ja 14,33 eurot alates 17.08.2019 ja põhinõuetelt

summades 20,21 eurot ja 257,27 eurot alates 17.12.2019

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud kostja T L kanda.

5. Välja mõista kostjalt T L hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas

275 eurot.

6. Välja mõista kostjalt T L hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital

kasuks

viivis

väljamõistetud

menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude ja sissenõudmiskulude osalise rahuldamata

jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.

Hageja nõuab kostjalt mh sissenõutavaks muutunud viivist summades 11,79 eurot, 11,26 eurot,

18,04 eurot ja 218,63 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on hagis välja toonud, et viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepingujärgne

viivisemäär 0,07% päevas.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on

õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus

kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav

oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---]

muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning

täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus

tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13).

Hagiavaldusele lisatud xxx AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.10 kohaselt on

viivise määraks 0,07% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega

ning kostjaks on tarbija, kuivõrd teenuse osutajaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev

isik, kelle igapäevane äritegevus on mobiilsidealaste teenuste osutamine. Kostja on füüsiline isik,

kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses. Riigikohtu praktikast tuleneb, et

ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-66-05).

Hageja viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% aastas ületab praegusel juhul seadusjärgset

viivisemäära (8% aastas) enam, kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure

kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on

selline tüüptingimus tühine. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist

seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

seadusjärgses määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja

10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele

tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt

VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab

kokkulepitud viivisemäära kuni 24%-ni.

14,23 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 18.05.2016 –

16.08.2019 3,7 eurot, 14,33 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena

perioodil 18.07.2016 – 16.08.2019 3,53 eurot; 20,21 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja

hagejale viivisena perioodil 19.06.2016 – 16.12.2019 5,65 eurot ning 257,27 euro tasumisega

viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 19.08.2016 – 16.12.2019 68,49 eurot.

Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõuetelt summades 14,23 eurot ja

14,33 eurot alates 17.08.2019 ja põhinõuetelt summades 20,21 eurot ja 257,27 eurot alates

17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ka sissenõudekulu 30 eurot ületavas osas. Hagile

lisatud tõenditest nähtuvalt on sissenõudekulu kantud sama lepingu alusel ja sama

telefoninumbriga seotud erinevatest arvetest tuleneva võla nõudmiseks. Kohtu hinnangul ei tule

VÕS § 1132 sätestatut tõlgendada selliselt, et ühe ja sama võlgnevuse korral oleks eri

sissenõudekulu väljanõumine põhjendatud igalt tasumata arvelt eraldi. Kui võlausaldaja otsustab

saata igast arvest tuleneva võlanõude eraldi (kui võiks nõuda seda samas võlateatises), siis ei pea

sellise põhjendamatu topeltkulu eest vastutama võlgnik. Seetõttu mõistab kohus välja vaid

ühekordse sissenõudekulu, s.o 30 eurot.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku

summas 275 eurot (75+75+125) ja õigusabikulud 3*420 eurot.

Kuivõrd tsiviilasja hinnalt 718,96 eurot tuleb tasuda riigilõiv 125 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test

1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125

eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas

3*420 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale, asja keerukust ja asjaolu, et

hageja on esitanud kaks hagiavaldust, mis käsitlevad sisuliselt sama nõuet ning arvestades, et

kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud

tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150

eurot.

Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks 275 euro ulatuses, s.h õigusabikulud 150 eurot

ning riigilõiv 125 eurot ning mõistab need kostjalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik