4-20-784/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtustungi aeg 15.mail 2020. a Tartu kohtumajas 8.mail 2020 Väärteoasja number 4-20-784 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoasi

PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Urmas Johansoni kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 05.02.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,000201

Vanemkommissar Janis Miilits

Menetlusalune isik

Kaitsja

Urmas Johanson Ik: 37108236510; elukoht: XXXX

Advokaat Andrei Svištš Rotermanni 8, Talllinn

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 132 p.1, § 133, § 135, § 156 , kohus

Otsustas: Jätta rahuldamata Urmas Johansoni kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 05.02.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,000201 ning kaevatav otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikus vormis kassatsiooniteatega 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse kui on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on kättesaadav maakohtu kantseleis 10 päeva pärast kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates tervikliku kohtuotsuse avaldamisest maakohtu kantseleis.

Otsuse põhiosa Asjaolud PPA Lõuna Prefektuuri 5.02.2020 otsusega väärteoasjas nr: 2780,20,000201 karistati Urmas Johansoni Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.1 /Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks(tl.27-30). Urmas Johansoni karistati 07.01.2020 kell 16:56 Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru - Luhamaa maantee 173 km mootorsõiduki sõitmisega asulavälisel teel kiirusega 119+/-5 km/h, millega tema ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X DP 021106. Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud HM kiirusmõõturi kasutamise protokolliga/kombineeritud/videotõend Black Vue patrullauto videosalvestisega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku enda süütunnistusega. Otsuse põhjendustes on PPA Lõuna Prefektuur karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega – isikul on kolm kehtivat piirkiiruse ületamise eest määratud karistust karistusregistris. Viimase karistusena kiiruseületamise eest on määratud ka juhtimisõiguse äravõtmine minimaalses määras. PPA Lõuna Prefektuur on arvestatud otsuse tegemisel iseloomustava materjaliga, et menetlusalusele isikule on määratud piirkiiruse ületamise eest hoiatustrahv 2019 aasta novembris ning menetlusalusele isikule on 23.01.2020 koostatud kiirmenetluse otsus taaskord piirkiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine konkreetse rikkumises menetlusaluse isikule on käesolevas asjas vältimatu. PPA Lõuna Prefektuur on otsuses seisukohal , et Urmas Johansonile kohaldatud karistusjuhtimisõiguse äravõtmine 3 kuukson kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsust, mis tingis juhtimisõiguse äravõtmise perioodi lühenemise.

Urmas Johanson ja tema kaitsja advokaat Andrei Svištš esitasid kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 05.02.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,000201( tl.2-4). Kaebuses on vaidlustud Urmas Johansonile määratud karistust ning leitud, et PPA Lõuna Prefektuur on ebaõigesti kohaldanud karistust, arvestamata KarS § 56 sätteid: ei ole arvestatud karistuse keskmist määra, ei ole arvestatud Urmas Johansoni kahetsut kergendava asjaoluna. Kaebuses heidetakse PPA-le ette, et karistusena LS § 227 lg. 2 nimetatud karistusest raskema -juhtimisõigus äravõtmise ning seda keskmises määras -3 kuuks, ehki raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel ei esinenud. Kaebuses viidatakse sellele, et PPA on arvestanud Urmas Johansoni karistust , mis peaks olema kairtsusregistrist kustustatud ning see ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kaebuse märgitakse, et PPA on karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega ja kolme kehtiva piirkiiruse ületamise eest määratud karistusega, ehkki karistusregister seda nii ei kajasta. Kaebuses ollakse seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole Urmas Johansonile proportsionaalne karistus, arvestades tema rikkumist. Menetlusalusele isikule, arvestades tema elukohta ja töökohta, on vajalik mootorsõiduki kasutamise õigus. Taotletakse PPA Lõuna Prefektuuri 5.02.2020 otsus väärteoasjas 2780.20.000201 tühistada ja teha asjas uus otsus, millega määrata menelusalusele isikule karistusena rahatrahv. Altrenatiivselt taotleti kohtult teha uus otsus, millega määrata menelusalusele isikule karistuseks rahatrahv ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele( tl. 24- 26) ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb kohtult kaebus jätta rahuldamata. Märgitakse, et PPA Lõuna Prefektuur on karistuse kohaldamisel lähtunud KarS § 56 sätetest ning viidatakse menetlusaluse süü suurusele, mis tingis temale kohaldatud karistuse. Märgitaks, et PPA Lõuna Prefektuur on lähtunud otsuse tegemisel ka sellet, et menetlusalust isikut on varem samasuguste rikkumiset eest korduvalt karistatud. Möödasõit ja kiiruseületamise on ohtlikud manöövrid ning nende nõuete rikkumisse tuleb tõsiselt suhtuda. Rahatrahvid ei ole olnud menetlusalusele isikule mõjusaks karistuseks. Viiamse 10 aasta jooksul on menetlusalust isikut karistatud kiiruseületamise eest 20 korral. Kaebajalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud LS § 227 lg.2 järgse teos eest ning see otsus on jõustunud 6.08.2019. PPA Lõuna Prefektur on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Prefektuur viitab, et kaebaja vajadus juhtimisõiguse järele ei tekkinud alles pärast kiiruse ületamist ; on kohatu teha etteheiteid menetlejale seaduse alusel ja seadusega kooskõlas määratud karistusele.

Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. LS §

15 lg 2 p 1 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklusja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulavälisel teel LS § 15 lg 1 p-s 1 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või LS § 15 lg 4 alusel suurendada kuni 120 km/h. LS § 50 lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (LS § 227 lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (LS § 227 lg 2), sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (LS § 227 lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni (LS § 227 lg 4).

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Urmas Johanson 7.01.2020 Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 173 km-l juhtis mootorsõidukit Audi Q 7 reg nr. XXX asulavälisel teel kiirusega 119+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

24 km/h. Kiirus oli mõõdetud kiirusemõõteseadmega Stalker DSR 2X DP021106.

Väärteomenetluses on Urmas Johansoni poolt sõidukiiruse ületamine tõendatud kiirusemõõtmisel tehtud asja materjalide juures olnud ning kohtu poolt vaadeldud videosalvestusega mis koosnes kolmest failist. Audi liikumise kiirus 119 km/h on fikseeritud videosalvestusel -547 lõpuga fail. Videosalvestiselt nähtub, et see kiirus fikseeriti pärast Audi juhi Urmas Johansoni poolt tehtud möödasõitu. Videosalvestiselt on näha, et möödasõidu ajal oli Urmas Johansoni poolt juhitud sõiduki Audi kiirus veel suurem.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl.33) tõendab eelkirjeldatud videosalvestises toodud andmeid Urmas Johansoni poolt juhitud sõiduki Audi Q7 kohta- Urmas Johanson 7.01.2020 Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 173 km-l juhtis mootorsõidukit

Audi Q 7 reg nr. XXX asulavälisel teel kiirusega 119+/-5 km/h. Teekate oli märg ja oli pime aeg. Juhile näidati kiirusemõõteseadme näitu ning juht on selle kohta ka allkirja andnud. Arvestades laiendmäärmatust sõiduki kiirusena tuvastatud 114 km/h.

Ka menetlusalune isik ei ole seda vaidlustanud tema poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmist.

Nagu märgitud eespool, on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks reeglina 90 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 33-34) kinnitab, et teelõik, kus Urmas Johanson sõidukit juhtis, ei kuulunud erandkiirusega teelõikude hulka, vaid sealgi oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks LS § 15 lg 1 p 1 järgne 90 km/h.

Seega ületas Urmas Johanson LS § 15 lg 1 p 1 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

24 km/h ning järelikult olid tema käitumises LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused.

Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seejuures paneb isik teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul Urmas Johanson ületas tahtlikult sõidukiirust. Ta ei ole algaja juht, kes ei adu millise kiirusega sõidab ja kuidas sõiduk reageerib gaasipedaali vajutamisele.

Menetlusaluse isik on väitnud kaebuses ja ka kohtus , et püüdis vältida ohtlikke olukordi ning sõita mööda eesliikuvast sõidukist.

Tõendist -videosalvestiseltei nähtu ,et Urmas Johansonil oleks eesliikuvast sõidukist lähtunud ohtlik olukorda. Kohtu hinnangul oli ohtlik see ,kui Urmas Johanson hakkas pimeda ajaga ja märja teega talvistes tingimustes eesliikuvatest sõidukitest mööda sõitma. See manööver mida Urmas Johanson sooritama hakkas on videosalvestiselt näha ning oli tõesti ohtlik. Veel enam, ta seadiski eesmärgiks lubatud liikumiskiiruse olulise ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud eessõitvast sõidukist võimalikult kiiresti mööda sõita. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses Urmas Johanson LS § 227 lg. 2 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Urmas Johanson kuulub oma teo eest karistamisele.

Nagu märgitud, LS § 227 lg. 2 vastavalt karistatakse sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on Urmas Johansonile karistuseks kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Kohus leiab, et PPA Lõuna Prefektuur on Urmas Johansonile määranud kohase karistuse ning põhjendab seda järgnevalt.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Urmas Johansoni tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Khtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Urmas Johansoni karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Urmas Johansoni süü on suur. Esiteks suurendab Urmas Johansoni süüd tema enda suhtumise intensiivsus teosse, st see, et ta pani oma teo toime tahtluse kõrgeima astmega, s.o kavatsetult. Teiseks suurendavad Urmas Johansoni süü suurust tema teo asjaolud. Nimelt tuleb arvestada sellega, et menetlusalune isik ületas kiirust Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l, st ühel Eesti suurimatest maanteedest, kusjuures politseisõiduki pardakaamera salvestis tõendab, et kiiruse ületamise ajal liikus samal teelõigul mitmeid teisi sõidukeid. See tähendab, et Urmas Johanson rikkus liiklusreegleid, kui teel oli suur liikluskoormus. Lisaks ületas ta kiirust pimedal ajal, mis ilmselgelt raskendas nähtavust, eriti kui arvestada, et tegu oli asulavälise teega, kus ei olnud tehisvalgustust ning oli talvine aeg mil teeolud võivad muutuda ootamatult temperatuuri kõikumisest tulenevalt. Eelnev tähendab, et Urmas Johansoni tegevusest lähtuv oht oli tavapärasest suurem.

Kohus ei leia, et Urmas Johansoni teo ohtlikkust oleks oluliselt vähendanud ka tema juhtimisstaaž professionaalse autojuhina. Menetlusaluse isiku tegu oli ohtlik eeskätt valitud sõidukiiruse tõttu. Üldteada on, et nõnda kiiresti liikuv sõiduk ei suuda ohu ilmnemisel puhtalt füüsikaliste mõjude tõttu vajalikult kiiresti seisma jääda, kuna tema pidurdusteekond on pikk. Ka on juhul, kui toimub liiklusõnnetus, kiirust ületava sõiduki jääkkiirus suurem ning seeläbi kasvab ka võimalike vigastuste hulk ning raskusaste nii juhile kui kaasliiklejatele. Seega ei ole käesoleval juhul määravaks mitte niivõrd juhi subjektiivsed omadused kui objektiivsed loodusseadused.

Ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb Urmas Johansoni poolt toime pandud üleastumisse suhtuda rangelt. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on väga levinud, kuid samas ohtlik rikkumine, sest isegi väheolulisele piirkiiruse ületamisele võib järgneda raskete tagajärgedega liiklusõnnetus, kus rikkujale lisaks võivad saada kannatada ka need liiklejad, kes liiklevad kehtestatud reegleid järgides. Seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita.

Mis puudutab karistuse eripreventiivseid eesmärke, siis pani Urmas Johanson oma väärteo toime ajal, mil tal oli juba kehtivad karistused kiiruseületamise eest LS § 227 lg 2 järgi. Eelmise samalaadse rikkumise kohta tehtud otsus jõustus 6.08.2019. Karistusregistri 11.05. 2020 väljavõte näitab et Urmas Johansonil on kehtivaid väärteokaristust ning need on määratud sõidukiiruse ületamise eest, karistatud on teda rahatrahviga. Nähtub et rahatrahvid ei ole Urmas Johansonile vajalikku mõju avaldanud. Ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi ega parandanud oma liikluskäitumist. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole toiminud ülemääraselt, kui on karistuseks määranud juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.

Menetlusaluse isiku vastuväited ei ole sellise kaaluga, et välistaksid juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus möönab, et ilmselgelt tekitabki juhtimisõiguse äravõtmine isikule ebamugavusi nii eraelus kui ka tööalaselt. Samas selliste kitsendute kaudu jõuavadki karistuse eesmärgid isikule kõige selgemini teadvusesse. Urmas Johansoni ja tema kaitsja argumentide veenvust jaatades ei oleks isikutelt, kes elavad maapiirkondades ning vajavad juhiluba ka oma tööülesannete täitmiseks, üldse võimalik juhtimisõigust karistusena ära võtta. See aga ei ole seadusandja mõte. Lähtuda tuleb ennekõike ikkagi isiku ohtlikkusest ning sobivast sekkumisvahendist selle vähendamiseks, õigusrikkujate korrale kutsumiseks.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus Urmas Johansoni ja tema kaitsja Andrei Svištš kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 05.02.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,000201 rahuldama ta ja otsuse muutmata.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/