1-20-2631/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-20-2631

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2631 (20233000189) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Q.F-i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Rin

gkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Q.F isikukood XXX; elukoht ; viibimiskoht Viru Vangla; XXX määramata kodakondsus; töökoht XXX XXX ; emakeel ; ametlik puudub eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - 30.01.2018 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 ja

3 järgi, kohaldades KarS § 65 lg 2 sätestatut liitkaristusega rahaline karistus 480 eurot ja vangistus 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva. Rahaline karistus määrati täide viia iseseisvalt. Vangistuse kandmise alguseks loeti 14.11.2017. Viru Maakohtu 01.07.2019 määrusega vabastati Q.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2020; Viru Maakohtu 10.03.2020 määrusega kohaldati tõkendit vahistamine kuni 2 kuuks; kohtumenetluses viibib ahi all Kaitsja lepinguline kaitsja Vladimir Odinokov Kohtuistungist osavõtjad prokurör Jaanika Kõrgmaa süüdistatav Q.F (videokonverentsi teel) kaitsja Vladimir Odinokov

1-20-2631

kannatanu Maria Q.F-i tunnistajad Dmitri Mihhailov, Erkki Järvalt, Tatjana Gruznova RESOLUTSI

OON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -dest 311, 313 ja 315 maakohus otsustas: §

Tunnistada Q.F KarS

süüdi § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS

65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 30.01.2018 § otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ning vangistustus 9 kuud ja 16 (kuusteist) Q.F-ile (üheksa) päeva, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 aks rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja (k ) aastat 9 ( ) kuud ja 16 (kuusteist a. üheksa ) päev

Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Lugeda Q.F-i karistusaja alguseks 09.03.2020.

Q.F-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Asitõendid: - toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o plaat, 1 tk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Mõi Eesti Vabariigi kasuks välja: sta Q.F-ilt

- sundraha

) eurot.

876 (kaheksasada seitsekümmend kuus

KrMS § 180 lg 3 alusel temalt väljamõistetud riiginõude näol peab Q.F sundraha summas 876 eurot tasuma

1 ( ) aasta jooksul. kohtuotsuse jõustumisest ühe

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. 99920700018894 ning selgitus Maksekorraldusele märkida viitenumber „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses Q.F , 1-20-2631 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. maist 2020. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 04. juunil 2020. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevas , mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud t süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

1-20-2631

KOHT

UOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Q.F-i süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 järgi selles, et tema varem - kehalise väärkohtlemise toimepannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega nr 1-18-107 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi) 13.02.2020 hommikusel ajal umbes kella 08:00 paiku korteris aadressil

O juustest kinni ja sikutas, XXX konflikti käigus haaras oma ema M millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Sel moel pani Q.F oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung

2. Süüdistatav ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd. Kai Q.F tsja asus seisukohale, et süüdistus ei ole põhjendatud.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3. Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse - kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki , kannatanu ja tunnistajate kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on Q.F-i leidnud tõendamist.

4.

13.02.2020 Kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt puudub vaidlus selles, et elasid/viibisid O aadressil XXX. Vaidlus puudub süüdistatav Q.F ja kannatanu M selleski, et 13.02.2020 tehti häirekeskusele telefoninumbrilt XXX telefonikõne. Kõne tegi kannatanu M O. Vaidlus puudub selleski, et Q.F on M O poeg. Häirekeskus edastab abikutse info politsei , le (vt asitõendi vaatlusprotokolli häirekeskusele tehtud kõnest KoTo lk 5-12A ).

5. Toimiku materjalist, s.o 27.02.2020 koostatud asitõendi protokollist (KoTo lk 5-12A) nähtub, et 13.02.2020 kell 08:22 tehti 3 minutit ja 34 sek kestev kõne M O poolt kasutatavalt abonentnumbrilt

O teavitas, et XXX häirekeskusele. Toimunud kõnes M on õues, kardab Q.F-i , kes on praegu Kui M O korteris üksi. politsei tuleb, siis läheb korterisse. avaldab sedagi, et poeg on tingimisi karistatu praegu. Kõne helifailist on arusaadav, et teataja M O

on häiritud meeleolus ning nuuksub/nutab.

6. Väljakutsele reageeris politseiametnik D M koos oma paarimehega. 13.02.2020 aadressil XXX M 11.05.2020 toimunud kehalise väärkohtlemise kohta on tunnistaja D kohtuistungil (tm lk 20-21) andnud üksikasjalikke selgitusi sündmuse toimumise koha ja asjaolude kohta. Tun koos nistaja ütlustest nähtuvalt 13.02.2020, olles teenistuses sai paarimehega ema ja väljakutse sündmuskoha aadressile selles, et poeg lööb naisterahvast – poja vahel toimub peretüli. Sündmuskohale saabunult, mõne minuti möödudes saabunud naisterahvas ava

ldas, et tal on alust karta, et jätkuvalt ollakse tema suhtes vägivaldne.

1-20-2631

Kohapeal olles, sai tunnistajale kannatanu ütlustest teatavaks, et päev enne väljakutset oli poeg samuti Kohtuistungil tunnistaja avaldab agressiivne, mistõttu kannatanu lahkus kodunt. sedagi, et õhtul, poeg olles agressiivne, haaras kannatanul juustest kinni, sikutas, mille tõttu kannatanu jooksiski kodust minema. Agressiivsus toimub perioodiliselt. Eeltoodust järeldub, et 13.02.2020 oli tunnistaja tööülesannete raames sündmuskohal XXX asuva maja ees, kus selgus, et eelmisel päeval, s.o 12.02.2020 toimus kannatanu juustest tirimine. Justnimelt juustest haaramise põhjusel toimetati kannatanu uurija juurde.

Kohtuistungil avaldatud tunnistaja kohtueelsel menetlusel antud ütlustest selgub, et 13.02.2020 hommikusel ajal korteris Q.F haaras M O XXX mütsist nii, et tiris ja tutistas kannatanu juukseid. Kohtuistungil selgitab tunnistaja

täpsustavalt, et kuna sündmusest on möödunud juba pikem aeg, siis need ütlused, mis olid antud vahetult peale 13.02.2020 kuriteo sündmuse toimumist on õiged ja vastavad tegelikkusele.

Tunnistaja D M avaldatu, milles ta ei suutnud kohtuistungil korrektselt määratleda toime pandud kehalise väärkohtlemise aega, ei tõstata ega too kaasa küsitavusi t ütluste unnistaja usaldusvääruse kohta. Kaks sündmust toimusid ajaliselt lähedaselt, mida eraldas vaid öö. Kohus on ka seisukohal, et tunnistaja ütluste ebamäärasuse sündmuste ajamääratluse osas põhjustas see, et kannatanu kirjeldas sündmuskoha aadressile saabunud politseiametnikele nii eelmise õhtu kodust lahkumise kui ka sündmuse hommikul kodust lahkumise asjaolusid ning sh juustest sikutamist. Lisaks see, et tunnistaja ise viibis ei küsitlenud kannatanut, vaid küsitlemise juures ning vahele ei sekkunud. Aga samuti pikema aja möödumine toimunud sündmusest. Esineb objektiivne asjaolu ebamääraste ütluste andmiseks.

7. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõendid nende kogumis kinnitavad menetluse esemeks ol

evate sündmuste toimumist 13.02.2020 kella 08:00 paiku.

Kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud ütlustest T G (tm lk 21-22) ja E J (tm lk 22-23) järeldub, et 12.02.2020 õhtusel ajal kannatanu M O lahkus kodust, kuna toimus psüühiline konflikt pojaga. Politseiametnikust tunnistaja E J O lahkus 12.02.2020 ütlustest nähtub, et M kodust koos politseiametnikega, avaldades et kuna Q.F hakkab kannatanut uuesti psüühiliselt häirima kutsus jälle politseid, siis ööbib , sest too kannatanu mujal, et tal on kus ööbida ähtavad joobeseisundi tunnused . Q.F-il olid n . Tunnistaja T G 12.02.2020 kella 20:00 paiku helistas kannatanu oma ütlustest järeldub, et majanaabrist tuttava T G n

oma le ing ööbis tolle juures. Ööl vastu 13.02.2020 kannatanu kodus aadressil

XXX ei ööbinud. Tunnistajate ütlustest järeldub seegi, et 12.02.2020 toimus konflikt sõnalisel tasandil üüsilise vägivalla toimumise kohta igasugused andmed puudu , f vad.

Tunnistaja T G on kohtuistungil avaldanud, et kannatanu M O lahkus tema juurest järgmisel päeval kl 9:00 paiku. ütluste usaldusväärsusele, et Andmaks hinnangut tunnistaja T G kannatanu lahkus tunnistaja juurest 13.02.2020 kella 9:00 paiku ning seejärel helistas tunnistajale umbes tunni aja pärast uue konflikti toimumisest, tutvus kohus teiste toimikus olevate kirjalike tõenditega. Kohtutoimikus oleva häirekeskusesse tehtud helisalvestiselt ning helisalvestise asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kõne häirekeskusesse M O kuuluvalt abonentnumbrilt tehti 13.02.2020 kell 08:22. 27.02.2020 on XXX koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva plaadiga (KoTo lk 5-12A okolli ). Kõnealuse prot kohaselt on vaadeldud elektroonilist andmekandjat plaati kahe videosalvestusega politseiametniku rinnakaameraga 13. veebruarist 2020. Vaatlusprotokolli kohaselt on 13.02.2020 kell 08:44:22 algav salvestis tehtud aadressil asuva elumaja ees, kus seisab XXX

1-20-2631

vanem naine, s.o kannatanu. is kinnitab 27.02.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kannatanu, et täna hommikul, s.o 13.02.202 haarati tal juustest.

Andmaks hinnangut tunnistaja T G , milles ta b kannatanu ütluste usaldusväärsusele määratle tunnistaja juurest lahkumise ja helistamise aega mõnevõrra erinevalt ülejäänud tõendikogumist, märgib kohus, et vaidlus puudub selles, et kannatanu lahkus tunnistaja juurest 13.02.2020 hommikusel ajal. Aja kulgemisele tunnistaja juurest lahkumisest kuni kõneni tunnistajale ei tõstata ega too kaasa küsitavusi ütluste usaldusvääruse kohta. , tunnistaja Nimelt on tunnistaja ütlused ajaliselt lähedases seoses tegelikkuses toimunuga ning mõningane nihe tunniarvestuse ajaühikus ei sea kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste ebamäärasus sündmuste ajamääratluse osas põhjusta pikema aja möödumi sündmuse toimumisest on tud sel .

Eeltoodud tõendikogumist järeldub, et 13.02.2020 umbes kella 8:00 ajaks oli M O lahkunud oma ööbimiskohast tunnistaja häirekeskusesse T G juurest, kannatanu helistas kl 08:22:43 ning kõne sisuks olev sündmus oli ajendiks kl 08:44:22 politseiametnike saabumiseks sündmuskoha aadressile ning seejuures kannatanu viibis sündmuskoha aadressil oleva maja juures. Seega aset 13.02.2020 kella 8:00 paiku. sündmus leidis

8. Saamaks vastust, mis toimus kannatanu M O peale seda, kui ta 13.02.2020 lahkus tunnistaja T G juurest, uuris kohus esmalt helisalvestist, mis tehti kl 08:22:43 häirekeskusesse Nagu öeldud, kõne tehti M . O poolt kasutatavalt abonentnumbrilt . XXX Teates avaldatu kohaselt M O

viibib oma kodu ees õues, kodus XXX ei ööbinud, kuna poeg jõi end täis, hakkab ähvardusi esitama. Just praegu teate esitamisel astudes korterisse, hakkas poeg M O peale röökima igatmoodi, teeb igasugust ja haarab juustest, mistõttu lahkus avaldaja kodunt. M O avaldab, et kardab poega, selgitades täpsustavalt, et igatpidi ja kätega haarab avaldajast kinni, kannatada ei saanud, kuid ikkagi.

Nagu kohus juba eelnevalt viitas, siis 12.02.2020 kohta puuduvad andmed kannatanule vigastuste tekitamise osas. Nii on tunnistaja T G kohtuistungil avaldanud, et ja füüsilise valu 12.02.2020 vigastusi M O see-eest kannatanu oli pisarais, tunnistaja ei märganud, kuid solvunud ja hirmul. Tunnistaja E J avaldas seda, et viibis 12.02.2020 psüühilise vägivalla kaebuse põhjusel Q.F-i ja M O korteris.

9. 13.02.2020 väljakutsele reageerisid tunnistajatest politseiametnikud. Seega järeldub, et tunnistaja D M väljakutse aluseks olevaid sündmusi ise ei näinud ning vahetult ei tajunud. Analüüsides tunnistajale kohale saabudes avanenud pilti, kannatanu kehakeelt, meelestatust ja emotsionaalset seisundit ning tunnistajale kohalesaabudes teada olnud infot, on kohus seisukohal, et KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt on tunnistaja D M antud ütlus tõendiks vahendliku tunnistajana. Tunnistaja sündmuskohale saabumise aeg, alates väljakutse tegemisest kuni kohalesaabumiseni on lühike, ca 10 minutit, sh ootas tunnistaja kannatanut maja ees hoovis, kuni ta õues jalutades kohale jõudis.

Analüüsides asitõendi vaatlusprotok plaadilt nähtuva ja kuuldavaga, olli koostoimes CD- samuti tunnistaja D M ütlusi, on kohus veendunud, et nimetatud tõendid nende kogumis ei jäta kahtlusi, et politseiametnike saabudes oli kannatanu vahetult tajutud ebameeldiva sündmuse mõju all ja taolises seisundis andis ta edasi ka teavet väljakutse aluseks olnud sündmuse kohta. Nii on M valmis koostööks politseiga, vastab esitatud küsimustele. O Tunnistaja D M on avaldanud, et kannatanu oli masendunud ja ehmunud. Kannatanu häiritud seisund avaldub ka videofailis. Eeltoodust järeldub, et M O oli politseiametnike sündmuskohale saabudes ja neile info edastamisel jätkuvalt vahetult tajutu mõju all. M O olek

1-20-2631

ja avaldatu viitab hirmule, et poja toimepanudud käitumine kordub. Kannatanu avaldatu on adekvaatne ning kuna ajavahemik kõnest häirekeskusesse kuni politseiametnike kohalesaabumiseni on lühike, minutites mõõdetavana siis ei jäänud M

, O aega teatraalse etteaste valmismõtlemiseks, ettevalmistamis ii häirekeskusesse tehtud eks ja sooritamiseks. N kõne, kui ka politseiametnikele avaldatu juustest sikutamises oma sisus kattuvad. Lisaks on oluline, nagu kohus eespool viitas tajutud kannatanu kehakeel, meeleolu, meelestatus. Eelnev tähendab, et D ütlused on menetlusõiguslikult lubatavad KrMS § 66 lg 2 M

1 p 2 alusel.

10. Et sündmus leidis aset kinnitab 27.02.2020 koostatud asitõendi 13.02.2020 vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva plaadiga (KoTo lk 5-12A). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud elektroonilist andmekandjat plaati kahe videosalvestusega politseiametniku rinnakaameraga 13. veebruarist 2020. Vaatlusprotokolli kohaselt on 13.02.2020 kell 08:44:22 algav salvestis tehtud aadressil asuva elumaja ees, kus seisab XXX vanem naine, s.o kannatanu. Videofaili algusest on näha, et kaamera on suunatud kannatanu suunas, kes on nutuse näoga, pühib pisaraid ning kes avaldab, et tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda, kirjeldades: Ta haaras mul juustest. Kannatanu täpsustab, et haaramine toimus täna hommikul. Kannatanu avaldab sedagi, et tundis veidi valu. Täpsustavale küsimusele kinnitab kannatanu, et kahtlustatav oli täna hommikul agressiivne. Aga samuti kinnitab kannatanu sedagi, et teda sõimati läbi, sikutati juustest ning ta tundis valu. Mistõttu ta hüppas välja ja jooksis minema. Seega nii telefonikõnes häirekeskusesse, kui ka patrullpolitseiniku rinnakaamera videofaili salvestiselt nähtuvana kinnitab kannatanu korduvalt juustest haaramise sündmuse toimumist. Uurides asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat videofaili, siis nähtub, et kui politseiametnik küsib kas kannatanu suhtes avaldati füüsilist vägivalda, siis vastuseks kannatanu kirjeldab sõnaliselt toimunud vägivallast ja lisaks osutab oma vasaku käega konkreetselt vasaku pea poolele juuste piirkonda. On arusaadav, et M O osutab küsimuse esitamise ajal peas piirkonnale, kust juustest haaramine toimus. Seega M O mitte ainult sõnades ei selgita toimunud vägivallast vaid ka osutab kohale, kust teda juustest haarati ja sikutati. Seejuures kannatanu on emotsionaalselt häiritud seisundis, pisarad voolavad jätkuvalt. annatanu on nõus edasi suhtlema uurijaga, Videofaili kvaliteet on hea. Kuna k sest rohkem ta ei suuda osapoolte vahel on toimunud , siis nimetatugi kinnitab, et tõsiasja, et konflikt, kuna

kannatanu tunneb end häirituna ja mitteturvaliselt. Et toimus juustest sikutamine, selgub tunnistaja D M kohtuistungil kinnitatust kannatanu juustest sikutamise ja sellest teadasaamise asjaolude kohta.

11. Kohtuistungil kannatanu M O antud ütlused kriminaalasja esemeks olevat kuriteosündmust ei kinnita. Kohtuliku uurimise käigus rahuldas kohus prokuröri taotluse avaldada M O

ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelse menetluse ütlused. Avaldatud ütlustest nähtub, et kohtueelsel menetlusel esitas

M O menetluse esemeks oleva sündmuse kohta kohtumenetluses kõlanust kardinaalselt erineva versiooni. M O kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta valeütlusi, kuna ei soovinud, et poeg suhtleb ühe naisterahvaga ning see naisterahvas M O ei meeldi. Mitte mingit juustes sikutamist ei toimunud, poeg alkoholi ei tarbi ja karjumist ei olnud. Mis oli siis väljakutse tegemise põhjuseks, kohtuistungil antud ütlu jääb selge seisukohata Analüüsides kannatanu kohtuistungil stest . antud ütlusi haakuvuses ülejäänud tõendikogumiga, tuleb nentida nende sobimatust. St, et M O

kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus tema enda kohtuistungil antud ütlustega. Koh seisukoha tu järgi ei ole võimalik kannatanu verisoonile tugineda, sest kannatanu on selgitusi andes olnud ebajärjepidev, tema ütlused on ebaloogilised ja tema kohtumenetlusel antud ütlused muudest tõenditest olulistes detailides tuge ei leia. M O kohtuistungil antud ütlused tuleb jätta ülejäänud tõendikogumist kõrvale osas, mis puudutab 13.02.2020 kella 08:00 aadressil XXX korteris toimunu detailide osas. Kohus on seisukohal, et kannatanu M O kohtuistungil antud ütlused tuleb nimetatud osas välja jätta, kuna ta muutis neid ilma veenva

1-20-2631

põhjuseta. istungil antud ütlused M O kohtu sellest, et ta vaid soovis Q.F-i hirmutada, ei ole tõsiselt võetavad. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega on Q.F -de süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et ta lõi M kukla piirkonda ja sellega põhjustas tervisekahjustuse ning valu O põhjustamises 06.10.2017, aga samuti M vastu nägu löömises ja O sellega valu tekitamises 13.11.2017 (KoTo lk 23-35) M O on andnud Q.F-i . Kohtuotsusest nähtub, et

vastu s . Kohtul puudusid alused M O Seega M O üüstavaid ütlusi ütlustes kahtlemises. väide, et ka varem on ta andnud poja vastu valeütlusi ei päde, sest eelmisest kohtuotsusest tuleneb, et tol korral M O kinnitas enda antud ütlusi ka kohtuistungil. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega. M O oli teada varasem Q.F-i Eeltoodust järeldub, et süüdimõi , nimetatut kinnitab kannatanu ka kõnes häirekeskusesse stmine . M O oli olemas ka varasem kriminaalmenetluslik kogemus. M O 13.02.2020 kohtuistungil antud ütlused sündmuse tuleb kõrvale jätta. use käigus on M detailide osas Kohus sedastab, et kohtumenetl

O aru saada avaldatust võimalik selliselt, et soov on vältida poja karistuse kandmisele asumist.

12. Kannatanu ütlused on kooskõlas muude tõenditega osas, mis puudutab et kann anu at elas 13.02.2020 koos oma pojaga aadressil , 13.02.2020 helistas kannatanu XXX häirekeskusesse, politsei käis järjestikusel päeval, mõlema veebruaris 2020 kohal kahel väljakutse aluseks on riid/tüli pojaga, esimese väljakutse järgselt lahkus kannatanu korterist ja hiljem ööbis juures ning lahkus sealt järgmisel hommikul, 13.02.2020 oli poeg tunnistaja T G kodus, kannatanu nuttis ja tal on müts, et poeg kannatanu suhtes füüsilist vägivalda on kasutanud, poega on eest karistatud. kannatanu varasema füüsilise vägivallaga kohtlemise

13. M O ütluste taustal pole võimalik mööda vaadata sellestki, et 13.02.2020 politseiametnike sündmuskoha aadressile saabudes ootas kannatanu neid oma kodumaja läheduses Telefonikõnes häirekeskusesse avaldas M , et on õues . O , s.o M O ei viibinud oma korteris, niinagu oligi avaldatud kõnes häirekeskusele Seega politseiametnikud kohtasid kannatanut õues. Kõnes häirekeskusesse selgus seegi, et kannatanu kardab üksi korterisse minna. Kannatanu siirduski korterisse vaid koos politseiametnikega. Seega, M O oli teada, et politseiametnikud on saabumas ning koos nondega on võimalik turvaliselt siirduda oma korterisse. Kannatanule teadaolevalt viibis Q.F korteris. Korteriukse avas kannatanu oma võtmega. Korteris kedagi ei avastatud.

14. M O juustest sikutamist 13.02.2020 kinnitab tunnistaja D M kohtuistungil öeldu, et too, s.o Q.F , haaras kannatanul Aga mütsist kinni, juuksed ka, siis sikutas. samuti kinnitab lisaks eespooltoodule juustest sikutamist 13.02.2020 koostatud lähisuhtevägivalla infolehe teatis kus infolehe täitnud politsei (KoTo lk 3-4), ametnik A. B on märkinud, et väljakutse Narva linna aadressile 13.02.2020 teenistuses olles saadi kell 08:32 XXX, kus selgus, et joobes poeg Q.F tuli teatajale, M O, kallale, haaras juustest kinni ja tekitas füüsilist valu. K on nõus oma andmete edastamisega ohvriabiteenuse annatanu osutajale.

Väljatoomist väärib seegi, et lähisuhte vägivalla juhtumi kohta 12.02.2020 on 12.02.2020 koostatud lähisuhtevägivalla infoleh kus infolehe täitnud e teatis (KoTo lk 1-2 ), politseiametnik E. J 12.02.2020 teenistuses olles saadi kell 20:17 on märkinud, et väljakutse Narva linna aadressile XXX, kus selgus, et joobes poeg Q.F O nõuab emalt, M raha ning alandab teda annatanu ei ole . Tähelepanu vääriv on, et k nõus oma andmete edastamisega ohvriabiteenuse osutajale.

1-20-2631

Eeltoodust järeldub, et kui 12.02.2020 M ei olnud nõus ohvriabiteenuse O saamiseks, siis sündmuste arengu käigus on järgmise päeva hommikusel ajal kannatanu seisukoht muutunud. Kui siinjuures arvestada veel seda, et 13.02.2020 kell 08:22 M häirekeskusesse tehtud kõnes O väljendab end reljeefselt, et ta ei suuda enam elada. Poeg on kodus ja ähvardab „Ma tapan su ära, sinu pärast olen õnnetu“, siis omandavad kannatanu esitatud seisukohad sellele, et kannatanu taluvus on saavutanud kriitilise piiri ning vajalik on kõrvaline abi, psüühiline vägivald on asendunud füüsilise vägivallaga.

15. Eeltoodud tõendeid kogumis analüüsides, jõuab kohus järeldusele, et vaatamata nii kannatanu kui ka d eitavad M O juustest sikutamist ja talle süüdistatava ütlustele, milles noo füüsilise valu põhjustamist, kinnitab tõendikogum, et 13.02.2020 kella 08:00 paiku tekkis M O ja Q.F-i haaras M O juustest ja sikutas. vahel tüli, mille käigus Q.F Kohus märgib täiendavalt, et suhtub Q.F-i kohtuistungil antud ütlustesse kriitiliselt, kuna nad ei haaku teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Kohus asub seisukohale, et süüdi mõistmise ja karistusena vanglasse sattumise vältimiseks oli Q.F välja mõelnud sündmuste konstruktsiooni, mis välistab süüdistatava süüdimõistmise. Q.F-i

antud ütlused nende detailides ei haaku ülejäänud tõendikogumiga.

16. Süüdistuse järgi tekitati M juustest sikutamisega füüsilist valu. Riigikohus on O selgitanud: [Selle] valu all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. (vt RKKKo 12.11.2019 nr 1-18-7833 p 22).

Valuaistingu kohta on Riigikohus selgitanud: Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu tagajärjena objektiivselt omistatav. isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. (vt RKKKo 24.05.2013 nr 3-1-1-50-13 p 12).

17. Valu hindamise kontekstis pole kannatanu ütlused kasutatavad nende ebausaldusväärsuse tõttu. Seega selle puudumist hinnata muude tuleb valu olemasolu või kriminaalasjas olevate

M on tõendite kaudu. Varasemalt on kohus märkinud, et tunnistaja D andnud ütlusi tunnistaja mäletab ning kirjeldab selles, et valu tekitamist kanna nule ta üksikasjalikult juustest sikutamise asjaolusid. Füüsilist valu kannatanu tundis, talle tekitati füüsilist valu füüsilist valu tekitati küll, jah. , kinnitades tunnistajale, et Valu tundmise aisting on sedastatav teisestki tõendist. Viidatud 27.02.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva plaadiga vaatlusprotokolli kohaselt kannatanu avaldab, et tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda, kirjeldades: Ta haaras mul juustest. Kannatanu avaldab sedagi, et tundis veidi valu. Täpsustavale küsimusele, kas kannatanu tundis valu kinnitab kannatanu: Jah. V , kannatanu alulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus kinnitab videosalvestisel mitmel korral valuaistingu tundmist. Valu tundmine on teada saanud ka tunnistajale.

Valu tuvastamisel on märkimist vääriv, et videosalvestisel osutab kannatanu intuitiivselt oma pea piirkonda, ku teda haarati ja juustest sikutati peapiirkonnast st . Märgitust järeldub, sikutamise koht ja sellega kannatanule valu põhjustamine oli kannatanule tajutav ka siis, kui sündmusest oli möödunud juba mõningane aeg. käega pea

Kannatanu vasaku vasaku poole konkreetsesse piirkonda osutamine kinnitab kannatanu teadmist, kust val Et uaisting lähtus. sikutamine põhjustas valu ja seda ka keskmise mõistliku kõrvalseisja arusaamale vastavalt, on

1-20-2631

tuletatav ka asjaolust, et juustest haaramisel ning seejärel sikutamisel satub haardesse kümneid juuksekarvu. On üldteada, et iga juuksekarv kinnitub eraldi peanahale juuksejuurega ning terav valuaisting. selliselt eraldi paiknevaid juuksekarvu koos sikutades põhjustatakse Juustest haaramisel ja sikutamisel on tunda valu.

Kui siinjuures arvestada tunnistaja avaldatut, et juustest haaramine ja sikutamine toimus läbi mütsi, siis mütsi olemasolu juuste ja haardumuse vahel ei muuda tõsiasja, et juuksekarvu sikutatakse ikkagi nende juurtest ning tunda on valuaisting. Kuna mütsile on menetluses piisavalt tähelepanu pööratud, siis peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Kohtuistungil antud ütlustes märkis M , et ta vehkis kätega ja siis müts kukkus maha, kusjuures müts on O suur. M O on videosalvestisel peas näha heledamat tooni müts. Tutvudes videofailiga on näha, et müts on tõesti mahuline, paksemast lõngast ja istub seejuures sügavalt peas, kõrvad on korralikult kaetud, vastavalt aastaajale. Vaatamata sellele, et kannatanu Müts ei ole väike. katsub mütsi, pühib pisaraid ja muudmoodi toimetab mütsi ümber, püsib see muutumatus asendis. Pole sedastatav ilming, et müts kukuks lihtsalt peast, kui toimub vehklemine, müts peas ei liigu. Arvestades mütsile omistatavaid omadusi ning mis on nähtavad ka videofailist, siis eeltoodust saab teha järelduse millise jõuga läbi mütsi sai toimuda juustest sikutamine . Videolt nähtav müts on paks ja läbi selle haarates peab rakendama piisavalt suurt kannatanu jõudu, et käsi haarduks läbi mütsi juusteni.

Kohtu veendumusel kõneleb eelnevalt väljatoodu selgelt asjaolust, et Q.F-i poolselt juustest haaramist ja sikutamist Osutada pole võimalik pidada väheintensiivseks. tuleb Q.F ka füüsiliste jõudude ebavõrdsusele. on täisjõus tööealine meesterahvas. ldteada on, et Kannatanu on vanemaealine, pensionär ning naisterahvas. Ü meesterahva . Haarates ja sikutades kannatanut, füüsiline jõud on suurem naisterahva omast naisterahvast

nas, pea, siis kinnitab see, et jõuliselt juustest kui õrna ja tundlikku kehapiirkon tegemist oli tugeva millega kaasnes valu ning sellisena on see tajutav füüsilise mõjutamisega, ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. õendamist leidnud kannatanul karistusõiguslikult T on valu olemasolu ning

mis on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega.

18. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohus seisukohal, et Q.F tegutses kannatanul juustest haaramisel ning sikutamisel ja talle valu põhjustamisel . Väljakutsele reageerinud politseiametnike ütlustest ja asitõendi kavatsetult vaatlusprotokollide Q.F sikutas M O

st nähtub, et tekkinud tüli käigus. Tüli põhjus . Sellest järeldub, et seadis eesmärgiks eks on olmeprobleemid Q.F kannatanu sikutamise, kannatanule valuja ebameeldivustunde põhjustamise. Tegemist polnud juhusliku t rav on seegi, et Q.F egevuse käigus põhjustatud valuga. Mää valis kahjustatavaks piirkonnaks pea on tuvastatud , mis on õrn ja tundlik piirkond. Seega asjaolud tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost.

19. Prokuratuur on Q.F-i käitumise kvalifitseerinud tunnusega korduvus ja lähisuhtes toimepanduna.

Q.F on M O poeg. Seega on osapool ust. Viimase võimalik sedastada te lähikonds aja Riigikohtu praktikast tulenevalt ei piisa lähisuhte kvalifitseerimiseks pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-

- vms suhte kui fakti tuvastamisest (vt RKKKo 09.03.2020 nr 1-19- , põlvnevus 3377 p 10). Q.F , olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi oli kohustatud elama oma alalises elukohas aadressiga (KoTo lk 36-42). Seega XXX kriminaalhooldusest lähtuvalt Q.F peab elama aadressil, mis on ka kannatanu elukohaks, kannatanu ja süüdistatav elavad ühisel elamispinnal. Tunnistaja T ütlustest G

1-20-2631

nähtuvalt elasid Q.F ja M veebruaris 2020 ühises korteris. O Seega on Q.F-ile

M O ja iseloomulik ühiseluline side. Oluline on ka nendevaheline sotsiaalne ja emotsionaalne side.

Q.F on Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega nr 1-18-107 süüdi mõistetud KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud kuriteos. Süüdistuses on viidatud, et karistus ei ole kustunud ning tõendina on kohtule esitatud ka 30.01.2018 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-18-

107. Q.F on kehtiva kohtuotsuse järgi juba varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise see on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes s.o KarS § s, kui - ja korduvalt,

121 lg 2 p- 2, 3

s ettenähtud kuriteona.

20. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtu seisukoht karistuse osas

21. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Q.F-i karistamist vangistusega. Tutvudes Q.F-i eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliik seaduslik ja põhjendatu on d.

Q.F-i korduvalt suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt korduvalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist nii KarS § 73, kui ka § 74 alusel ja KarS § 76 alusel ennetäh . Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule taegset vabastamist mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Q.F on varasemalt karistatud käesoleva s sama üüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud kannatanu

väärkohtlemise käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.

23. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Seadusandja on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud.

1-20-2631

Hinnates Q.F-i teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodi arv, teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline alla keskmise määra kuna kasutatud vägivald ei olnud intensiivne. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem.

Karistust raskendava asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Kohus te tuvastas karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 3, süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes. Q.F , olles M O poeg, oli teadlik kannatanu vanusest. Süüdistatava puhul karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et Q.F-ile tuleb üheepisoodilise süüteo toimepanemise eest mõista karistuseks 2 pikkune tähtajaline vangistus. aasta

Karistuste liitmine

24. Järgnevalt osutab kohus, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani Q.F va menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime ajal, mil ta oli Viru käesole Maakohtu 01.07.2019 kohtu sega nr 1-18-107 (KoTo lk 36-42) määru vabastatud mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile. Katseaeg kohaldus kohtulahendi . jõustumisest

KarS § 76 lg 8 alusel, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 regulatsioon näeb ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb kohtul moodustada liitkaristus viisil, kus mõistetud ja ärakandmata karistused liidetakse n-ö täies mahus ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tuleb mõista Q.F-ile rahaline karistus 480 eurot ja . vangistus 2 aastat 9 kuud ja 16 päeva Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus.

Rahaline karistus viiakse täide eraldi.

Seega ei ole kohtu Q.F-i suhtes tingimuslikku l õiguslikku alust kohaldada karistust. Seega tuleb Q.F-i karistada reaalse vangistusega. Kohtuotsuse tegemise ajal on Q.F-i suhtes kohaldati vahistamine. Karistuse kandmise tõkendit algusajaks leb . tu lugeda vahi alla võtmise aeg

Menetluskulud

25. KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja loeb kohus menetluskulud. Q.F-ilt

kuulub seoses

väljamõistmisele sundraha süüdimõistmisega teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades seda, et ning arvestades süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

Asitõendid

1-20-2631

26. Kriminaalasjas

on asitõenditeks kohtumenetluse käigus kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokolli lisana olev elektrooniline andmekandja, mille kohus võttis vastu ja mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Elektrooniline andmekandja plaat tuleb jätta KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Valeütluste andmisega seonduvalt

27. Kohus on tuvastanud kohtuistungil kannatanu M O valeütluste andmise. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tuleb teavitada prokuratuuri sellest, et M O tegevuses ilmnevad KarS § 3 ettenähtud kuriteo tunnused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov Kohtunik

Kohtuotsus on ingkonnakohtu 11.11.2020 kohtuotsusega. osaliselt tühistatud Tartu R