2-19-130982/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-130982

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-130982

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Germo Matt vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

110 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490;

asukoht: Endla tn 15, 10122 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Berit Koks (e-post:

berit.koks@yhisteenused.ee)

Kostja Germo Matt (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Germo Matt`lt välja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 110 eurot, millest 80 eurot

on leppetrahvid ja 30 eurot võla sissenõudmiskulud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Germo Matt`i kanda.

4. Määrata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Germo

Matt`lt välja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 77 eurot.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg

21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6

kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 20.12.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Germo Matt (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõidukile nr XXX on AS Ühisteenused poolt vormistatud 2

leppetrahvi:

1) Leppetrahv nr XXX, XXX, aeg 25.10.2016 14:08:26, summa 40.- . Trahvi tegemise

alus: parkimiskorraldusnõuete eiramine. Sõiduk on pargitud parkimiskeelualal, mis on

tähistatud kollase joonega.

2) Leppetrahv nr XXX, XXX, aeg 04.10.2017 02:37:08, summa 40.- . Trahvi tegemise

alus: parkimiskorraldusnõuete eiramine. Sõiduk on pargitud parkimiskeelualal, mis on

tähistatud kollase joonega.

Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele.

Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud

tasumata.

AS Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast

inkassomenetluse ebaõnnestumist on AS Ühisteenused tuvastanud tasulise päringu alusel

liiklusregistrist

sõiduki

omaniku/vastutava

kasutaja,

mille

järel

jätkas

sissenõudmismenetlusega AS Ühisteenused. AS Ühisteenused taotleb sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 30 eurot.

Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 2 eurot, et

saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse

sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub

sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused

on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates

parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt

tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot.

Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr XXX vastutav kasutaja/omanik

leppetrahvide vormistamise ajal olnud Germo Matt. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4

on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja

lepingu pooleks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid kogusummas 80 eurot ning

sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Menetluskuluna palub hageja kostjalt hageja kasuks

välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja maanteeameti päringult

tasutud riigilõivu 2 eurot.

3. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ja kohtule 26.03.2020 esitatud vastuses kostja

hagi ei tunnista.

Kostja vaidleb nõudele vastu kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale

oleks varem edastatud trahve koos fotodega. Kostja väitel ei ole temale ühtegi trahvi

edastatud ja tema ei olnud nendest trahvist varem kuulnud, nõutakse tagantjärgi trahvi auto

eest, mis ei kuulu kostjale juba pikemat aega. Kui hagejal on õigus kostja andmeid saada,

tulnuks trahv koos tõenditega saata kostja e-posti aadressile. Kostja hinnangul ei ole

normaalne, et nõutakse tagantjärgi autole tehtud trahve välja, isikuliselt kostjale tehtud trahvid

tõendatud väärteo eest oleksid kindlasti õigeaegselt makstud saadud.

4. Kohus otsustas 27.04.2020 määrusega menetleda asja kirjalikus menetluses. Kohus andis

pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Määrus on pooltele kätte toimetatud,

täiendavaid avaldusi ega dokumente pooled tähtaja jooksul kohtule ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

6. Hageja

nõuab

kostjalt

leppetrahvide

tasumist

summas

eurot

ning

lisaks

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et ta oli leppetrahvide vormistamise ajal sõiduki vastutav

kasutaja/omanik. Samuti ei ole kostja ümber lükanud asjaolu, et ta parkis sõiduki hageja

hallatavas parklas. Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori

vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil

parklas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob parkimistingimuste

eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Lepingu p 8 kohaselt lepingu rikkumisel

kohustus sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Hageja esitatud fotodega on

tõendatud, et sõiduk on kahel korral olnud pargitud kollase joonega tähistatud

parkimiskeelualal. Kostja ei ole parkimistingimuste rikkumist vaidlustanud. Seega loeb kohus

kostja poolt parkimistingimuste rikkumise tõendatuks. Hageja nõuab kummagi rikkumise eest

leppetrahvi summas 40 eurot.

8. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

Kohus leiab, et hagiavaldusele lisatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvikviitungid olid

pandud kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele

tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi.

Riigikohus on 05.06.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX selgitanud, et parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt

tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku

viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (p 12). Riigikohus märkis ka, et tahteavalduse edastamise viisi ei muuda

ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema

kontaktandmed (p 13).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel

tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale

leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

9. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvide nõue kokku summas 80 eurot on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS

§ 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

11. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja rikkus parkimistingimusi. Kohus leiab, et võla

sissenõudmiseks tehtud kulutused on kosja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja väitel

tegeles kostjalt võla sissenõudmisega inkassovõte ja inkassomenetlusega seoses tekkisid

hagejal kulud summas 30 eurot. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõudele

vastuväiteid esitanud.

12. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS §

113² lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu

lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad

eeltoodud piiridesse.

13. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 30

eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS §

162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ning maanteeameti päringult tasutud

riigilõivu 2 eurot. Hageja on riigilõivusid tasunud seaduses ettenähtud määras, mistõttu on

mõlema riigilõivu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik