2-19-18829/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18829

Tsiviilasi

Osaühingu Endern hagi AS Tallinna Vesi vastu

kostja kohustamiseks vee- ja kanalisatsiooni-

võrgu liitumispunkti ümbertõstmiseks ning

piiritlusakti koostamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Endern (registrikood 10189719),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Maksim

Greinoman

Kostja AS Tallinna Vesi (registrikood 10257326),

volitatud esindaja M L

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.05.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Osaühingu Endern kanda.

3. Määrata kindlaks, et kostjal AS-il Tallinna Vesi menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 29.11.2019 kohtule hagi, milles palub kohustada kostjat tasuta rajama

(ümber tõstma) kinnistu X tee x, Tallinn vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunkt

kinnistuga piirnevale munitsipaalmaale X tee xa // X tee T2, Tallinn kaugusele kuni üks

meeter kinnistu X tee x, Tallinn piirilt, sealhulgas paigaldama ühisveevärgi hulka kuuluva

peakraani ja ühiskanalisatsiooni hulka kuuluva vaatluskaevu ning koostama kirjalikult

2(5)

piiritlusakti koos skeemiga. Kohtuotsuse täitmise tähtajaks palub hageja määrata 30 päeva

kohtuotsuse jõustumisest.

2. Hageja on X tee x, Tallinn kinnisasja omanik ning kinnistu ja sellel paiknev ärihoone on

ühendatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga X tee x liitumispunkti vahendusel. Hageja

pöördus kanalisatsiooni pideva ummistuse probleemiga kostja poole. Kostja selgitas suuliselt

hagejale, et kanalisatsioon vajab väljavahetamist. Hagejale teadaolevalt asub liitumispunkt X

tee sõidutee all. Liitumispunkti ja kinnistu vee- ning kanalisatsioonisüsteemi ühendav

ühendustoru on olulisel määral amortiseerunud, mistõttu on regulaarselt häiritud kinnistu

kanalisatsiooni- ja veevarustus. Kostja keeldus liitumispunkti ümber tõstmisest, kuna hageja

olevat ise nõustunud liitumispunkti rajamisega viidatud asukohta kirjutades alla

liitumislepingu lisale. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et tema sellist lepingu lisa

allkirjastanud ei ole. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teatas, et lepingu nr T0002990 lisal 1

(veemõõdusõlme skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta I Bi võrdlusallkirjadele

ning ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud I B. Ka siis, kui allkiri oleks kuulunud

I Bile, ei tähendaks see kehtiva liitumispunkti erikokkuleppe sõlmimist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendamata ja perspektiivitu. Teenuslepingu nr

T0002990 eritingimuste punktides 1 ja 2 on toodud selgitus, et vee-ettevõtja tagab teenuse

toimimise liitumispunktides ning see on seostatav teenuslepingu lisa 1 toodud joonisega

(liitumispunktid V-1 ja K-1). Kostja on alates 01.01.2008 X tee x, Tallinn kinnistul tarbitud

teenuse eest esitatud hagejale arveid teenuslepingu nr T0002990 alusel ja hageja on ka arved

tasunud. Põhjendamata on hageja poolt väita üle 10 aasta hiljem, et lepingut ei ole sõlmitud

ja liitumispunkti asukoht ei ole kokku lepitud. Uus liitumisleping sõlmitakse olemasolevate

liitumispunktide puhul siis, kui klient soovib liitumistingimuste (sh liitumispunktide)

muutmist.

4. Kostja leiab, et ekspertiisiaktis ei ole tuvastatud, et piiritlusjoonisel toodud allkirja ei ole

kirjutanud I B. Kostja hinnangul kirjutab I B oma allkirju erinevalt. Hageja seaduslik esindaja

I B on vähemalt 2007 aastal teadlik olnud olemasolevate liitumispunktidest, kui mitte isegi

varem, st 31.10.2001 teenuslepingu nr 003330/01 sõlmimisel. Piiritlusjoonisel, lepingu nr

T0002990 lisas 1 toodud liitumispunktide asukohad ei ole ÜVVKS-ga vastuolus. X tee x,

Tallinn kinnistu liitumispunktid on ajalooliselt olemas juba 31.10.2001 ning I B kui

muuhulgas ka hageja seaduslik esindaja, oli kinnistu liitumispunktide asukohtadest teadlik.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Isegi, kui teenuslepingu lisa 1

piiritlusjoonisele ei ole alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja, ei ole võimalik X tee x,

Tallinn kinnistu torustiku liitumispunkte määrata kuni 1 m väljaspool kinnistu piiri. X tee x,

Tallinn kinnistu ja X teel asuva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatud torustik ei ole

a) kostja hallata ega b) teeninda mitut kinnistut ega c) vähemalt 50 elanikku. Kostja on

seisukohal, et kliendi soovil tuleb liitumistingimuste muutmisel ehk kinnistu X tee x, Tallinn

vee- ja kanalisatsioonivõrgu uute liitumispunktide rajamise kulud kanda hagejal läbi

liitumistasu. Samuti, hagi nõue kohustuste täitmiseks ehk liitumise rajamiseks 30 päeva

jooksul ei ole mõistlik aeg, kuna tuleb arvestada ehitusega seonduvaga (projekti koostamine,

ehitusloa taotlemine, ehitamine, kasutusloa taotlemine jne).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

3(5)

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § x6 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele (TsMS § x8 lg 1).

7. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja on kinnisasja X tee x, Tallinn omanik alates

19.12.2007 (tl 5). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt olid nimetatud kinnisasja eelnevad

omanikud alates 23.05.2001 AS Hansa Capital ja alates 14.07.2003 I B. Kinnisasi X tee x,

Tallinn on ühendatud X teel asuva kostja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga. Pooled

ei sõlminud hageja kinnisasja omanikuks saades liitumislepingut. Kostja ja I B sõlmisid

31.10.2001 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 003330/01 (tl 13-14). Pooled

sõlmisid 31.01.2008 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T002990

hagejale veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks alates 01.01.2008 (tl 20).

Lepingu juurde kuulub lepingu lisana nr 1 piiritlusjoonis (tl 6). Piiritlusjoonisel on märgitud

liitumispunkt veetorustikul V-1 ja liitumispunkt kanalisatsioonitorustikul K-1. Hageja

kinnisasja asukohaga X tee x liitumispunkt asub X tee sõidutee all (tl 6). Pooled ei vaidle

selle üle, et liitumispunkt asub kaugemal kui üks meeter kinnisasja piirist. Kostja ei vaidlusta

hageja väidet, et liitumispunkt asub hageja kinnisasja piirist umbes 38 meetri kaugusel.

8. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat tasuta rajama (ümber tõstma) kinnistu X tee

x, Tallinn vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunkt kinnistuga piirnevale munitsipaalmaale

X tee xa // X tee T2, Tallinn kaugusele kuni üks meeter kinnistu X tee x, Tallinn piirilt,

sealhulgas paigaldama ühisveevärgi hulka kuuluva peakraani ja ühiskanalisatsiooni hulka

kuuluva vaatluskaevu ning koostama kirjalikult piiritlusakti koos skeemiga. Hageja tugineb

hagiavalduses asjaolule, et liitumispunkt tuleb määrata selleks seadusega ette nähtud kohta.

Kostja on seisukohal, et ta ei ole kohustatud seda tasuta tegema, kuna hageja olevat ise

nõustunud liitumispunkti rajamisega X sõidutee alla.

9. Kohus arutas pooltega 05.05.2020 toimunud kohtuistungil hageja nõude õiguslikku alust

(vt 05.05.2020 kohtuistungi protokoll). Hageja hinnangul on hageja nõude õiguslikuks

aluseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 3 lg 2 või asjaõigusseaduse

(AÕS) § 89.

10. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejal oleks ÜVVKS § 3 lg 2 alusel õigus nõuda

kostjalt kui antud piirkonna vee-ettevõtjalt liitumispunkti rajamist kinnistust 1 meetri

kaugusele. Riigikohus on märkinud, et kui selgub nt, et liitumispunkt asub kinnistu piirist 3

meetri kaugusel ning pooled ei ole kokku leppinud, et liitumispunkt määratakse teisiti kui

ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause järgi, tuleb hagejal ehitada välja kanalisatsioonitorustik oma

kinnistu piirilt liitumispunkti suunas ühe meetri ulatuses ning kostjal lasub

kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise kohustus liitumispunktist hageja kinnistu suunas

kahe meetri ulatuses (vt RKTKo nr 3-2-1-131-14, p 21). Kohus märgib, et ÜVVKS § 3 lg 2

ei anna hagejale otsest nõudeõigust, so tegemist ei ole nõudenormiga.

11. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu AÕS § 89. Omanikul on õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse

kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda

rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma (AÕS

§ 89). Omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks on seega esmalt

asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust, ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust

rikkumist taluda. Omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 tähenduses tuleb pidada mis tahes

tegu või olukorda mis toob kaasa omaniku õiguste rikkumise või piirab omaniku võimalust

teostada talle kuuluva asja üle õiguslikku võimu.

12. Kohtu hinnangul võiks hageja nõue rahuldamisele kuuluda võlaõigusseaduse (VÕS) §

108 lg 2 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda tulenevalt ÜVVKS ja liitumislepingust

4(5)

tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei

seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist

ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule

ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse

täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga

teenuse osutamises.

13. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb tuvastada kas poolte vahel on kokkulepe

liitumispunktide kindlaksmääramiseks. ÜVVKS § 3 lg 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult

kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud

tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja

ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osutab veega

varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust. ÜVK omanik või valdaja peab ÜVVKS § 5 lg 1

järgi lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni

ühiskanalisatsiooniga. ÜVVKS § 3 lg 1 kohaselt algab liitumispunktist kinnistu veevärk ja

kanalisatsioon. Tuvastamist on leidnud, et liitumispunkt asub hageja kinnisasja piirist

kaugemal kui 1 meeter, umbes 38 meetri kaugusel Tallinna linnale kuuluval maa-alal.

14. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et pooled on kokku

leppinud selles, et liitumispunkt määratakse teisiti kui ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause järgi.

Vaidlus puudub selle üle, et pooled ei ole sõlminud liitumislepingut. Kohtule hageja poolt

esitatud uuringuakti nr 19T-DK0001 kohaselt lepingu nr T0002990 Lisal 1 (veemõõdusõlme

skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta I Bi võrdlusallkirjadele ning ei ole

võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud I B. Kohus selgitas 05.05.2020 toimunud

kohtuistungil kostjale, et kui kostja jääb enda väite juurde, et piiritlusjoonisel toodud allkirja

on kirjutanud I B, siis tuleb kostjal seda tõendada (vt 05.05.2020 kohtuistungi protokoll).

Kostja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pooled

oleksid

sõlminud

kokkuleppe

liitumispunkti

määramiseks.

Liitumispunktid

olid

kindlaksmääratud enne hageja saamist kõnealuse kinnisasja omanikuks. Käesoleval juhul on

kostja 22.05.2006 kirjas nr TT3720 viidanud veeühenduse mittevastavusele kehtivale

seadusandlusele ja võimalusele rajada kanalisatsiooni liitumispunkt Tedre tänavale (tl 90 ja

90 pöördel). Samuti on kostja oma vastuses kinnitanud, et ta ei ole keeldunud hagejaga

liitumislepingut sõlmimast X tee x, Tallinn kinnistu liitumistingimuste muutmiseks. Seega

on võimalik liitumispunkt rajada kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri ning

liitumispunktide asukohad on ÜVVKS-ga vastuolus.

15. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas kinnisasja X tee x, Tallinn osas on sõlmitud

liitumisleping ÜVVKS tähenduses. Kostja on vastuses kohtule märkinud, et kinnisasja X tee

x, Tallinn vee- ja kanalisatsioonitorustik on ajalooliselt ühendatud (tl 28). 14.02.2020

seisukohas on kostja selgitanud, et hageja kinnisasi oli ajalooliselt ühendatud kostja

ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, st hageja kinnistu oli liitunud, torud olid ühendatud

ühistorustikuga enne hageja kinnistu omanikuks saamist (tl 96). Kostja on ka märkinud, et

omaniku vahetumine ehk kliendi muutumine ei tingi uue liitumislepingu sõlmimist. ÜVVKS

§ 5 lg 2 alusel toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ÜVK-ga kinnistu

veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja ÜVK omaniku või valdaja vahel sõlmitud

lepingu alusel. Selline olukord, kus kinnisasi on mingi torustikuga kunagi ühendatud, ei

tähenda alati, et on toimunud ühisveevärgiga liitumine ÜVVKS-i tähenduses. Poolte vahel

sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping ei ole liitumisleping

ÜVVKS tähenduses. Seda on ka kostja menetluses selgitanud, et ÜVVKS näeb ette vee-

ettevõtja ja kliendi vahel erinevaid tüüpi lepinguid: liitumislepingut ja teenuslepingut.

5(5)

16. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kinnisasja X tee x osas oleks liitumisleping

kostjaga juba sõlmitud varasema kinnisasja omaniku poolt. Seega asub kohus seisukohale, et

X tee x osas ei ole kinnistu X tee x liitumist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga toimunud

ÜVVKS tähenduses ning kehtivat liitumislepingut ei ole. Nimetatu on tõendatud ka kohtule

hageja poolt 23.01.2020 esitatud kostja 22.05.2006 kirjaga I Bile, so isikule kes on käesoleval

ajal hageja seaduslik esindaja. Nimetatud kirjast nähtuvalt tuleb, arvestades pikka

veeühendust, selle iga ja mittevastavust kehtivale seadusandlusele, võtta uus veeühendus

ning enne võrkude ehitusprojekti kooskõlastamist tuleb sõlmida liitumisleping (tl 90 ja 90

pöördel). Seega on ümber lükatud hageja väide, et hageja sai teada liitumispunktide

asukohast alles 2018. aastal. X tee x kommunikatsioonide 2007 eelprojekti kohaselt mille

tellija on FIE I B kuulub torustik, mida kasutatakse käesoleval ajal teenuse saamiseks,

likvideerimisele ja ette on nähtud uute ühenduste loomine (tl 36-40). Kostja poolt kohtule

esitatud 06.12.2007 läbivaatuse märkuste kohaselt saab vee- ja kanalisatsioonivõrke rajada

pärast liitumislepingu sõlmimist (tl 41). Seega on tõendamist leidnud, et hageja oli vähemalt

22.05.2006 teadlik sellest kus asuvad liitumispunktid ja ka sellest, et liitumislepingut

kõnealuse kinnisasjaga ei olegi sõlmitud.

17. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda ÜVVKS § 3 lg 2 alusel kostjalt

liitumispunkti välja ehitamist ÜVVKS § 3 lg 2 sätestatud korras ilma liitumispunktide osas

lepingutingimusi kindlaksmääramata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuet

hagiavalduses esitatud kujul võimalik rahuldada ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

Sellest tulenevalt ei tule võtta ka seisukohta kostja aegumise vastuväite osas. Kohus märgib,

et pooltel tuleb sõlmida liitumispunktide kindlaksmääramiseks liitumisleping.

18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

19. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et

kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik