1-09-15205/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-15205

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07 aprill 2010

a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Kohtu

istungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-09-15205 (09260104238) Taotlus erakorraline ettekanne N.E kohta Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu N.E

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 3 alusel pikendada N.E-le Tartu Maakohtu 29.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09- , millest tegemata 15205 liitkaristuseks mõistetud 360 (kolmsada) on 283 (kakssada kaheksakümmend kolm) tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtaega 6

(kuus) kuu võrra, s.o kuni 28.09.2010.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK N.E 29.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 1-09-15205 121 4 KarS § järgi ja karistuseks on mõistetud kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 30.06.2009.a kohtuotsusega kriminaaalasjas nr 1-

09- mõistetud karistuse, mis on 2 kuud vangistust 10050 N.E-le , võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti KarS § 69 lg 1 alusel asendati

6 kuud vangistust.

N.E-le mõistetud tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel vangistus 360

2 (3)

määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks KarS § 69

6 kuud. lg 4 alusel kohustati N.E

üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – 110 Jõgeva linn Aia 31- ; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 5 alusel kohustati N.E

käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Käitumiskontrolli

teostamiseks määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla N.E

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 06.10.2009.a.

01.02.2010.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande N.E kohta, milles teeb ettepaneku peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ning

pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuue kuu võrra. Ettekande kohaselt on N.E

esitanud kriminaalhooldajale avalduse, milles kirjeldab takistavaid asjaolusid

perekondlike ja tervislike põhjuste näol üldkasuliku töö sooritamisel kohtu poolt määratud

tähtajaks 28.03.2010.a. N.E kaotas seoses korteriomanikuga tekkinud erimeelsustega 2009.a detsembris üürikorteri ja leidis ajutise elukoha tädi juures Tartu lin

nas.

Kuna ta kasvatab üksi 4 aastast poega, siis kerkis üles lapsehoiuprobleem – - lasteaiakoht puudub ja pole tuttavaid, kes võiks ÜKT sooritamise ajal lapse järele vaadata. Mõned korrad

on laps olnud süüdimõistetul kaasas, kui ta käis Jõgeva Haiglas töötunde tegemas. Töö tegemise algperioodil oli N.E probleeme ka tervisega, mille kohta on ta esitanud

kriminaalhooldajale ka perearsti tõendi. Üldkasulikku tööd on sooritanud 73 N.E tundi Jõgeva Haiglas koristustöödel oli N.E töö kvaliteediga . Juhendaja Elle Kriis

väga rahul, kuid probleeme oli kokkulepitud ajaks tööle jõudmise ja mõnel korral ka

takistavatest teguritest teavitamisega. Eeltoodud asjaoludel tegi kriminaalhooldusametnik

KarS § 69 lg 3 alusel kohtule ettepaneku N.E üldkasuliku töö peatamiseks perekondlikel põhjustel ja üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks 6 kuu võrra.

Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et viimasel korral, s.o 2010.a märtsis, ei täitnud N.E registreerimiskohustust ning täitmata on ka psühholoogi juures käimise

kohustus. Kuid käesolevaks ajaks tundub N.E elus olevat saabunud teatav stabiilsus ta on leidnud endale elukaas – lase, kes on nõus võtma ta alaliselt enda juurde elama ning lubanud teda toetada ka lapsehoiu korraldamisel. Eelneva põhjal jääb kriminaalhooldaja

tehtud ettepaneku juurde, et võiks N.E ÜKT kulgemise peatada ja pikendada tähtaega kuue kuu võrra, et saaks korraldada süüdimõistetu elukoha muutuse kontrolli ja uue töötamise koha korraldamise. S selgitas kohtuistungil, et üüdimõistetu tal tekkisid Jõgeva linnas elades mitmed probleemid, mistõttu ta lahkus, et vältida edasisi konflikte ja alustada uue eluga. Esialgu üritas ta mõned

korrad ka Tartust Jõgevale ÜKT d käia tegemas, kuid see - oli raskendatud. Tal puudus

kohalesõiduks transport ja raha ning ta käis „hääletades“. Tal polnud ka last kuhugi jätta, mistõttu mõned korrad oli laps tööd tegemas kaasas. Käesolevaks ajaks on ta leidnud endale

elukaaslase, kellega elab koos alates 2010.a veebruarist. Elukaaslasel on oma korter ja ta

töötab. Elukaaslane on lubanud teda igati toetada ja tema töögraafik võimaldab ka süüdimõistetu last hoida, et oleks võimalik ÜKT sooritada. N.E palub anda endale veel võimaluse, et ta saaks ÜKT tunnid ära teha ja teha vana eluga lõpparve. Eelmisel aastal oli N.E probleeme ka tervisega, kuid perearsti juures on ta käinud vaid korra, kuna

3 (3)

tal puudub tervisekindlustus ning tal pole ka raha, et visiitide eest tasuda. Käesoleval ajal tõsisemaid terviseprobleeme ei ole. Aeg-ajalt teevad muret vaid peavalud. Kohus küsitles ka kohtuistungile ilmunud Marek Veeberit elukaaslane , kes on N.E

alates 2010.a veebruarist. Marek Veeber kinnitas, et on nõus, et N.E jääb elama talle kuuluvasse korterisse ja, et üldkasuliku töö perioodiks määratakse tema elukohaks Ropka 6-26, s.o Marek Veeberile kuuluv korter. Samuti kinnitas ta, et saab N.E aidata

lapse hoidmisel, kuna tema töö AS s Pere on vahetustega ja peamiselt hilisõhtusel ja öisel -

ajal. Lisaks on ta jalgpallitreener, kuid ka see ei ole takistuseks lapse hoiu korraldamisel.

Käesolevaks ajaks on nad koos elanud juba piisavalt kaua, et teeb tekiks usaldus ja saaks selliseid otsustusi teha. Prokurör inevad alused, millistel võiks N.E saata vangistust leidis, et tegelikult es kandma – ta ei ela kohtu määratud elukohas, ei ole täitnud registreerimiskohustust, pöördunud psühholoogi poole ega sooritanud ka üldkasulikku tööd ettenähtud tähtaja jooksul. Kuid, kuna kriminaalhooldusametnik ei ole teinud taotlust karistuse täitmisele pööramiseks, ei taotle seda hetkel ka prokurör. Prokurör leiab, et, kui kriminaalhooldusametnik on pidanud võimalikuks

esitada taotluse ÜKT tähtaja pikendamiseks, et N.E saaks edaspidi Tartus elades jätkata juba seal määratud töö sooritamist, siis ei vaidle ta sellele vastu.

Kohus leiab

69 lg 3 , et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS §

kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise

tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks,

mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Ülalpool toodud kriminaalhooldaja selgitustest istungil ning erakorralise ja N.E st

ettekande N.E st nähtus, et üldkasuliku töö sooritamisel esines mitmeid takistusi.

N.E kasvatab üksi 4 aastast poega, lähedasi inimesi tal pole, mistõttu on -

raskendatud lapsehoiu korraldamine. N.E ei tööta ja ta kaotas Jõgeval ka üüritud elamispinna

, mis polnud tingitud süüdimõistetu enda tahtest. Tartust, kuhu ta esialgu asus tädi juurde elama, oli Jõgevale ÜKT d sooritama käija lapse kõrvalt väga keeruline. - Lisaks oli tal ka tervisega probleeme E ei kogu mahus üldkasulikku . eltoodud põhjustel ole N.E tööd määratud ajal saanud – Käesolevalt on ta leidnud

sooritada 360-st tunnist on tehtud 77.

alalise elukoha Tartu linnas, tal on olemas lähedase inimese moraalne ja materiaalne toetus

ning t Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on a on motiveeritud tööd edasi tegema.

põhjendatud KarS § 69 lg 3 sätete kohaldamine ja üldkasuliku töö tegemise tähtaega tuleb pikendada. Arvestades asjaolu, et eelnevalt on vaja kontrollida N.E elukohta Tartus ja korraldada tema kriminaalhoolduse ümbermääramine ning üldkasulikutöö tegemine Tartus,

on kriminaalhooldusametniku poolt taotletud kuuekuuline tähtaeg põhjendatud ja piisav järelejäänud 283 tunni sooritamiseks.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 3 ja § 427, § 431, § 432 KrMS .

Kohtunik