1-20-3413/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar kohtumaja 2021, Võru Kriminaalasja number 1-20-3413 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi

sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abipriokurör Margit Pärn (kirjalik seisukoht) Süüdimõistetu

N.I

isikukood XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta N.I Tartu Maakohtu 3. juuni 2020. a otsusega nr 1 3413 mõistetud -20- vangistusest vabastamata. tingimisi enne tähtaega

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menet

luse käik

1. N.I kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu 03.06.2020. a otsuse nr 1-20- teda karistati -de 2 ja 3 3413 alusel, millega ta tunnistati süüdi ning KarS § 121 lg 2 p järgi § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega. KarS suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 27.12. , s.o 8 kuu vangistuse 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 27.12.2019. a

otsusega karistati N.I KarS 120 121 2 p § lg 1 ja § lg 2 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude eest. Tartu Maakohtu 03.06.2020. a otsus jõustus 19.06.2020, N.I liitkaristuse kandmise algusaeg on 18.06.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 18.08.2021.

2. Tartu Vangla esitas 12.01.2021 Tartu Maakohtule vangistusest tingimisi N.I

ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta N.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist.

2

2.1. N.I on kriminaalkorras karistatud 15 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab

vanglas karistust 8. korda. sattus politsei huviorbiiti 16-aastaselt ja N.I

17-aastaselt karistati teda esimest korda vangistusega. Esimesed kuriteod olid seotud auto

ärandamiste, salajaste grupiviisiliste varguste ja mootorsõiduki joobes juhtimistega, mis asendusid peagi tahtlike tekitami üliraskete kehavigastuste ste, vägivallaga avaliku korra raske

rikkumise ning ametiisikule vastuhaku ja solvamisega. Nimetatud kuritegude põhjused olid

materiaalse kasu saamine (korduvad vargused), grupi mõju ja/või suhtlemine kriminaalse

mõtteviisiga isikutega. Järgmised kuriteod olid seotud lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja ähvardamisega ning viimane kuritegu seisnes taas elukaaslase kehalises väärkohtlemises. N.I on kõik kuriteod pannud toime

alkoholijoobes ja tema

kuritegeliku käitumise muster on küllaltki etteaimatav ̶ N.I tarvitab alkoholi ja teise isikuga tekib tüli või arusaamatus, mida ja N.I asub vägivallaga

lahendama olnud . Kuritegude dünaamika on varieeruv, kuid kuritegelikud hoiakud on stabiilsed.

2.2. Vanglas viibimise ajal on N.I käitunud rahuldavalt ja teda pole distsiplinaarkorras

karistatud, kuid samas pole tal olnud võimalik täita individuaalset täitmiskava, sest vanglas

kehtib eriolukord ja N.I viibib kaitsevisolatsioonis. Seega pole N.I tööle

määratud ja ta pole osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Pereja

paarisuhete vägivalla vähendamine“. N.I pole tööle määratud ka seetõttu, et tema tervislik seisund ei võimalda käesoleval ajal majandustöödel osalemist.

2.3. N.I on ohtlik ametnikele ning

kõrgohtlik lastele, konkreetsele täiskasvanule ja

avalikkusele. Oht seisneb üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, lähisuhtes korduvalt

kehalises väärkohtlemises, ähvardamises, seta vabaduse võtmises seadusliku alu ja avaliku

korra raskes rikkumises vägivallaga mootorsõiduki joobes juhtimises ning vastuhakus ,

politseiametnikele. tarvitab alkoholi, muutub Oht on kõige tõenäolisem, kui N.I

agressiivseks

N.I paneb suure ning suhtub ükskõikselt õiguskorda ja ühiskonda. tõenäosusega toime uue vägivaldse kuriteo.

2.4. Eluasemest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest soovib vanglast vabanemisel naasta N.I oma endisesse elukohta, kus ta elas enne vangistust koos elukaaslase S. P. , kelle vastu pani

korduvalt toime kehalisi i. Rahvastikuregistri kohaselt kuulub korter väärkohtlemis

N.I-le ja praegu elab seal tema elukaaslane. Kui kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse, oli S. . Samuti on N.I pannud kuriteo toime naabritega tekkinud konflikti käigus.

2.5. Suhetest ja elustiilist tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I xxxxxxxxxxx Ta on elanud koos erinevate elukaaslastega, kuid kahe viimase vastu kasutas füüsilist vägivalda. N.I pani nooruses toime grupiviisilisi kuritegusid. Kuigi viimased kuriteod on toime pandud üksi,

tunnistas N.I ühe joobes juhtimise osas, et oli mõjutatud purjus elukaaslase soovist

minna koos autoga sõitma. Seega on N.I teiste poolt mõjutatav, eriti alkoholijoobes

olles. N.I riskeerivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad rasked isikuvastase

kuriteod, perevägivald ja korduvad joobes juhtimised. Elukaaslase S. P on ta N.I-ga elanud ca 7 aastat, ta on veendunud, et vangistus on N.I-le mõjunud, ei karda enam oma turvalisuse pärast ja ootab meest koju.

2.6. Alkoholist tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi umbes 1 kord nädalas korraga umbes 0,5 liitrit viina. Viimati tarvitas alkoholi vahetult enne

3

vangistuse algust. N.I

alustas alkoholi tarvitamisega väga varakult ja kirjeldas, et viibis

3-aastasena koos emaga seltskonnas, kelle arvates oli hea anda lapsele vee asemel viina.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 17-aastaselt pani toime esimese kuriteo ja

Venemaal vanglas süvenes alkoholi on kõik kuriteod pannud tarvitamine veelgi. N.I toime alkoholijoobes ning kirjeldab end kui meest, kes joobes olles muutub

isikuks ning keda häirib purjus elukaaslane. Viimase kriminaalhoolduse ajal koostati N.I suhtes erakorraline ettekanne, sest ta oli mitu päeva järjest alkoholijoobes. Samuti

motiveeris kriminaalhooldusametnik N.I osalema riiklikus alkoholi tarvitamise

programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid N.I hinnangul pole tal alkoholi tarvitamisega probleeme ning programmis osalemine pole vajalik. N.I arvates suudab ta katseajal iseseisvalt alkoholi tarvitamisest hoiduda.

2.7.

N.I mõtlemisest ja käitumisest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest ta on käitunud

korduvalt vägivaldselt nii lähisuhtes kui ka naabritega ning tekitas tahtlikult üliraske kehavigastuse, kui läks enda sõnul purjus naabrimeest vaiksemaks sundima. Alkohol mõjutab

oluliselt N.I , käitumist vallandab vägivalda ja 15 kriminaalkaristust näitavad, et

N.I ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega ega oska probleeme konstruktiivselt lahendada. Õiguskuulekalt elatud aeg on olnud pisteline ja jäänud lühikeseks. N.I pole tulevikuks püstitatud ühtki mõistlikku eesmärki ning ta teab vaid, et kohtutäituritele võlgu ei maksa ja ametlikult tööle ei lähe.

2.8. Hoiakutest tuleneb risk ja ohtlikkus, sest N.I on kriminaalkorras karistatud 15 korda ning erinev arvab, et ad rasked kuriteod on tema väljakujunenud hoiakute tagajärg. N.I vanglas majandustöödel osalemine on alandav ja solvav, sest Venemaa vanglates on see nii. Oma hoiakute ja suhtumise tõttu pole N.I ühiskonda sobinud. Ta on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid pani toime uue kuriteo või rikkus talle pandud kohustusi. N.I

suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse küllaltki ükskõikselt ega pea vajalikuks oma

käitumist muuta. Tema mõtteviis on kivistunud ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest.

2.9 Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, kuid ohtlikkus puudub. on N.I

TÄITIS võlgu 5416,70 eurot ja K on võlgu -e andmetel -raha andmetel 2766,76 eurot. Vabanemisfondis on 22.12.2020. a seisuga 33 eurot. N.I selgituste kohaselt püüdis ta vabaduses vältida ametlikku töötamist, sest tema vastu palju erinevaid nõudeid ja ta ei soovi on

kohtutäituritele maksta. N.I on töötanud nt jäätmejaamas ning aasta enne viimast

vangistust tegi juhutöid, käis raietööliseks ja töötas tõstukijuhina. Samuti sai

töövõimetuspensioni 230 eurot kuus. Kuna kriminaalhooldaja ja politsei tabasid N.I mitu korda alkoholijoobes, kulus osa sissetulekutest alkoholile. Maksuja Tolliameti järelikult

andmebaasi j ametlikult nt xxxxxxxxxxxxxx-xx. aastal 1 kuu ja ärgi on N.I töötanud 2016. aastal 4 kuud, xxxxxxxxxxxxx-xx. aastal 4 kuud ning xxxxxxxxxxxxx-xx. aastal 1 kuu. Kuna N.I on viibinud aastaid vanglas, on tema töökogemus ja staaž lünkl - ik. N.I

on toime pannud salajasi grupiviisilisi vargusi, autode ärandamisi jm majandusliku

toimetulekuga seotud kuritegusid, viimati 2003. aastal. N.I on vanglast töötamisest

huvitatud, kuid mitte majandustöödel, mida peab endale sobimatuks. Vabanemisel ametlik töökoht puudub ja N.I oli kuni 27.10.2020 osalise töövõimega. Uut töövõime hindamist pole veel tehtud. Seega puuduvad N.I vabanemise korral sissetulekud.

2.10. Seoses hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. N.I N.I ei tarvita narkootikume.

4

2.11. Juhul, kui kohus otsustab

N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada,

teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata N.I-le katseaeg ja allutada ta

käitumiskontrollile ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 18.08.2021. Samuti panna N.I-le KarS 75 2 p- 2 ja 4 kohustus mitte tarvitada alkoholi § lg de alusel täiendavad ed

ning 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas töötuna arvele.

3. teatas KrMS 432 3 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn § lg 3 alusel kohtule, et ei soovi

N.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest

osa võtta ja edastas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset , vabastamist. Kokkuvõtlikult nõustub prokurör Tartu Vangla arvamusega.

4. Kohtuistungil ütles N.I, et soovib vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, ja selgitas, et ta pole nii vägivaldne nagu kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud. Naabrite suhtes üritas N.I ei mäleta, mitu korda teda on karistatud, lihtsalt korda majja luua. N.I aga ta polnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. N.I pani vargused ja ühe auto ärandamise toime kainena. Viimase kuriteo pani ta toime oma elukaaslase vastu,

olles alkoholijoobes. N.I hinnangul peab ta ja talle kirjutati oma käitumist muutma

rahustid välja, et ta ei muutuks nii kiiresti agressiivs Samuti üritab eks. N.I ennast

rahulikuna hoida, et enam mitte vanglasse sattuda. Enda hinnangul pole tal alkoholi tarvitamisega suurt probleemi, aga kui arvatakse, et on probleem, võtab selle vastu. N.I

on vabaduses võimeline alkoholi tarvitamist kontrollima, aga kui kohus määrab ravi, läheb sinna. N.I pole olnud võimalik osaleda sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning

„Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, sest vanglas kehtib jätkuvalt - eriolukord ja ta

viibib isolatsioonis. Vanglast vabanemisel on suhted elukaaslasega kindlasti rahumeelsed, N.I ei pane tema vastu enam kuritegusid toime ja läbib vajadusel ravikursused. Samuti asub N.I vanglast vabanemisel tööd otsima, ajab töövõimetusega asjad korda ja teeb uue ID- i, aga kui kaardi. Tal on natuke raha kõrvale pandud. N.I on olnud palju töökoht tööandjad hakkavad kohtutäituritelt kirju saama, palutakse tal ära minna. Kõige pikem ametlik töökoht on kestnud 3 kuud. Peale elukaaslase on ttavaid. Sugulasi vabaduses veel sõpru ja tu

pole. Sõbrad ja tuttavad pole kriminaalkorras karistatud ning N.I ei suhtle ühegi kriminaalkorras karistatud isikuga.

Kohtu seisukoht 5. kannab vangistust teise astme kuritegude (KarS 120 121 N.I § lg 1, § lg 2 p 2 ning § d 2 ja 3) toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme 121 2 plg kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. N.I on talle Tartu Maakohtu 03.06.2020. a otsusega mõistetud 1 aasta ja 2 kuulisest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 8 kuud (s.o rohkem kui poole) ni -s 2 ng kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

6.

KarS § 76 lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse

süüdimõistetu KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab - süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest

nähtuvalt saab N.I vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx x-xxxxxxxxxxx. Seega on võimalik N.I allutada käitumiskontrollile.

5

7. le kohtu arvates praegusel juhul Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, po

täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

KarS 76 § lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku

elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS -s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus § 76 lg õigustatud tõdema, et

süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei

saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast

elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused,

missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki

süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski

mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.2020. 1-09-3703, p 9). a määrus asjas nr

8.

S. N.I tunnistati kahe viimase kohtuotsusega süüdi elukaaslase vägivallakuritegude

toimepanemises. Tartu Maakohtu 27.12.2019. a otsusega tunnistati N.I KarS 121 2 p kohas § lg 2 järgi süüdi selles, et ta haaras 19.11.2019 kella 22:00 paiku oma elu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, elukaaslase P S. sõnavahetuse käigus köögikapilt noa ja liikus sellega S.P. Kui S. S. parema käega noast ja keeras selle ära, tekkis käe pöidlale lõikehaav. Seejärel võttis

N.I S. paremasse kätte tühja kastruli ja lõi sellega jõuliselt P , tekitades kannatanule füüsilist valu. KarS § lg 1 järgi tunnistati N.I süüdi sell 120 es, et ta haaras 19.11.2019 kella 22:00 paiku pärast ülalkirjeldatud teo toimepanemist vasaku käega S. S. selja tagant riietest, avas parema käega köögiakna ja lükkas kahe käega kannatanu keha köögiaknast välja,

karjudes: „Siit sa lendad, lits!“. alust karta ähvarduse täideviimist (tl Kannatanul oli 6). Tartu Maakohtu 03.06.2020. a otsusega tunnistati N.I KarS 121 2 p- § lg de 2 ja 3 järgi süüdi

selles, et ta

kella 23:07 paiku oma elukohas lõi 03.04.2020

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris, olles

alkoholijoobes, ühise alkoholi tarvitamise käigus elukaaslase sõnavahetuse käigus S.P S.P kaks korda rusikaga näo piirkonda, tekitades talle hematoomi vasaku põse piirkonnas ja valu lõua 14 pöördel). eelnevast nähtuvalt käitus piirkonnas (tl Arvestades, et N.I vabaduses

alkoholijoobes olles oma elukaaslasega korduvalt vägivaldselt, esineb kohtu hinnangul märkimisväärne oht, et N.I jätkab elukaaslase vastu vägivallakuritegude toimepanemist,

kui ta oma senist suhtumist ja käitumist ei muuda. on kalduvus muutuda N.I alkoholijoobes oma elukaaslase vastu vägivaldseks.

6

9. Kohtuistungil kinnitas , et soovib vanglast vabanemisel naasta elama N.I

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx ja talle

kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt elab seal praegu N.I elukaaslane S. P. tulenevalt Kohus märgib, et eelnevast on süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht. Samuti ütles N.I kohtus, et talle on välja kirjutatud rahustid ja ta üritab edaspidi ennast rahulikuna hoida, et mitte enam vanglasse sattuda. Juhul, kui arvatakse, et N.I on alkoholi tarvitamisega probleem, võtab ta selle vastu ja osaleb ravis. Kohus leiab, et kuigi

eeltoodud asjaolud iseloomustavad N.I positiivselt, ei maanda need piisavalt uute kuritegude toimepanemise ohtu.

10. Nimelt pole vanglas kehtiva nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et N.I eriolukorra ja isolatsioonis viibimise tõttu olnud võimalik individuaalset täitmiskava järgida,

töötada ega osaleda sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Pere

- ja paarisuhete

vägivalla vähendamine“. Kohtuistungil kinnitas N.I, et eriolukord ja isolatsioon kestavad jätkuval märgib sotsiaalprogrammides mitte osalemine ei sõltunud t. Kohus , et kuigi

süüdimõistetu tahtest, tuleneb eelnevast siiski, et N.I pole vangistuses viibimise ajal

osalenud mitmes olulises uute kuritegude toimepanemise riski maandavas tegevuses. Kuna

N.I pole karistuse kandmise ajal kuritegude põhjustega (s.o alkoholi tarvitamise ja agressiivse käitumisega) aktiivselt tegelenud, pole uute kuritegude toimepanemise risk oluliselt

vähenenud. Vangistus pole saanud N.I-le vajalikku mõju avaldada ega alkoholi tarvitamist ja lähisuhtes vägivaldset käitumist põhjustanud hoiakuid muuta.

11. Teiseks on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust, N.I kuid kokku on teda kriminaalkorras karistatud 15 korda ja praegu kannab ta vangistust 8. korda. Esimest korda karistati N.I vangistusega 17-aastaselt, arvukate vanglas viibimiste tõttu

on tema töökogemus ja staaž lünklik ning õiguskuulekalt elatud aeg on olnud pisteline ja -

jäänud lühikeseks. N.I kuritegeliku käitumise muster on küllaltki etteaimatav ̶ N.I tarvitab alkoholi, teise isikuga tekib tüli või arusaamatus ja N.I asub seda

vägivallaga lahendama (tl 5 pöördel). N.I ütles kohtuistungil, et ta ei mäleta, mitu 4- korda teda on karistatud, kuid ta polnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. N.I pole enda arvates alkoholi tarvitamisega suurt probleemi, aga kui arvatakse, et on

probleem, võtab selle vastu. N.I on vabaduses võimeline alkoholi tarvitamist kontrolli

ma, aga kui kohus määrab ravi, läheb ta sinna.

12. Kohus märgib, et tugineb N.I vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle

otsustamisel kahe viimase süüdimõistva kohtuotsusega seonduvale, ja juhib tähelepanu

asjaolule, et Tartu Maakohtu 27.12.2019. a otsusega jäeti N.I-le mõistetud vangistus KarS 74 -te 1 ja 3 alusel tingimisi 1- § lg aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata muu

hulgas tingimusel, et N.I

ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi

(tl 5-5 pöördel). Tartu Maakohtu 05.05.2020. a määrusega pöörati N.I-le mõistetud

karistus aga täitmisele, sest ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu ning tarvitas 30.03, 03.04, 06.04, 09.04, 11.04 ja 13.04.2020 (s.o 6- -3). Samuti pani l korral) alkoholi (tl 2 pöördel

N.I katseajal alkoholijoobes olles elukaaslase vastu toime uue kuriteo. Eelnevast tule , et tal pole alkoholi tarvitamisega probleeme. Kuna nevalt ei nõustu kohus N.I-ga N.I rikkus lisaks katseajal pani kõik kuriteod elukaaslase vastu toime alkoholijoobes ja korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu kuni mõistetud vangitus pöörat täi i tmisele, ei suuda ta

sotsiaalprogrammide ja kõrvalise abita iseseisvalt alkoholi tarvitamisest hoiduda. See omakorda suurendab konfliktide tekkimise ja vägivalla kasutamise tõenäosust.

7

13. Kolmandaks soodustavad uute kuritegude toimepanemist N.I elutingimused vabaduses. N.I

ütles kohtus, et lisaks elukaaslasele on tal vabaduses sõpru ja tuttavaid.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N.I elukaaslane S. P

kriminaalhooldusametniku kodukülastuse ajal alkoholijoobes. Kohus märgib, et eelnevast

nähtuvalt pole N.I vabaduses toetavat tugivõrgustikku, kes abistaks teda alkoholi

tarvitamise kontrollimisel l ja konfliktide rahumeelsel , võimalike konfliktide ennetamise

lahendamisel. Arvestades, et N.I pole vangistuses viibimise ajal vastavaid

sotsiaalprogramme läbinud, pole paranenud ka ta enda oskused iseseisvalt õiguskuulekalt

käituda ja võimalikke pingelisi olukordi adekvaatselt lahendada. Vangistusse sattumisele

eelnenud oludesse naastes paneb N.I aga sega peagi toime uue suure tõenäosu samalaadse kuriteo.

14. Hinnates ülal toodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et N.I kuritegudeni viinud põhjused pole vangistuses viibimise ajal oluliselt muutunud ja samasuguse käitumise jätkamisel on uute kuritegude toimepanemise oht märkimisväärselt suur. N.I avaldas kohtuistungil, et ta üritab end rahulikuna hoida, et enam mitte vanglasse sattuda. Samuti nõustub ta osalema alkoholivastases ravis, asub vabanemisel tööd otsima, ajab töövõimetusega asjad korda ja teeb uue ID- ja soovid on tunnustamist ja toetamist kaardi. Kohus märgib, et kõik need eesmärgid

väärt, kuid kõrvalise abi ja toeta on uute kuritegude sotsiaalprogrammideta ning toimepanemisest hoidumine ebatõenäoline.

15. Eeltoodud põhjus el jätab kohus t N.I talle Tartu Maakohtu 3. juuni 2020. a otsusega

mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)