1-20-3300/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3300 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi

sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi

P.H süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav P.H isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik emakeel: eesti keel elukoht: X , tel.nr X

XX XX haridus: X

XX töökoht: XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral tõkendit ei ole kohaldatud kahtlustatavana kinni peetud 28.03.2020.a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Ahto Sirendi (kohtueelses menetluses) RESOLUTSIOON

1.

424 lg 2

Süüdi tunnistada P.H KarS § järgi ja mõista temale karistuseks

9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.H (P.H) eelvangistuses viibitud aeg 28.03.2020.a, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda P.H kandmata karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, P.H kohesele ärakandmise

9 (üheksa)

3 alusel kuulub

le päeva (kakskümmend) päeva vangistust jätta vangistust ning 8 (kaheksa) kuud ja 20

P.H suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui

P.H ei pane 2 (

he) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ka ning täidab KarS § 75 s sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. -

KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.

2 (5)

KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse kohesele ärakandmisele kuuluva 9 (üheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmise aega alates vanglasse saabumisest. P.H

KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politseija Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

P.H on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid, st:

1. elama koht o aadressil X ;

u määratud alalises elukohas, s XX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata P.H käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 8 käitumiskontrolli ajal alusel kohustada P.H osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lõike 4 alusel P.H kohustada alates vangistusest vabanemisest hiljemalt ennast riikliku alkoholiravi programmi

1 (ühe) kuu jooksul registreerima „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla, Põhja - -Eesti

Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

04.06.2020.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse

jõustumisest. KarS § 75 lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

2. Lisakaristus

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Kohustada

P.H viima oma juhiluba elukohajärgsesse Maanteeameti liiklusregistri büroosse 5 (viie) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

3. Konfiskeerimine

KarS § 83 lg 1 a määruse nr 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 01.04.2020

2285 alusel arestitud - kuuluv süüteo toimepanemise vahend P.H-le

mootorsõiduk registreerimismärgiga Mercedes-Benz C 180 X , VIN-kood X XX XX, mis asub X asuvas parklas. XX Lõuna prefektuuri KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

3 (5)

4. Menetluskulu/makseinfo:

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista P.H-lt menetluskulud 1120,80 ( eurot ja kaheksa üks tuhat ükssada kakskümmend kümmend senti) eurot

alljärgnevalt: kaitsja tasu 244,80 eurot; sundraha 876 eurot.

Kaitsja tasu summas 217.80 (kakssada seitseteist eurot kaheksakümmend senti) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Võimaldada P.H jõustumisele menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse järgnevast kuust alates 1 kaheteistkümne

2 ( ) kuu jooksul, kohustades teda igakuiselt kuu lõppkuupäevaks tasuma 93,40 (üheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend senti) eurot kuni m 30.06.2021.a). enetluskulu täieliku tasumiseni (viimane tasumise tähtaeg Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS is, märkides - viitenumbri 99920700022974 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse P.H selles, et tema isikuna, keda on 06.06.2017

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5491 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 28.03.2020 kella 07:35 paiku Tartus, Jaama 173a juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr X , olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema kohta) ja XX väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l põhjustas avarii, sõites teelt välja vastu liiklusmärki. Eeltooduga rikkus P.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg

1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas:

4 (5)

KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena P.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 1 (üks) päev (28. märts 2020), mille vältel P.H oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 8 (kaheksa) kuu ja 29 (kahekümne üheksa)

päeva pikkusest vangistusest peab P.H koheselt ära kandma 9 (üheksa) päeva vangistust, mille kandmise aega hakata arvestama alates P.H kinnipidamiskohta saabumisest.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.H ei pane -

2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud - käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et P.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel võtab P.H endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - -Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et P.H

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83 lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida P.H-le kuuluv mootorsõiduk Mercedes ), kui tahtliku süüteo -Benz C 180 reg nr XXX (VIN kood XXX toimepanemise vahend, mis asub asuvas parklas, kuna P.H XXX kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse S § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi tasu kulud KrM

kohtueelses menetluses 244,80 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot.

5 (5)

Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 1120,80 eurot

– ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades

P.H tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 93,40 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus,

et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse P.H süüditun KarS § 424 lg järgi. nistamiseks

Seega tuleb P.H süüdi tunnistada KarS § 424 lg järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Prokurör taotles KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida P.H-le kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz C 180 XXX , VIN-kood . registreerimismärgiga XXX KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Kohtu hinnangul on P.H näol tegemist isikuga, kes ei arvesta ega hooli kaasliiklejatest. Süüdistatav on oma mõtlematu käitumise tõttu ohtlik nii kaasliiklejatele kui ka iseendale. P.H põhjustas joobeseisundis mootorsõidukit juhtides avarii, sõites teelt välja vastu liiklusmärki. Märkimist väärib ka asjaolu, et Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-5491 karistat

, mille ta pani toime sama i süüdistatavat mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis sõidukiga – Benz C 180 registreerimismärgiga Mercedes- XXX . Sellise suhtumisega isikule sõiduki tagastamine võib ka edaspidi olla teistele kaasliiklejatele ohtlik. Seega on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine, kuna P.H puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist. Auto konfiskeerimisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka ja arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist teole vastavaks.

Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu

01.04.2020a määruse nr 1 P.H-le kuuluv mootorsõiduk -20-2285 alusel arestitud Mercedes-Benz C 180 XXX , VIN-kood . registreerimismärgiga XXX

Rutt Teeveer Kohtunik