2-13-34614/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-34614 Tsiviilasi D Ri kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik D R (pankrotis, isikukood xxxx); Võlausaldajad: Kohtutäitur Kaire Põlts Holm Bank AS (endine OÜ Koduliising) Kohtutäitur Katrin Vellet BIGBANK AS Elisa Teleteenused AS (endine AS Starman) Swedbank AS Swedbank Liising AS

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada D R kohustustest vabastamise menetlus. 2. Keelduda D R pankrotimenetluses tunnustatud ja kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 3. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud

2 Harju Maakohtu 16.12.2014 määrusega algatati D Ri kohustustest vabastamine menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

18.12.2019 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseks.

Võlausaldajad esitasid kohtule seisukohad, mille taotlesid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmist. Elisa Teleteenused AS teavitas ainukese võlausaldajana kohut, et tal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamiseks, sest on vastava nõude maha kandnud.

Kohus tühistas võlgniku ärakuulamise erakorralise seisukorra tõttu riigis ning läks kirjalikku menetlusse seoses kohtu töökorralduse muudatusega. Kohus tegi võlgnikule ning võlausaldajatele ettepaneku esitada täiendavad seisukohad ja soovi korral teatada kui peetakse vajalikuks isiklikku ärakuulamist. Täiendavaid seisukohti ega isikliku ärakuulamise taotlust ei esitatud.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Arvestades võlgniku sissetulekute suurust oleks võlgnik võinud teha väljamakseid võlausaldajale tasudes võla vähemalt osaliselt. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132. Selle paragrahvi esimese lõike järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Võlgnik on teeninud tulu, millele saab seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet, kuid väljamakseid võlausaldajale võlgnik teinud ei ole.

3 Võlgik on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja töötanud xxxx OÜ raamatupidajana. Võlgniku palk oli kohustustest vabastamise perioodi jooksul 539.57 eurot (2015) kuni 800 euroni (2019) kuus. Näiteks 2017 oli võlgniku sissetulek 700-750 eurot kuus. Võlgniku tööandja, xxxx OÜ 2017 aastal äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi oli palgakulu töötajale ühes kuus keskmiselt 1 290 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et raamatupidaja, kelle tööülesanded on omajagu vastutusrikkad, teenib töötasu pea 600 eurot vähem kui sama tööandja töötaja keskmiselt. Võlgnik on kohtu hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 tulenevat loovutuskohustust. PankrS § 173 lg 3 järgi peab võlgnik usaldusisikule loovutama 75% töövõi teenistussuhtest saadud tulu, mille peab usaldusisik PankrS § 172 lg 2 järgi kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Ka iga väiksema summa tasumine näitab võlgniku huvi oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi väljamakset. Selline tegevus ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlgnik oleks pidanud võlausaldajate nõudeid rahuldama summas, millest oleks nähtav võlgniku tahe oma eksimused krediidisuhetes heastada. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust ei välista ka ühe alaealise lapse ülevalpidamine võlausaldajale väljamaksete tegemist. Seega on võlgnik rikkunud pahatahtlikult PankrS § 173 lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 sedastanud, et võlausaldaja huvide kahjustamiseks tuleb lugeda võlgniku poolset PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud tulu loovutamise kohustuse rikkumist. Selline ükskõikne suhtumine oma kohustustesse menetluse kestel näitab võlgniku hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse.

Võlgnik ei ole näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlgnik pole näidanud tahet kasvõi natuke maksta. Eelnev näitab ilmekalt, et võlgnik ei soovi tegelikkuses mitte mingilgi moel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esinevad raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust.

Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

4 lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt PankrS § 173-s nimetatud kohustust.

Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv.

Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt ja PankrS § 175 lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja PankrS § 173 otsustab kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja tulenevalt PankrS § 175 lõikest 8 lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik isiklikult ja usaldusisikut eraldi määratud ei olnud, siis usaldusisikut ei vabastata.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik