8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-1694

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2010.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-10-1694 / nr / 10230100663

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi aeg 23. märtsil 2010.a. Kriminaalasi B.R süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov

Kaitsja Talvi Vaske SÜÜDISTATAV :

B.R -elukoht : xxx, isikukood xxx,kodakondsus: EV kodanik,

haridus: kõrgem ,emakeel: vene, töökoht : UMM, karistatus: Krimi-naalkorras karistatud 1-l korral.Väärteokorras karistatud 8-l korral.Tõkend: Elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON Mõista B.R süüdi KarS § 424 järgi ning karistada 6 (kuue) kuulise vangistusega . KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada B.R-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (nelja)kuuline vangistus.

KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui B.R ei pane 18 (kaheksateist)kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p.1-5 on B.R käitumiskontrolli ajal kohustatud

järgima järgmisi kontrollnõudeid :elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;saama kriminaalhooldusametnikult

2

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel lisakohustusena ei tohi B.R katseaja kestel tarvitada narkootikume.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta B.R-ilt ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3(kolmeks) kuuks.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista B.R-ilt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud riigituludesse

osaliselt s.o.

sundraha 6525.-krooni. (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) Ülejäänud menetluskulud s.o. ekspertiisitasu ja advbokaadi õigusabikulud jätta riigi kanda.

Menetluskulu tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ B.R 2800049777 , 1-10-1694 sundraha“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon

kuulutatakse 23. märtsil 2010.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 08. aprillil 2010.a.alates kella 15.00.

SÜÜDISTUS

B.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.01.2010a. kella 12.30 ajal Harjumaal Tallinnas, Ädala tn. ja Sõle tn. ristmikul mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga xxx, olles narkojoobes.

Seega B.R pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtulik uurimine.

Süüdistatav B.R kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas

ennast süüdi ning kohtuistungil enda täiendavat ülekuulamist ei soovinud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Viimases sõnas avaldas kahetsust ja soovis, et tema suhtes ei kohaldataks väga pika tähtajaga lisakaristust, kuna käib tööl, peres on väike laps ,seega vajab pere toitmist.

Süüdistatava kaitsja avaldas kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud. On olemas alused lühimenetluse kohaldamiseks. Taotleb kergemat karistust.

Prokurör on oma tegu tunnisavaldas kohtuistungil, et süüdistatav B.R tanud ja kahetsenud Prokurör leiab, et on olemas kergendavad asjaolud. Prokurör taotles

B.R süüdi mõista ja karistada teda vangistusega, mida aga mitte

3 pöörata täielikult täitmisele , rakendades 18 kuulist katseaega KarS § 74 ja § 75 lg.1 p.1-

5 sätteid kohaldades.Samuti taotles prokurör kohaldada B.R-i suhtes

lisakohustust –mitte tarvitada katseajal narkootikume (KarS § 75 lg.2 p.2 ) . Lisakaristusena taotles prokurör B.R-ilt juhtimisõiguse ära võtmist 5 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud toimiku materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

nende vastastikuses seoses, leidis, et B.R-i poolt talle esitatud süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemine on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, süüks pandav tegu vastab KarS § 424 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemine vaidluse all , sest süüdistatav on oma kuritegu tunnistanud ja toimunut kahetsenud

B.R pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, juhtides

14.01.2010a. kella 12.30 ajal Harjumaal Tallinnas, Ädala tn. ja Sõle tn. ristmikul mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga xxx narkojoobes Kohus uuris antud kriminaalasjas toimikutes olevaid kirjalikke tõendeid s.o. narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti /tl.6/ , millest nähtuvalt tuvastati Wismari Haiglas 14.01.2010.a. B.R kanepi ja fentanüüli tarvitamise tunnused ning esines joobeseisundile vastav kehaliste ja psüühiliste funktsioonide

ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu

sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena ning arsti hinnagu kohaselt oli tegemist joobega./tl.7/ Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast /tl. 10/ nähtub, et B.R oli uriinis fentanüül ja kanep positiivne.Tunnistaja Rando Savitski ülekuulamisel /t.l.2-3/antud

ütluste kohaselt oli ta 14.01.2010.a. autopatrullis koos Gunnar Võrnoga , kui kuulsid

juhtimiskeskuselt, et Sõle-Paldiski mnt. ristmikul asuvas Mc Donaldsi parklas seisab sõiduauto Toyota Land Cruiser reg. nr-ga xxx, mille juht võib olla narkojoobes. Kontrolliti vihjet ja sõideti Paldiski mnt. 44/46 asuva Mc Donaldsi juurest mööda ning nägid sõidukit parkimisplatsil seismas. Politseinikud jäid Sõle 5A maja juurde, et sõidukit jälgida. Mõne aja

pärast nägi,et Toyota reg. nr.-ga xxx sõitis parkimisplatsilt välja ja keeras vasakule. Politseinikud sõitsid talle järele ning andsid peatusmimärguande. Sõiduki peatamisel selgus, et juhiks oli B.R .Kontrollimisel alkoholijoovet ei tuvastatud, kuid tekkis

kahtlus narkojoobe osas. Isik viidi Wismari haiglasse ning teel B.R

tunnistas, et oli eelneval õhtul suitsetanud valget hiinlast .Kahtlus-tatavana ülekuulamisel 14.01.2010.a. /t.l. 13-16 /tunnistas B.R kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut.

Tema seletuse kohaselt tarvitas ta narkootilist ainet fentanüüli 13.jaanuaril 2010.a. vastu 14.jaanuarit 2010.a. 14.jaanuaril 2010.a. umbes kella 11 paiku istus autorooli, tundis ennast normaalselt. Sõle tänaval peeti ta kinni, kontrolliti dokumente ja indikaatorvahendiga joovet ja seejärel tehti narkotest, misjärel toimetati Wismari haiglasse. Kohus , kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Konstantin B.R süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, B.R-i tegu vastab KarS § 424 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ja ta on selle teo toimepanemises süüdi.

Karistuse mõistmine.

4 Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks

süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepamisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.R-i puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Arvesse võttes süüdistatava poolt kõiki antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , seda, et B.R on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus, varasemalt on B.R-i

kriminaalkorras karistatud, tal on olemas töökoht samuti süüdistatava ja kaitsja seisukohti karistuse mõju kohta süüdistatava seisundile, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vabaduskaotusliku karistuse mõistmisega , mida aga ei pöörata reaalselt

täitmisele.Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud karistusliigiga peab kohus 14.01.2010 a. toime pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada B.R-i 6-kuulise vangistusega. Tuginedes KrMS § 238 lg.2 vähendab kohus süüdistatava karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 4-kuuline vangistus. Kohus peab vajalikuks KarS § 50 lg.1 alusel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamist, karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust pikkusega s.o. 3(kolm) kuud Asjaolu, et B.R on

väidetavalt seadnud oma sissetuleku teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Süüdistatav ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu

mistahes sissetulekut teenida. Isiku karistamisel mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes võib kohus jätta temalt juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud

või ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd erandlikuks asjaoluks, mis tingiks talle

mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samas on põhjendatud süüdistatava isikut arvestades, lisakaristuse määramine üksnes minimaalmäärast

veidi suuremana. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kui eriõiguse abil võib isikul küll olla

võimalik oma põhiõigusi ja -kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid selle äravõtmine 3-ks kuuks ei takista käesoleval juhul B.R elatist teenida.

Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse

olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Arvestades joobes juhtide kõrget

ohtlikkust liikluses ning nende hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda

tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse

mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki.

Menetluskulud KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 lg.3 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, kuid teha seda osaliselt , s.o ainult süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha . KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Tasu määratud kaitsja osalemise eest ja ekspertiisikulud jätta riigi kanda, kuna süüdistatava materiaalne olukord ei võimalda kõikide menetluskulude tasumist.

Kohtunik

5