2-20-230/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

03.06.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-20-230

X X hagi X X vastu

elatise nõudes

8 010 eurot

Hageja: X X (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova

(e-post x

Kostja: X X (isikukood x)

Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post

x)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.

2.

3.

4.

5. Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista X Xult X Xu kasuks X X

ülalpidamiseks igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte

vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates

07.01.2020 kuni

X Xu täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.11.2026.

Välja mõista X Xult X Xu kasuks elatis perioodi eest

07.01.2019-06.01.2020 summas 1 796 eurot.

Väljamõistetud elatis tuleb tasuda X X arveldusarvele nr x jooksva

kuu 10. kuupäevaks.

Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt elab hageja oma ema X Xga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei toeta last

nõuetekohaselt materiaalselt. Aastal 2019 tasus kostja elatisena kokku 1 440 eurot. Hageja

vajalikud kulud moodustavad keskmiselt ühes kuus 960 eurot, millest ½ moodustab 480 eurot.

Kostja on kohustatud hagejat üleval pidama. Kuna kostja ei ole täitnud korrapäraselt oma

kohustust hagejat üleval pidada, siis on ta sellega tekitanud kahju.

Hageja palub välja mõista X Xult X X kasuks elatis summas 450 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagiavalduse kohtusse

esitamisest, s.o. 07.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub välja mõista X Xult

X X kasuks elatisraha tagasiulatuvalt üldsummas 3 960 eurot alates 2019. jaanuarikuust – 2019.a.

detsembrikuuni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt on hageja kulud kahekordselt ülepaisutatut. Kostja sissetulek ei võimalda

tasuda hagejale rohkem elatist kui seadusega ette nähtud. Kostja palub elatise väljamõistmisel

arvestada ka hagejale tasutud peretoetust ning vähendada väljamõistetavat elatist ½ peretoetuse

osas, s.o. 30 euro võrra. Tagasiulatuva elatise nõue on ebamõistlikult kostja jaoks koormav. Kostja

ei ole hoidunud kõrvale hageja ülalpidamisest.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa. Seega on hagejal õigus saada kostjalt

ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole andnud hagejale regulaarselt perioodilist ülalpidamist.

PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning

last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks

eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vajadused on suuremad

kui kahekordne miinimumelatis.

Kohus leiab, et hageja esitatud tšekkidega ei ole tõendatud, et hageja igakuised vajadused oleksid

ühes kuus 960 eurot. Kohtul ei ole võimalik esitatud tšekkidest iseenesest järeldada, et hageja

vajadusteks ühes kuus peaks ilmtingimata kuluma ja kulub 300 eurot toidule; riietele ja jalanõudele

60 eurot; kinole, teatrile, üritustele, raamatutele, muuseumidele 20 eurot; ravimitele, vitamiinidele

25 eurot; spordile/huviringidele 80 eurot; hügieenitarvetele 25 eurot; juuksurile 30 eurot; tv,

kodune telefon, internet peale 15 eurot; mobiiltelefonile 25 eurot; eluaseme kuludele koos

kommunaalkuludega 295 eurot; kodukeemiale 15 eurot; õppematerjalidele 15 eurot; kütusekulule

50 eurot. Kohus möönab, et kui lapse miinimumvajadusteks on seadusandja eeldanud kahekordse

miinimumelatismäära, mis hetkel on 584 eurot, siis ei peaks ilmtingimata vähemalt selle summa

ulatuses kuluartiklite kaupa olema põhistatud, missugusele lapse esmavajadusele peaks see summa

kuluma. Seda enam, kui lapsevanemad ei vaidle, et nad on mõlemad nõus lapse vajadusteks

kulutama vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimummäära ulatuses rahalisi vahendeid. Samas

kui pooled vaidlevad selle üle, kas lapse vajadused võiksid olla suuremad elatise

miinimummäärast, siis ei ole põhistatud hageja väide, et kui tema ema tagab talle ülalpidamise ja

ema sissetulekuks ühes kuus on 531,88 eurot, siis kuidas saaksidki hageja esmavajadused, mis

väidetavalt on ema kanda olnud, lähtudes hageja tavalisest elulaadist ühes kuus olla 960 eurot (t.l.

35-38). Seda kohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et hageja on asunud oma emaga elama

Hispaaniasse, kus hageja väidetel on elustandard kõrgem kui Eestis, mistõttu lapse vajadused

peaksid olema iseenesest kõrgemad kui Eestis oleva lapse vajadused (t.l. 100). Pelgalt statistilistest

näitajatest ei saa tuletada iga konkreetse lapse tegelikke vajadusi Eestis või Hispaanias. Tõendatud ei

ole ka hageja väide, et hageja ema aitavad hageja ülalpidamiskulude kandmisel hageja

lähisugulased. Riigikohus on selgitanud, et lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid 2-15-15909 (p 12). Kohus on tuvastanud, et hageja vanematel

on võrdväärne sissetulek ja varaline seisund (t.l. 35-38, 63, 70-74, 95). Kuna kostja ei vaidle, et tal

on hageja ülal pidamiseks võimalik anda elatist miinimumelatismäära ulatuses ja vaidlust ei ole, et

sellises ulatuses tagaks hagejale ülalpidamise ka hageja ema, siis ei ole kohtul põhjust kahelda, et

hageja vajadused ongi kahekordne elatise miinimummäär.

Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused on elatise kahekordne

miinimummäär, s.o. 584 eurot. Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval

ajal 292 eurot ning pooled ei vaidle, et hageja vanemad peavad andma lapsele ülalpidamist

võrdsetes osades, on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele lähtudes PKS § 101 lg 1

sätestatud määras.

PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla

PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja arvates tuleb elatist vähendada alla miinimummäära kuna

osa hageja vajadustest on osa kaetud riikliku toetusega, s.o. 60 euro ulatuses.

Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes

muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab

kohus, et elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei saa anda alust ainuüksi

asjaolu, et hageja või hageja ema saab riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt lapse vajadusi

katta.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla

PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja elatis

nimetatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 07.01.2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise

väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse

määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel

on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et

arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast

kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid.

Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 2019. aasta jooksul 1 440 eurot (t.l. 8).

Asjaolust, et hageja ei ole palunud enne oktoobrit 2019 kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks elatist

regulaarselt, ei saa kuidagi järeldada, et kostjal ei oleks pidanud üleval pidama oma alaealist last ja

võiks vabaneda tagasiulatuva elatise tasumisest hageja miinimumvajadustest lähtudes (t.l. 30-34,

41). Seetõttu ei ole ka veenev kostja väide, et elatise tagantjärgi tasumisega oleks kostja pandud

raskesse olukorda. Pooled ei vaidle selle üle, et ka tagantjärgi on lapse vajadused tulnud rahuldada

ning seda on teinud hageja ema. Kuivõrd kohus ei ole tuvastatud, et kostjal oleks olnud mõjuv

põhjus elatise maksmiseks hagejale aasta enne elatishagi kohtusse esitamist, s.o.

08.01.2019-07.01.2020 nimetatud perioodil alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, siis tuleb hageja

kasuks kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 1 796 eurot (209+2970+57-1440).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel

kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et

otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja ema X X

arveldusarvele jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 6-7), millistele kohus käesoleva

lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega

elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik