4-20-2253/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-20-2253

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2020, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-20-2253 (233020001952)

Väärteoprotokolli number

AB1509914

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Ljubov Allikmäe

Tõlk

Aleksander Minin

Väärteoasi

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja

Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindS) § 81 järgi

Menetlusalune isik

Maksim Ananjev

Isikukood 39703273738; elukoht XXX; XXX; XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskond

asukoht Vahtra 3, 21003 Narva

Kohtuistungil osalenud isikud

Menetlusalune isik – Maksim Ananjev

Kohtuvälise

menetleja

esindaja

–

Politsei-

ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Irina

Reino

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-109, § 111,

maakohus määras:

Tunnistada Maksim Ananjev süüdi 09.05.2020 mootorsõiduki juhtimises seisundis, mille

puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,68

milligrammi (0,73 mg/l +/- 0,05 mg/l), s.o liiklusseaduse § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo

toimepanemises.

Tunnistada Maksim Ananjev süüdi 09.05.2019 liiklusseaduse § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo

toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle

juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud.

Tunnistada Maksim Ananjev süüdi 09.05.2020 liikluskindlustuse seaduse §-s 81 ettenähtud

väärteo toimepanemises, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest.

KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada Maksim Ananjevit toimepandud

väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o liiklusseaduse § 224 lg

2 järgi arestiga 19 (üheksateist) päeva.

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates

09.05.2020 kell 00:07 kuni 10.05.2020 kell 00:07, s.o 1 (üks) päev.

Vabastada Maksim Ananjev VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse

kuulutamist.

Ärakandmisele kuulub veel 18 (kaheksateist) päeva aresti.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et Maksim Ananjevil on õigus kanda ülejäänud 18

(kaheksateist) päeva aresti ositi, 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3,

Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Korraga ärakantava aresti kestus on minimaalselt 2 (kaks) päeva.

Mitteilmumise korral kohaldada Maksim Ananjevi suhtes sundtoomist arestimajja

karistuse kandmisele.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse

täitmisele selle tegemisest.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Ananjevile kuuluv mootorsõiduk BMW 530D,

reg-märgiga XXX, VIN-kood XXX.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 11.05.2020. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse

kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 01.06.2020. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse

pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe, andes selle kohta allkirja

kohtuotsuse lõpposale.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Menetluse käik

1. Väärteoprotokollis AB1509914 (tl 3) oleva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis Maksim Ananjev,

09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg/l (seega oli mitte vähem kui 0,68 mg/l).

Juht juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui tema

juhtimisõigus kehtetuks on tunnistatud. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Seega

pani menetlusalune isik toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ning

LKindlS § 81 järgi.

2. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 4), peeti Maksim Ananjev kinni 09.05.2020 kell 00:07

VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks

koostades 09.05.2020 kohtualluvusse saatmise määruse (tl 30).

4. Kohus kuulas 10.05.2020 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku (tl 31 pöördel) ja avaldas

järgmised dokumentaalsed tõendid: väärteoprotokolli (tl 3), isiku kinnipidamise protokolli (tl 4),

VTMS §-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnituslehe (tl 4 pöördel),

indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos

lugemi näiduga (tl 7-8), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 09.05.2020 (tl 9), sõiduki

teisaldamise akti (tl 10), VTMS §-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnituslehe (tl

11), vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 13-17), tõendi 09.05.2020 (tl 18), Maateeameti e-

teenindusest väljavõtte mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) kohta (tl 19-20), menetlusaluse isiku

isikutunnistusest tehtud koopia (tl 21), Politsei- ja Piirivalveameti teatise 09.05.2020 (tl 22), Politsei-

ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsuse (tl 23-25) ja tõendi 09.05.2020 koos väljatrükiga veebilehelt

auto24.ee (tl 26-29).

5. Kohtus ei olnud vaidlust tõendite, teo toimepanemise ega süüküsimuse üle. Ka nõustus

menetlusalune isik Maksim Ananjev kohtuistungil talle kuuluva mootorsõiduki XXX (reg nr XXX)

konfiskeerimisega.

II Kohtu põhjendused

6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt

kogumis, on seisukohal, et Maksim Ananjev pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 224

lg 2, § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi ning teda tuleb selle eest karistada. Ka on põhjendatud

konfiskeerida talle kuuluv mootorsõiduk XXX (reg nr XXX) kui tahtlike väärtegude toimepanemise

vahend.

Maksim Ananjevi poolt väärteo toimepanemine 09.05.2020, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg

2 järgi

Väärteokoosseis: objektiivne koosseis

8. Väärteoprotokollis heidetakse Maksim Ananjevile LS § 224 lg 2 alusel ette seda, et ta juhtis

09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg/l (seega oli mitte vähem kui 0,68 mg/l).

9. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõiduki, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei

tohi olla alkoholi 0, 20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0, 10

milligrammi või rohkem.

10. Kohtuistungil Maksim Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava

väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta

tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga

hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta oli tarvitanud

enne seda kui asus mootorsõidukit juhtima alkoholi. Ta jõi ära purgi õlut ja suvilas jõi 3 70 grammilist

pitsi viina. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.

11. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki

juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), mille kohaselt peeti

Maksim Ananjev kinni VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel 09.05.2020 kell 00:07 XXX. Tulenevalt

indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 6) 09.05.2020 XXX allutati kontrollile Maksim

Ananjev. Selle protokolli kohaselt kasutati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr A418777 ning

indikaatorvahendi reaktsiooni näiduks oli 0,82 mg/l. Seda, et Maksim Ananjev juhtis mootorsõidukit

väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas juhile keelatud seisundis tõendab ka tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll koos selle lisaks oleva lugemi näiduga (tl 7-8), mille kohaselt kontrollile

allutatud isikuks oli 09.05.2020 Maksim Ananjev. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 09.05.2020 kell

00:36-00:40. Selle protokolli kohaselt oli tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,73 mg/l

(laiendmääramatus +/-0,05 mg/l) ja lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l.

12. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) haakub eeltoodud tõenditega ning tõendab

Maksim Ananjevi poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist, kuna selle kohaselt 09.05.2020

XXX juures Maksim Ananjevi kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et esineb alkoholilõhn

juhi suust ning otsustati kõrvaldada menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel,

kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta

on joobeseisundis alates 09.05.2020 kell 00:07 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ka sõiduki

teisaldamise akt 09.05.2020 (tl 10) tõendab seda, et 09.05.2020 juhtis Maksim Ananjev

mootorsõidukit XXX (reg nr XXX), kuna see sõiduk asus sel kuupäeval aadressil XXX.

13. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et Maksim

Ananjevi tegevus vastab LS § 224 lg 2 objektiivsele sisule: ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 Ida-

Virumaal XXX mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg/l (seega oli mitte vähem kui 0,68 mg/l), rikkudes LS § 69 lg 3.

Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis

14. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Maksim Ananjev pani LS § 224 lg 2

objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et

mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning ta tahtis

sõita. Enne seda kui ta asus mootorsõidukit juhtima jõi ta ära purgi õlut ja suvilas jõi 3 70 grammilist

pitsi viina. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia

neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus.

15. Kohus on seisukohal, et Maksim Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse

tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse

isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas

teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et vahetult enne mootorsõiduki juhtimist oli ta tarvitanud

alkoholi. Seega oli ta teadlik sellest, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuid sellele

vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu

tähendab seda, et Maksim Ananjev teadis, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning

möönis seda.

Õigusvastasus, süü

16. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

17. Maksim Ananjev on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval

ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna 1997. a märtsis, oli ta teo toimepanemise

ajal 23-aastane). Nimetatut tõendab tema isikutunnistusest nr AA1019513 tehtud koopia (tl 21). Süüd

välistavaid asjaolusid ei esine.

18. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega

kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Menetlusalune isik enda süüd omaks võttes ei toonud välja, et

miski oleks õigustanud tema poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist.

19. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Maksim Ananjev on pannud toime koosseisulise,

õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Maksim Ananjevi poolt väärteo toimepanemine 09.05.2020, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg

2 järgi

Väärteokoosseis: objektiivne koosseis

20. Väärteoprotokollis heidetakse Maksim Ananjevile LS § 201 lg 2 alusel ette seda, et ta juhtis

09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki

juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud.

21. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

22. Kohtuistungil Maksim Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava

väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta

tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga

hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta on teadlik sellest,

et tal puudub juhtimisõigus. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.

23. Ka kohtule esitatud tõend 09.05.2020 (tl 18) tõendab seda, et Maksim Ananjevi juhtimisõigus on

kehtetu alates 04.03.2020 ning nimetatud tõendi kohaselt kuulub talle muuhulgas ka mootorsõiduk

XXX (reg nr XXX), mille juhtimist talle väärteoprotokolli kohaselt ette heidetakse.

24. Seda, et menetlusalusel isikul puudus 09.05.2020 juhtimisõigus tõendab ka Politsei- ja

Piirivalveameti 14.08.2019 otsus (tl 23), mille kohaselt määrati Maksim Ananjevile LS § 223 lg 1

alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 237 lg 1 alusel võeti talt

ära juhtimisõigus kuueks kuuks. Viimati nimetatut tõendab ka Politsei- ja Piirvalveameti teatis (tl 22).

25. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki

juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust

isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), mille kohaselt peeti Maksim Ananjev kinni VTMS § 44 lg 1 p 3

alusel 09.05.2020 kell 00:07 XXX.

26. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) haakub eeltoodud tõenditega ning tõendab

Maksim Ananjevi poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist, kuna selle kohaselt 09.05.2020

XXX juures Maksim Ananjevi kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning otsustati kõrvaldada menetlusalune isik sõiduki

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Samuti sõiduki teisaldamise akt 09.05.2020 (tl 10) tõendab seda, et 09.05.2020 juhtis Maksim

Ananjev mootorsõidukit XXX (reg nr XXX), kuna see sõiduk asus sel kuupäeval aadressil XXX.

27. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et Maksim

Ananjevi tegevus vastab LS § 201 lg 2 objektiivsele sisule: ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 Ida-

Virumaal XXX mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis

28. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Maksim Ananjev pani LS § 224 lg 2

objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et

mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning ta tahtis

sõita. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid

suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus.

29. Kohus on seisukohal, et Maksim Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse

tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. (KarS § 16 lg 3). Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse

isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas

teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Seega oli ta teadlik sellest, et

juhib 09.05.2020 mootorsõidukit isikuna, kelle juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Sellele

vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu annab

aluse järeldada, et Maksim Ananjev teadis, et juhib mootorsõidukit isikuna, kellele puudub

juhtimisõigus ning tahtis seda.

Õigusvastasus, süü

30. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

31. Maksim Ananjev on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval

ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna 1997. a märtsis, oli ta teo toimepanemise

ajal 23-aastane). Nimetatut tõendab tema isikutunnistusest nr AA1019513 tehtud koopia (tl 21). Süüd

välistavaid asjaolusid ei esine.

32. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega

kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Menetlusalune isik enda süüd omaks võttes ei toonud välja, et

miski oleks õigustanud tema poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist.

33. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Maksim Ananjev on pannud toime koosseisulise,

õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

Maksim Ananjevi poolt väärteo toimepanemine 09.05.2020, mis on kvalifitseeritav LKindlS §

81 järgi

Väärteokoosseis: objektiivne koosseis

34. Väärteoprotokollis heidetakse Maksim Ananjevile LKindlS § 81 alusel ette seda, et ta juhtis

09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus.

35. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit,

millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi

koos liikluskindlustus).

36. Kohtuistungil Maksim Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava

väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta

tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga

hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta ei teadnud seda,

et asudes mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei

teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas mootorsõidukil on

kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei

arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.

37. Lisaks tõendab menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist

Maanteeameti e-teenindusest tehtud väljavõte mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) kohta (tl 19-20),

mille kohaselt 09.05.2020 seisuga sellel mootorsõidukil liikluskindlustuse leping puudub.

38. Seda, et Maksim Ananjev juhtis mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) 09.05.2020 aadressil XXX

tõendab isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), mille kohaselt peeti Maksim Ananjev kinni 09.05.2020

kell 00:07 XXX. Eeltoodud asjaolu tõendavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 6),

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 7-8), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) ja

sõiduki teisaldamise akt (tl 10).

39. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et Maksim

Ananjevi tegevus vastab LKindlS § 81 objektiivsele sisule: ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 Ida-

Virumaal XXX mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus.

Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis

40. Kohus leiab, et Maksim Ananjev pani LKindlS § 81 objektiivsele koosseisule vastava teo toime

ettevaatamatusest. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et ta ei teadnud seda, et asudes

mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei teinud

midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas mootorsõidukil on kehtiv

liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud,

et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtima asumiseks tal ei olnud.

41. KarS § 15 lg-st 3 tuleneb, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18

lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime

kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida ning lõike 3 alusel hooletusest, kui

ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

42. Kohus on seisukohal, et Maksim Ananjev mitte teades sellest, et XXX (reg nr XXX) puudub

kehtiv liikluskindlustus oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohustundliku suhtumise korral ette

nägema ning enne sõidu alustamist kontrollima üle, kas liikluskindlustus on veel kehtiv. Nimelt

tuleneb LS § 33 lg 2 p-st 9, et juht on kohustatud kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida

vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku

vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud

poliisi olemasolus. Käesoleval juhul Maksim Ananjev pani toime väärteo seega hooletusest, kuna ta

ei teadnud, et liikluskindlustus ei ole enam kehtiv, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. Jättes täitmata juhile LS § 33 lg 2 p-st 9 tuleneva kohustuse ei

olnud tema suhtumine tähelepanelik ja kohusetundlik.

Õigusvastasus, süü

43. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

44. Maksim Ananjev on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval

ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna 1997. a märtsis, oli ta teo toimepanemise

ajal 23-aastane). Nimetatut tõendab tema isikutunnistusest nr AA1019513 tehtud koopia (tl 21). Süüd

välistavaid asjaolusid ei esine.

45. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega

kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Menetlusalune isik enda süüd omaks võttes ei toonud välja, et

miski oleks õigustanud tema poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist.

46. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Maksim Ananjev on pannud toime koosseisulise,

õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi.

Karistuse mõistmine

47. Esmalt määratleb kohus karistusraamid. LS § 224 lg 2 sätestab sanktsioonina mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni

kaheteistkümne kuuni.

48. LS § 201 lg 2 sätestab sanktsioonina mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku pool, kes on mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi

juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi

juhtimisõigus ära võetud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

49. LKindlS § 81 sätestab sanktsioonina liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis

põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või

abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest rahatrahvi

kuni 100 trahviühikut.

50. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb

ette raskeima karistuse. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS

§ 47 lg 1 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista

aresti kuni kolmkümmend päeva. Käesoleval juhul on Maksim Ananjev pannud toime ühe teo, mis

vastab kolmele erinevale süüteokoosseisule ning seetõttu tuleb talle toimepandud väärtegude eest

raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 224 lg 2 järgi mõista karistus.

51. Kohtuväline menetleja palus karistada Maksim Ananjevit arestiga 20 päeva ja kohtuvälise

menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. Menetlusalune isik palus, et ta

võiks istuda osade kaupa, et mitte kaotada tööd ning ta tõi kohtuistungil välja, et homme tal on vaja

kell 6 bussiga tööle minna.

52. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

53. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12,

p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13,

p 19). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude

toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-99-06, p. 15.1).

54. Käesoleval juhul on Maksim Ananjev toime pannud ühe teoga kolm erinevat väärtegu, mis

muudab tema süü keskmisest suuremaks, sest ühtegi mõjuvat põhjust tal 09.05.2020 mootorsõiduki

juhtima asumiseks ei esinenud ning ta oli ka teadlik sellest, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi ning

tal puudub juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata otsustas ta enda sõnul tulla vastu tuttavate tüdrukute

soovile, seades sellise käitumisega abstraktsesse ohtu nii enda kui ka kaasreisijad ja muud liiklejad.

Paratamatult pärsib mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis isiku reaktsioonivõimet. Samas

arvestades väärteo toimepanemise aega, siis saab eeldada seda, et liiklustihendus ei olnud väga suur.

Arvestades aga seda, et väärtegude toimepanemine toimus linnasiseselt, siis see asjaolu suurendab

jällegi isiku süüle antavat hinnangut. Nimelt üldteada on see, et linnas on enam liiklejaid kui mõnes

teises väiksema asustustihedusega kohas ning seega on ka oht rasketeks tagajärgedeks seal

liiklusalaste rikkumiste korral suurem. Hinnates süüdlase käitumist, arvestab kohus ka kahetsust, mis

selle väljendamise hetkel istungil tundus puhtsüdamlik (KarS § 57 lg 3 järgi on see karistust

kergendav asjaolu). Nimelt tõi menetlusalune isik välja, et saab aru, et jälle astus sama reha peale

ning palus teda vabandada.

55. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel,

et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue

süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Maksim Ananjevi

liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse

esemeks olevate süütegudega ja neid tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta.

56. Maksim Ananjevil on Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt (tl 22) kaks kehtivat

väärteokaristust. Nimelt on teda karistatud Politsei- ja Piirvalveameti 14.08.2019 otsusega LS § 223

lg 1 alusel rahatrahviga 240 eurot ja LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuueks kuuks. Enne seda karistati teda Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega LS § 224

lg 2 ja § 227 lg 4 alusel arestiga 15 päeva. Arvestades seda, et Maksim Ananjevit on varasemalt

karistatud samalaadse väärteo (s.o mootorsõiduki juhtumises juhile keelatud seisundis) eest juba

raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga, siis ka käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul võimalik

saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki rahatrahviga. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud

seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10) märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt

toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta

süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise

süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud.

Nimetatust tulenevalt ning hinnates Maksim Ananjevi süü suurust, mis on keskmisest suurem, ning

arvestades ka karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus põhjendatuks karistada teda 19

päeva pikkuse arestiga. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja

loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks

vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega tuleb KarS § 68 lg 2 alusel arvata

karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 09.05.2020 kell 00:07 kuni 10.05.2020

kell 00:07, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub veel 18 päeva aresti.

57. Karistuse mõistmisel tuleb vaieldamatult lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning ühiskonna

põhiväärtustest ja nendes kehtivatest õigushüvede vahetust kaitsest. Eeltoodud motiividel ei pea

kohus põhjendatuks Maksim Ananjevile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohtu

hinnangul selline karistus eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et menetlusalune isik tulevikus ei

paneks toime samalaadseid väärtegusid ei saavutaks, sest teda on juba varasemalt karistatud

keskmääras raskemaliigilise karistusega, kuid selline karistus soovitud eripreventiivset eesmärki ei

saavutanud.

58. KarS § 60 lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib

kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse

tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse

osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada

ühte aastat. Kohtuistungil taotles Maksim Ananjev seda, et ta võiks istuda osade kaupa, et mitte

kaotada tööd ning homme tal on vaja kell 6 bussiga tööle minna. Ka tõi ta välja, et praegu on selline

olukord, et kriis, koondamised. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata aresti

kandmise ositi.

59. Kohus leiab, et põhjendatud on süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata karistuse kandmine

ositi. Nimelt selgus kohtuistungil, et Maksim Ananjev on töötanud peaaegu juba neli aastat XXX AS-

is, mis viitab sellele, et töökohustuste täitmisega saab ta kenasti hakkama ning teda oodatakse töösse

panustama. KrMS § 60 lg 3 (ja VTMS § 2) kohaselt võib kohus tunnistada üldtuntuks asjaolu, mille

kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Kõikidest meediakanalitest

kuuldub ja nähtub see, et iga päev lisandub seoses majanduskriisiga uusi töötuid ning eriti keeruline

on olukord Ida-Virumaal. Kohtu poolt mõistetava karistuse eesmärgiks ei ole kindlasti see, et

menetlusalune isik kaotaks enda töökoha, kuna see võib tema edasisele elukäigule ja

õiguskuulekusele soovimatut negatiivset mõju avaldada. Ka ühiskonna kaitsmist silmas pidades tuleb

sellist tagajärje vältida. Seega KarS § 66 lg 1 alusel määrab kohus, et Maksim Ananjevil on õigus

kanda ülejäänud 18 päeva aresti ositi, 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Aresti

kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava aresti

kestuseks on minimaalselt kaks päeva.

60. VTMS § 44 lg 4 kohaselt kui selgub, et isikut ei ole põhjust kinni pidada, vabastatakse ta

viivitamata. Kuna kohus pidas põhjendatuks anda Maksim Ananjevile võimalus karistust kanda ositi,

siis tuleb ta vabastada VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist.

61. VTMS § 43 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kutse kätte saanud

ja jäänud kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse ilmumata, võib kohtuväline menetleja või kohus

määrusega kohaldada tema sundtoomist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt sundtoomist teostab politsei.

Kui Maksim Ananjev ei ilmu arestimajja karistuse kandmiseks tuleb tema suhtes kohaldada

sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele.

62. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse

täitmisele selle tegemisest.

Mootorsõiduki kui väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine

63. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles KarS § 83 lg 3 alusel mootorsõiduki BMW kui süütegude

toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

64. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal toimepanijale.

65. Menetlusalune isik Maksim Ananjev tõi kohtuistungil välja, et põhjendatud on talt mootorsõiduki

konfiskeerimine kui ta on süüdi. Küsimusele, kas menetlusalune isik on ka varasemalt sama

mootorsõidukiga BMW väärtegusid toime pannud, vastas ta, et liiklusõnnetuses seal oli tema

sõiduauto, siis kui teda peeti alkoholijoobes kinni, siis mitte. Ta hindab mootorsõiduki BMW (reg

märgiga XXX) turuväärtuseks 2300 eurot.

66. Kohtule esitatud tõend 09.05.2020 (tl 18) tõendab seda, et Maksim Ananjev on mootorsõiduki

XXX (reg nr XXX) omanik ning ka nähtub sellest tõendist see, et selle mootorsõiduki väljalaskeaasta

on 2001. Lisaks nähtub sellest tõendist see, et Maksim Ananjev on veel ühe sõiduki omanikuks

(BAOTIAN BT49QT-20C – reg nr XXX) ning ühe sõiduki kasutajaks (Ford Mondeo – reg nr XXX).

67. Mootorsõidukit, mis on käesolevas väärteoasjas väärtegude toimepanemise vahendiks, on

vaadeldud vaatlusprotokollis koos fototabeliga 09.05.2002 (tl 13-17). Nimetatud protokolli kohaselt

on vaadeldavaks objektiks m/s XXX (reg-nr XXX). Sõiduki esistange on kriimustatud ning kohati

kinnituskohtadest lahti, esitiivad mõlgitud, vasakpoolne külg läbi kriimustatud, tagastangel mõlgid,

läbi kere on hulgaliselt rooste kahjustusi. Sõiduki pakiruumis on subwoofer ning erinevad seadmed,

juhipoolne uks on seest lahti kisutud. Eeltoodu nähtub ka sellele protokollile lisatud fototabelist.

68. Nähtuvalt kohtule esitatud tõendist 09.05.2020 koos lisaga, milleks on veebilehelt auto24.ee

tehtud väljavõte (tl 26-29), on mootorsõiduki XXX (reg märgiga XXX) keskmine hind 1300-3500

eurot. Samal veebilehel sarnaste andmetega müügil on üks mootorsõiduk, mille hind on 3090 eurot.

Kõrvutades eeltoodud andmeid Maksim Ananjevi poolt antud hinnanguga enda mootorsõiduki BMW

(reg märgiga XXX) turuväärtuse kohta saab asuda seisukohale, et ta ei ole endale kuuluva vallasasja

väärtust, millel on ka mitmeid eeltoodud defektne, üle hinnanud. Seega tuleb otsustada seda, kas

põhjendatud on menetlusaluselt isikult konfiskeerida eeltoodud väärtuses vara, kuna ta on tahtlikult

toime pannud väärteod.

69. Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsusest pani Maksim Ananjev 13.07.2019 kell

18:57 XXX toime sama mootorsõidukiga, s.o XXX (reg nr XXX) väärteod, mis on kvalifitseeritavad

LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi. Selles väärteoasjas ta ei veendunud oma manöövri ohutuses ja sõites

parkimiskohale riivas oma sõiduki vasaku esiosaga kõrvale pargitud sõidukit, millega tekitas selle

omanikule varalist kahju. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus ta sündmuskohalt ja ei teavitanud

politseid, kui teavitamine on kohustuslik.

70. Riigikohus on selgitanud (RK 3-1-1-88-15, p 10), et kuriteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise

intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi

süütegude toimepanemiseks. Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot,

märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega

ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo

toimepanemise vahend (vt RK 3-1-1-37-07, p 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki

konfiskeerimine on aga põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene

paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus (RK 3-1-1-78-13, p. 8). Seega tuleb kohtul esitada

tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta.

71. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud teha negatiivne tulevikuprognoos Maksim

Ananjevi edasise õiguskuulekuse osas. Kohtul puudub veendumus selles, et mõistetava karistusega

on võimalik Maksim Ananjevit mõjutada selliselt, et ta enam kunagi tulevikus ei astu n-ö sama reha

otsa ja ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid. Välistatud ei ole ka tema varasema

karistatuse valguses see, et ta paneb toime sama mootorsõidukiga KarS § 424 järgi kvalifitseeritava

kuriteo või KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimelt tuleneb selle väärteoasja materjalidest,

et mingit mõjuvat põhjust Maksim Ananjevil ei esinenud asumaks 09.05.2020 mootorsõidukit

juhtima. Tema enda ütluste kohaselt tingis tema poolt vähem kui ühe aasta möödumisel viimaste

väärtegude toimepanemisest uute raskete väärtegude toimepanemise valmisolek tulla tüdrukutele

vastu transporditeenuse osutamisel. Seega kui jätta XXX (reg nr XXX), mis on välimuse poolest

pigem edev sõiduvahend ning seetõttu pälvib ka enam noorte tähelepanu ja suurendab soovi sellega

sõita, Maksim Ananjevilt konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et menetlusalune isik

ei suuda enda tuttavatele ära öelda seoses palvega neid sõidutada ning ka ise hoiduda rooli taha

istumast. Nähtuvalt käesoleva väärteoasja asjaoludest ja Maksim Ananjevi varasemast karistatusest

Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega pole välistatud menetlusaluse isiku vastutulelikkuse või selle

sõiduauto kasutuseeliste kasutamise korral kõige raskemate väärtegude toimepanemine ning täielikult

ei saa välistada ka eelnimetatud kuritegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt.

72. Riigikohus on andud juhise, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist

võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb

samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse

äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest süütegudest hoiduma (3-

1-1-37-07, p 23). Nähtuvalt menetlusaluse isiku varasematest karistusandmetest (tl 22) on tema puhul

suunamaks teda edaspidisele õiguskuulekusele rakendatud juba erinevaid leebemaid meetmeid nii

rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise kui ka aresti näol. Paraku nimetatud karistused enda eesmärki

ei saavutanud ning Maksim Ananjev jätkas väärtegude toimepanemist ja kasutas selleks sama

sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked väärteod toime pannud. Sellest johtuvalt esineb

risk, mis ei ole millegagi minimaliseeritud, et Maksim Ananjev võib asuda taaskord sama

mootorsõidukit juhtima ning teha seda ka joobeseisundis. Sellest lähtuvalt, vältimaks raskeid

tagajärgi, mis nii sõiduki juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimine endaga kaasa võivad tuua, on

sõiduauto konfiskeerimine kohtu hinnangul igati põhjendatud.

73. Kohtu hinnangul arvestades konfiskeeritava vara väärtust ning seda, et menetlusalusele isikule

kuulub veel üks sõiduk ning ta on ka ühe sõiduki kasutaja (tl 18), siis ei ole käesoleval juhul

konfiskeerimise kohaldamine ka ebaproportsionaalne meede, kuna ei riiva ebaproportsionaalselt

omandipõhiõigust. Ühiskonna õiglus-, ohu- ja turvatunne on sedavõrd kaalukamad, kui isiku õiguste

riivamine tema omandis olevale sõiduautole. Seega, vältimaks uute samalaadsete, aga veel raskemate

süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub ainuisikuliselt Maksim

Ananjevile (tl 18), tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto XXX (reg nr XXX) KarS § 83

lg-st 1 tulenevalt konfiskeerida. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike

3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson

Kohtunik