2-18-112769/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

3.06.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-112769

Kohtuasi

FIE Raivo Voki (Vokk) hagi MTÜ Eesti

Põllukultuuride Innovatsiooniklastri vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklastri

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja FIE Raivo Vokk

Kostja

MTÜ

Eesti

Põllukultuuride

Innovatsiooniklaster, esindaja juhatuse liige UM

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda MTÜ Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklastri apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva

määruse jõustumisel.

2. Apellatsioonkaebuse menetluse kulud jäävad MTÜ Eesti Põllukultuuride

Innovatsiooniklastri kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 15.11.2019 otsusega FIE Raivo Voki (Vokk, hageja) hagi MTÜ

Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklastri (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3 120 eurot, viivise 466,44 eurot ning ka

edasiulatuva viivise. Maakohus jäätis menetluskulud kostja kanda ja määras need kindlaks

rahaliselt.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale 22.01.2020 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada ja saata tagasi asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus jättis

06.02.2020 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras tähtaja seitse päeva riigilõivu

tasumiseks ja apellatsioonkaebuses märgitud nõude täpsustamiseks.

Ringkonnakohus toimetas 06.02.2020 määruse kostjale kätte 23.05.2020 tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel aadressile XXX. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli

01.06.2020. Selleks ajaks ega hiljem kostja lõivu tasumise kohta kohtule andmeid ei esitanud

ega täpsustanud oma nõuet. Ringkonnakohus ei tuvasta lõivu tasumist ka Maksu- ja Tolliameti

hallatavas infosüsteemis.

Ringkonnakohtu põhjendused

2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

Kostja nõue ei ole selge. Vastavalt TsMS § 635 lg-le 2 ja § 633 lg 2 p-le 2 tuleb

apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises

ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu

lahendit apellant taotleb. Apellant märkis kaebuses, et soovib maakohtu otsuse tühistamist ja

asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest

(TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes

erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Selleks, et ringkonnakohus saaks asja

lahendada, peab apellandi nõue olema täpselt ja selgelt formuleeritud. Nõudele esitatakse

samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka

menetlusosalise nõue. Kostja taotlusest ei nähtu, missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb.

Seega tuli kostjal täpsustada kaebuse nõuet, tuues välja missugust lõpplahendit kostja taotles.

Kuivõrd kostja nõuet ei täpsustanud vastavalt ringkonnakohtu juhistele ja esitatud kujul ei ole

kaebuse läbivaatamine võimalik, siis keeldub ringkonnakohus apellatsioonikaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 635 lg 2 alusel.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 15 ning lisa nr 1 kohaselt tuli kostjalt tasuda apellatsioonkaebuselt

riigilõivu 350 eurot. TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keelduda, sest kostja ei tasunud tähtaegselt ettenähtud ulatuses riigilõivu.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonkaebuse menetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing