1-17-5946/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5946 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Irina Palmsalu Prokurör Tiina Viru Kaitsja Silvi Erro kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Y.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Y.F, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.10.2017 ja lõpp 10.10.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.05.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta Y.F elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, Y.F-ile, kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Y.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vabastamiseks. vangistusest tingimisi enne tähtaega

Tartu Maakohtu

199 lg 2 p 4, 7, 8 25.08.2017 otsusega tunnistati Y.F süüdi KarS § järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6289 mõistetud karistuse ärakandmata osa päeva vangistust võrra

3 aastat 11 kuud 28

ning liitkaristuseks mõisteti

4 aastat 11 Karistuse kandmise alguseks loeti tema karistuse kuud 28 päeva vangistust. kandmisele asumise aeg 12.10.2017.

Viru vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Y.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Y.F-i

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. On vanglas, sest sooritas kuriteod, kuid on palju muutunud. l on Ta tütar, kes andis temaga igasuguse talle viimase võimaluse muutumiseks, muidu ta lõpetab suhtlemise. Ta on endas kindel, et on paranenud, saab olla kasulik ühiskonnale ja oma perele. Enne vangistust tarvitas alkoholi ja narkootikume. T

ta a jätkas psühholoogi juures käimist peale programmi lõppemist, sest tahab oma elu muuta ning muutumise põhjuseks on pere. Tal on b Rakvere lihakombinaadis ja tal on olemas ka garantiikiri. olemas töökoht, praegu tööta Kui vabaneb, siis kavatseb täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Vanglas on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, suhtles psühholoogiga. tööle.

Teda paigutati avavanglasse ja asus Vanglas olles on teda toetanud abikaasa ja laps ning suhted töötajatega on vanglas olnud väga head. Vabanemisel lähe tööle, täida kõiki määratud kontrollnõudeid. l on väike b b Ta võlgnevus, mida tahab tasuda. Avaldab, et talle ei ole arusaadav prokuratuuri seisukoht, sest kui ta kokkulepet sõlmis, andis prokuratuur teada, et ei hakka takistama tema vabanemist enne tähtaega, vaid toetab.

Kaitsja leiab, et kinnipeetav kuulub tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele, kuna KarS § lgformaalsed ja materiaal tes 2 ja 4 sätestatud sed eeldused on täidetud. Y.F-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ära kandnud üle poole määratud karistusest ja asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud, kuid Viru Vanglas ei tekitanud ta konfliktiolukordi ega rikkunud vangla sisekorraeeskirju, millest annab tunnistust distsiplinaarkaristuste puudumine. Kogu karistuse kandmise aja jooksul pole tal olnud ühtegi distsiplinaarkaristust, mida juhtub vanglas äärmiselt harva. Tema maailmavaade, suhtumine elusse ja perekonda on muutnud. Y.F tunnistab oma vigu ning saab aru, et eluviisi muutmine on tema puhul otsustava ja elulise tähendusega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele kohtuasjas nr 3-1-1- 91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Materiaalselt toetab teda abikaasa ja vabanedes oleks isikul garanteeritud töökoht. Vaatamata sellele, et Viru Vangla ja prokuratuur ei toetanud süüdimõistetu tingimisi enne tähtaegselt vabastamist, on Y.F motiveeritud alustama seaduskuulekat elu. Y.F soov elada edaspidi seaduskuulekat elu annab aluse eeldada, et on ta teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Tal pole halbu harjumusi, s.t ta ei joo, ei suitseta, ei tarbi narkootikume. Kinnipeetav tahab töötada, elada koos perega, koos tütrega, teda kasvatada ja neile rõõmu kinkida. Kaitsja arvates on pere kõige suurem stiimul Y.F-i seaduskuulekaks käitumiseks. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et n võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. ta o Eelpool toodu alusel palub kaitsja kohtul vabastada Y.F tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise järelevalve alla.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg võib kohus astme kuriteos süüdlase katseajaga

1 alusel p tahtlikus esimese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Y.F

2 aasta 7 kuu poole tema ära kandnud üle vangistust, mis on üle le mõistetud

11 kuu 28 päeva karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud

4 aasta pikkusest

ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on põhiliselt varavastased ja toime pandud mõjutatavuse tõttu ning materiaalse kasu saamiseks.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas, ta läbis sotsiaalprogrammi `` `` Eluviisitreening , omandas riigikeele A1 taseme, kuid A2 tase jäi omandamata, kuna isik ei läinud eksamile, teisel korral seoses ümberpaigutamisega. Õige hetk läbimist, kuid Lisaks alustas ta sotsiaalprogrammi `` `` katkestati osalemise motivatsiooni puudumise ja ilmumata jätmise tõttu. Kinnipeetav on ka läbinud erinevatel teemadel vestlusi, töötanud vangla majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat AS- xxxx, kuna on paigutatud avavanglaosakonda. s Eeltoodu viitab sellele, et vangistuses on kinnipeetav teinud edusamme muutmaks oma senist käitumist.

Vabanemisel on tal võimalik elama asuda endisele elukaaslasele kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust. Töökoha on kinnipeetavale garanteerinud OÜ . Kindel töökoht tagab xxxx talle igakuise stabiilse sissetuleku, mis aitab majanduslikult toime tulla ning vähendada uue varavastase kuriteo toimepanemist. Enne vangistust oli ta ametlikult töötu, tegi juhutöid ning elatus ka elukaaslase teenitud rahast. Tasumata rahalisi nõudeid on tal üle 7000 euro ning ta on väljendanud seisukohta, et ei soovi ametlikult töötada just tasumata nõuete tõttu. Seega, tema s enne vangist majandusliku olukorda mõjuta ust ning võivad mõjutada ka vabanemisel tasumata rahalised kohustused ning te tarvitamine. sõltuvusaine Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole, kuid ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Varem oli arvamusel, et alkoholiga tal probleeme ei ole, kuid peale sotsiaalprogrammi läbimist mõistab alkoholi kuriteavitamise kahjulikkust ning mõju käitumisele, siiski on väljendanud, et kuid vabanemisel alkoholi tarvitamisest loobuda ta ei kavatse täielikult , seega püsib uue kuriteo toimepanemise risk seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvus. Tarvitas erinevaid narkootilisi aineid igapäevaselt, on väärteokorras NPALS alusel korduvalt karistatud, samuti ilmunud kriminaalhooldusel olles registreerimisele narkojoobes. Oma narkosõltuvuse probleemi tunnistamisega on kinnipeetav olnud vastuoluline. Varem ei tunnistanud sõltuvust, seejärel tunnistas, et esineb probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega, peale sotsiaalprogrammi ja vestluste läbimist oli motiveeritud edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduma. Samas on hiljem vestluses tunnistanud, et tegelikult tal sõltuvust ega probleeme narkootikumidega ei ole ning rääkis varem teist juttu, kuna soovis saada rehabilitatsiooniosakonda. Seega ei ole kohus kindel, et isik teadvustab sõltuvuse kahjulikkust ja mõju käitumisele, ega plaani vabanemisel tarvitamisest täielikult hoiduda.

Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat ning käitumist võimalikke riske arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Y.F-i puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Ta on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kui korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi, pannud katseajal toime uusi rikkumisi, mis on viinud selleni, et tingimisi mõistetud karistused on pööratud täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus, et ka sel korral suudab ta vabanemisel

sõltuvusainete tarvitamisest täielikult hoiduda ja seeläbi varaliste raskuste tekkimisel uusi kuritegusid toime ei pane. Arvestades isikule mõistetud karistust, on tal veel küllaltki pikk karistus jäänud kanda, mille kest võimalik el tegeleda oma sõltuvusega ning seeläbi suurendada motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tingimisi enne tähtaega Y.F-i vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik

04.06.2020 kohtumäärus 1-17-5946 jõustus 24.09.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.