3-20-456/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-456 Haldusasi Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Pavel Ridnõi määruskaebus Tartu Halduskohtu

17. märtsi 2020. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Pavel Ridnõi Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Tagastada Pavel Ridnõi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2020. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Pavel Ridnõi esitas 10. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla toimingu õigusvastasus. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla kaks ametnikku süstemaatiliselt diskrimineerivad teda, kui ei tervita teda vastu, ei vasta kõnedele või pöördumisel ametnike poole eiravad teda. Kaebuses taotles P. Ridnõi menetlusabi.

2. 17. märtsi 2020. a määrusega Tartu Halduskohus otsustas tagastada kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamise tõttu ei võtnud halduskohus seisukohta kaebaja taotluse osas saada menetlusabi. Halduskohtu hinnangul tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub preventiivne huvi. Kaebuses kirjeldatud Tartu Vangla ametnike tegevused ei viita kaebaja õiguste olulisele rikkumisele. Kui vangla peaks tulevikus diskrimineerima kaebajat ning oma tegevuse või tegevusetusega rikkuma kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes konkreetse toimingu vaidlustamiseks vangla poole.

Kaebuse rahuldamine ei aitaks kaebuses toodud asjaolude pinnalt kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele, kuivõrd vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Haldusorgan otsustab igal üksikjuhtumil sõltuvalt asjaoludest, kas ja kuhu kinnipeetav ümber paigutada ning kas ametnike töökorraldus võimaldab reageerida kinnipeetava igale tervitusele või pöördumisele. Seega ei ole ka tõenäoline, et korduda saab täpselt samasugune olukord täpselt samasugustel asjaoludel.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles leiab, et õigusaktidest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida, ebainimlikult või alandavalt kohelda ning kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust. Kaebaja pöördus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi poole, kuid midagi ei ole muutunud. Kaebaja esitas kaebuse preventiivsel eesmärgil, kuna on olemas reaalne oht, et haldusorgan võib tema suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Kaebaja palub menetlusabi ja vaidlustab halduskohtu määruse täies ulatuses, soovides kaebuse menetlusse võtmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on arusaadavalt ja selgelt jälgitavalt selgitanud, miks ta ei pidanud põhjendatuks kaebust menetlusse võtta ja selle tagastas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kaebaja leiab jätkuvalt, et Tartu Vangla ametnikud on teda diskrimineerinud ja võivad taoliselt käituda ka edaspidi, kuid diskrimineerimine ei ole lubatav. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja kirjeldatud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei paranda kaebaja õiguslikku ega igapäevast olukorda vanglas. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei muuda tehtud toimingut olematuks, vaid annab vanglale üksnes selgema käitumisjuhise edaspidiseks kinnipeetavatega suhtlemiseks. Vaidluse asjaolusid arvestades ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et vanglaametnikud võiksid kaebaja kirjeldatule sarnast käitumist kaebaja suhtes jätkata. Vanglaametnike käitumine kaebajaga sõltub ilmselt nii töökorraldusest, täitmist vajavate tööülesannete hulgast kui ka muudest inimlikest aspektidest, mida ei ole alust pidada teise isiku diskrimineerimiseks. Õige on halduskohtu selgitus, et kui kaebaja suhtes leiab tulevikus aset diskrimineerimisele viitav käitumine, on tal võimalik konkreetse toimingu vaidlustamiseks pöörduda vangla poole.

6. Eeltoodu alusel jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebajat häirivate vanglaametnike tegevuste õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks puudub kaebeõigus ning halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt.

(allkirjastatud digitaalselt)