1-07-4994/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-4994

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07 aprill 2010 kohtumaja .a Jõgeva Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-07-4994 (07260101065) Kriminaalasi

Kohtutäitur

Rita Lohu avaldus H.E-le asenduskaristuse määramiseks Prokurör Anneli Hinto Süüdimõistetu H.E

isikukood xxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx ; : RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel a Tartu Maakohtu sendada H.E-le

23.04.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-4994 ne karistus 14 mõistetud rahali 0

päevamäära päeva vangistust, üheksakümmend kaks , millele vastab 46 92 ( ) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks H.E-le 3 (kolm) kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § H.E 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (3) vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata üldkasuliku töö sooritamise H.E

tähtajaks katseajaks Jõ Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna geva talituse kriminaalhooldaj

a järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

H.E Tartu Maakohtu 23.04.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud

07-4994 KarS 263 p 1, 4 rahaline karistus 140 § järgi ning karistuseks on mõistetud päevamäära, s.o Kohtuotsus jõustus 7000 krooni. 20.04.2007.a.

25.11.2009.a esitas Rita Lohu kohtule avalduse H.E-le asenduskaristuse kohtutäitur

määramiseks. Avalduse kohaselt on

30.06.2008.a. H.E suhtes algatatud täitemenetlus

Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud rahalist karistust 29.07.2009.a. H.E

tasunud ei ole, nõude jääk on Kohtutäituri andmetel võlgnikul vara 7000 krooni. ei ole.

Võlgniku konto laekumisi ei ole. Kohtutäitur palub otsustada Swedbankis on arestitud, rahalise karistuse asendamise.

Kohtuistungil selgitas H.E, rahalise karistuse tasumiseks, et tal ei ole olnud võimalust kuna tal pole tööd olnud. Nüüd on ta tööle saanud eraisiku juurde metsatöödele ja on kahel

nädalal ka palka saanud. H.E esialgu täiendavat aega rahalise karistuse palus tasumiseks, kuna tal on väike laps ja teine on sündimas ning ta loodab vanematelt saada abi

rahalise karistuse tasumiseks. Samas oli

ta nõus ka rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

Prokurör leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb H.E-le asendada ja kuna süüdimõistetu on andnud nõusoleku teha üldkasulikku tööd, siis on võimalik see asendada 92 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg neli kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

H.E

ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse

mittetasumiseks ei ole H.E esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö

leidmisega kuid rahali , ne karistus oli määratud juba 2005.a aprillis, kui süüdimõistetu veel

töötas enda ütluste kohaselt Rahaline karistus oli määratud

ja omas seega ka sissetulekut. kandmisele osade kaupa, vaatamata sellele ta ei asunud karistust tasuma. Seega tuleb rahaline karistus asendada. praegu küll töötab ja omab mõningast sissetulekut, kuid see ei H.E oleks ilmselt küllaldane karistuse tasumiseks. H.E on nõus üldkasulik u töö

sooritama k d

ja peab võimalikuks seda teha ka teise töö kõrvalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab

rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on H.E

tasumata 7000 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus päevamäära, millele vastab 140

46 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega t sooritada kokku 92 tundi üldkasulikku tööd. Kohus uleb H.E leiab, et prokuröri poolt pakutud neli kuud töö sooritamise tähtajaks on pikk, arvestades KarS

3 (3)

§ 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust, mis on alla poole kuu normtundide.

Arvestades, et kriminaalhooldusametnikul on vaja veel korraldada töö sooritamiseks koha

leidmine ja, et H.E väidetavalt ka töötab, võiks kolm kuud olla piisav aeg 92 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb KarS §

H.E 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja §

432 lg 1.

Kohtunik