1-08-7236/61 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-08-7236

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-7236 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Prokurör Alar Häidberg Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Menetlustoiming Süüdimõistetu E.O (isikukood: XXXXXXXXXXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta vabastamata E.O talle Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega.

2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa riigi õigusabi tasuks 300 (kolmsada) krooni (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Rein Napa poolt süüdimõistetu E.O kaitsmisega.

3. Välja mõista E.O lt 300 (kolmsada) krooni määratud kaitsjale makstava tasu katteks riigieelarvesse (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

1-08-7236 2(4) Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-7236) mõisteti E.O süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4 ja 424 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4- kuu ja 20-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.05.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 18 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 636 tundi. Harju Maakohtu 07.10.2009. a määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega E.O le mõistetud ärakandmata karistus - 10 kuud ja 18 päeva vangistust.

Tartu Vangla esitas 08.03.2010. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 26.09.2008. a ja peaks eelduslikult lõppema 13.08.2010. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 26.03.2010. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, leht 11) kohaselt ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav tarvitab alkoholi ja narkootikume. Teda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja 2-l korral on ta põhjustanud avarii. Vangistust kannab ta esmakordselt. Tema käitumine viitab impulsiivsusele. Ta teadvustab endale alkoholi liigtarvitamise probleemi, kuid ei ole selle lahendamiseks midagi ette võtnud. Vanglast vabanemisel on tal olemas kindel elukoht XXX. Vangistuse kandmise ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, siis toetab vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku 2. osa, lehed 13-14) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, sest uue kuriteo sooritamise risk on jätkuvalt kõrge ning tal on sõltuvusprobleemid. Tema sotsiaalset tugivõrgustikku ei olnud võimalik tuvastada. Vanglast vabanemisel on olemas elukoht XXX, kuid kindel töökoht puudub. Ka võib tal olla täielikult töövõimetu.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetut on võimalik vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada, sealhulgas vajadusel elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astma kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest

1-08-7236 3(4) vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega mõisteti E.O süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4 ja 424 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4-kuu ja 20-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.05.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 18 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 636 tundi (vangla toimiku 1. osa, lehed 12-16). Harju Maakohtu 16.05.2007. a otsusega mõisteti E.O süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 6-kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga (vangla toimiku 1. osa, lehed 20-21).

Harju Maakohtu 07.10.2009. a määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega E.O le mõistetud ärakandmata karistus - 10 kuud ja 18 päeva vangistust ning vangistust kannab ta alates 26.09.2009. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 17-18).

Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega mõistetud liitkaristust (10 kuud 18 päeva vangistust) II astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle 6 kuu. Kuna süüdimõistetu on nõustunud ka elektroonilise valve kohaldamisega, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 ja 2 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 1 ja 2 alusel.

Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 4-8) nähtub, et süüdimõistetut on alates 2000. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Toimepandud kuriteod on seondunud varguste ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega. Samuti on teda karistatud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud väärtegude eest. Harju Maakohtu 16.05.2007. a otsusega vabastati ta vangistusest tingimuslikult käitumiskontrollile allutamisega, kuid pani katseajal toime uued kuriteod. Varasemad vangistuse tingimuslikud kohaldamised pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud.

1-08-7236 4(4) Ka ei allunud ta Harju Maakohtu 11.12.2008. a otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal nõuetekohaselt kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt ning tema viimased allutamised kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ei ole andnud positiivseid tulemusi.

Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Varasematest kuritegudest nähtub, et tal on kalduvus mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis.

Kuna süüdimõistetu ei ole seni teinud midagi sõltuvusainete tarvitamisest vabanemiseks, siis on endiselt olemas risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale.

Eelneva alusel puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline edaspidi vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et teda ei ole vangistusaja jooksul vanglas distsiplinaarkorras karistatud ning tal on vabaduses olemas kindel elukoht. Süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning pole korduvalt nõuetekohaselt allunud kehtestatud käitumiskontrollile, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ning endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist lõpuni.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, vandeadvokaat Rein Napa (OÜ Advokaadibüroo Rein Napa) esitas kohtule taotluse õigusabitasu hüvitamiseks 300 krooni (sh käibemaks 20 %) ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 2, 29 ja 31 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik