2-19-20039/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2020, Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20039

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Marko Kundla

vastu sideteenuste osutamise lepingust tuleneva

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

227,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83,

Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond)

lepinguline

esindaja

Tarvo

Ilves

(e-post:

tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja:

Marko

Kundla

(isikukood

XXXXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXXXX

XXXX,

XXXXX

XXXXX

XXXXXXX,

XXXXXXXXXXXX

XXXXX,

XXXXX

XXXXXXXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult

02.05.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Marko Kundla

ja Elisa Eesti AS vahel 01.03.2016 sõlmitud liitumislepingust nr 4548807

telefoninumbri XXXXXXXXX teenindamiseks, kliendinumbriga 8414564 alusel

koostatud arvetest nr 2015741162, 2016003838 ja 2016479381 tulenev võlgnevus

summas 136,75 eurot (millest 108,00 eurot põhivõlgnevus, 28,75 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 19.07.2016-16.12.2019 eest).

3. Välja mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 108,00 eurot) alates 19.12.2019 kuni

otsuse tegemiseni, so kuni 03.06.2020 summas 4,01 eurot.

4. Välja mõista Marko Kundlalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 108,00 eurot) alates 04.06.2020 kuni põhivõla

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8%

aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue Marko Kundla vastu

sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 63,10 eurot.

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue Marko Kundla vastu hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise

osas 0,07% päevas.

7. Menetluskulud jätta 63,10% ulatuses Marko Kundla kanda ja 36,90 % ulatuses

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 171 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 75 €, ja 96 € hageja

esindaja põhjendatud kulud), millest 109,75 eurot mõista Marko Kundlalt

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on Marko Kundla kohustatud tasuma

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Toimetada kostjale Marko Kundlale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 18.12.2019 esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Marko Kundla vastu, milles esitatud nõuet

hageja muutis 13.02.2020. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sideteenuste

osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse 108 eurot, viivise 91,85 eurot, võla sissenõudmiskulu

summas 25 eurot ja alates 19.12.2019 viivise nõudes tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse

tasumiseni 0,07% päevas. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Marko Kundla vahel 01.03.2016

sõlmitud liitumisleping nr 4548807 telefoninumbri XXXXXXXXX teenindamiseks,

kliendinumbriga 8414564. Sõlmitud lepingu alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale

mobiilisidealaseid teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Elisa

Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420

eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 18.02.2020 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 16.04.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 02.05.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

18.05.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumisleping nr 4548807 telefoninumbri XXXXXXXXX teenindamiseks, kliendinumbriga

8414564 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud

kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab,

et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 108,00 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil on alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse

koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 36,00 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas päevas (seega viivisemäär 25,55 % aastas) perioodi eest

19.07.2016 – 16.12.2019 summas 31,40 eurot, põhivõlgnevuse 36,00 eurot lepingust tulenevas

määras 0,07% perioodi eest 19.08.2016 – 16.12.2019 summas 30,62 eurot ja põhivõlgnevuselt

36,00 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas perioodi eest 19.09.2016 – 16.12.2019

summas 29,84 eurot. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud

seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist

kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS §

42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu

14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et perioodi eest 19.07.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja

hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast protsendina.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.07.2016 arve nr 2015741162

maksetähtaeg oli 18.07.2016, 01.08.2016 arve nr 2016003838 maksetähtaeg oli 18.08.2016 ja

01.09.2016 arve nr 2016479381 maksetähtaeg oli 18.09.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui

tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama

paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst

keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või

suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell

24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.07.2016 arve nr 2015741162

tasumisega alates 19.07.2016, 01.08.2016 arve nr 2016003838 tasumisega alates 19.08.2016 ja

01.09.2016 arve nr 2016479381 tasumisega alates 19.09.2016.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 36,00 euro (01.07.2016 arve

nr 2015741162) puhul 9,83 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,007869

1,306254

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,00789

1080

8,5212

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 36,00 euro (01.08.2016 arve nr 2016003838) puhul

9,58 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.08.2016-31.12.2016

0,021858

0,007869

1,062315

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,00789

1080

8,5212

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 36,00 euro (01.09.2016 arve nr 2016479381) puhul

9,34 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.09.2016-31.12.2016

0,021858

0,007869

0,818376

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,00789

1080

8,5212

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt kogusummas 28,75 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 63,10 eurot

(91,85 € - 28,75 €) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest

ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 17.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla

summana, so 4,01 eurot (108 € x 8 % / 365 kp x 15 kp perioodi eest 17.12.2019-31.12.2019 +

108 € x 8% / 366 kp x 155 kp perioodi eest 01.01.2020-03.06.2020) ning alates 04.06.2020

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8%

aastas.

8. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollib kohus hagita menetluse reeglite

järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

9. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

10. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1

ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldustele lisatud 16.08.2019 arve nr 474477 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu Marko Kundla kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h summas 200 eurot, millele

lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Esmalt märgib kohus, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot (koos käibemaksuga) ei

ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olevate

hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve

number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus

ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles

asjas maksimaalselt 1,0 tundi.

Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis (millele lisandub

käibemaks) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus

võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 80 eurot (1,0 h x 80 €), millele

lisandub käibemaks 16 eurot, seega kokku 96 eurot.

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 63,92 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

109,30 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Sild

Kohtunik