2-17-10425/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10425

Tsiviilasi

M. M. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Võlgnik M. M. (pankrotis, isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-

post: xxxx)

Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (isikukood: xxxx, asukoht

Purje 9, 11911 Tallinn, e-post: kalle@pankrotiekspert.ee, tel:

501 0656)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada M. M. (pankrotis, isikukood: xxxx) pankrotimenetlus.

2. Kinnitada M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate 21.04.2020 üldkoosolekul

vastu võetud kompromissotsus järgmistel tingimustel:

2.1. Kõik tunnustatud nõuetega võlausaldajad vähendavad oma kaitstud nõudeid 5%-le

nõudest.

2.2. Võlgnik tasub igale tunnustatud nõuet omavale võlausaldajale 5% nende nõuetest.

2.3. Kompromiss kehtib ja täidetakse ühe kuu jooksul pärast käesoleva kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist.

2.4. Pärast käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist kannab S OÜ võlgniku

eest kolme tööpäeva jooksul võlausaldajate nõuete katteks pankrotivarasse 5% tunnustatud

ja sissenõutavaks muutunud nõuete summast. Võlausaldajad ja neile kompromissi alusel

makstavad summad:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude

summa (eur)

Kompromissina tasutav

summa (eur)

Xxxx

16,25

AS S

19 321,15

966,06

T OÜ

13 535,99

676,8

R. K.

66 000

3 300

E AS

14 716,8

735,84

S OÜ

63 401,57

3 170,08

R. P.

1 917,35

95,87

2.5. Pankrotihaldur teeb pankrotivarast võlausaldajatele väljamaksed viie tööpäeva jooksul

pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.4. nimetatud summa laekumist

pankrotivarasse.

2.6. Pankrotihaldurile määratakse järelevalve teostamise eest tasu 300 eurot, millele lisandub

käibemaks.

3. Määrata, et vajalikud rahalised vahendid kompromissi täitmiseks saab võlgnik eest S OÜ-lt.

4. Määrata kompromissi üle järelevalvet teostama pankrotihaldur Kalle Mõtsnik.

5. Vabastada Kalle Mõtsnik M. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast kompromissist

tulenevate kohustuste täitmist.

6. Määrata pankrotihaldur Kalle Mõtsnik tasuks 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas

189 eurot, kokku 1 134 eurot.

7. Kinnitada pankrotihaldur Kalle Mõtsnik kulud summas 326,26 eurot.

8. Pankrotihalduri tasu ja kulutused mõista välja pankrotivarast.

9. Pankrotihalduril avaldada teade kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 183 lg 5).

10. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete

suhtes.

11. Jätta R. P. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas või kinnitamata jättis, võib võlausaldaja,

võlgnik või haldur esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas 19.10.2017 määrusega välja võlgniku M. M. pankroti. Pankrotihalduriks

nimetati Kalle Mõtsnik.

M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses on 13.04.2020 võlgniku poolt tehtud kompromissettepanek.

Võlausaldajate üldkoosolek kompromissettepaneku läbivaatamiseks toimus 21.04.2020. Viidatud

üldkoosolekul kinnitati võlgniku esitatud kompromissettepanek.

23.04.2020 esitas M. M. (pankrotis) pankrotihaldur Kalle Mõtsnik kohtule taotluse, milles palub

kinnitada M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissotsuse määrates halduri teostama

järelevalvet kompromissi täitmise üle.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 180 lg 2 kohaselt kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist.

PankrS § 180 lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohal

viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kui

võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei

ole kompromissotsuse tegemise ajaks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku

hääletamisel nõude alusel, mis on kindlaks määratud käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt. Kui

võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei

ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku

hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõikes 4 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes

kinnitatud häälte arvule

21.04.2020 võlausaldajate üldkoosolekul osales kaks võlausaldajat. Kompromissettepaneku poolt

hääletasid kõik kohal viibinud võlausaldajad seega vähemalt pool kohal viibivatest

võlausaldajatest. Kompromissettepaneku poolt hääletanud võlausaldajate nõuded on kokku 129

401,57 eurot. Kõigi võlausaldajate rahuldamata tunnustatud nõuete summa kokku on 179 217,86

eurot, millest 2/3 moodustab 119 478,57 eurot. Käesoleval juhul on kompromissi tegemise poolt

hääletanud võlausaldajate nõuded kokku 129 401,57 eurot ja on seega rohkem kui 2/3 kõigi nõuete

summast. Sellega oli kvoorum kompromissotsuse tegemiseks saavutatud ja kompromiss vastu

võetud.

Haldur leiab, et kompromissotsus vastab PankrS § 180 nõuetele ja on vastu võetud vajaliku

häälteenamusega.

Võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse kohaselt vähendavad kõik

tunnustatud nõuetega võlausaldajad oma kaitstud nõudeid 5%-le nõudest ning võlgnik tasub

võlausaldajate nõuete katteks kokku 8 960,9 eurot, mis moodustab 5% võlausaldajate nõuetest.

Pankrotijärelevalve tasuks on 300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Võlausaldajad ja neile kompromissi alusel makstavad summad:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude

summa (eur)

Kompromissina tasutav

summa (eur)

Xxxx

16,25

AS S

19 321,15

966,06

T OÜ

13 535,99

676,8

R. K.

66 000

3 300

E AS

14 716,8

735,84

S OÜ

63 401,57

3 170,08

R. P.

1 917,35

95,87

PankrS § 184 lg 3 kohaselt läheb võlgnikule üle kohustus täita massikohustused ning tasuda

pankrotimenetluse kulud.

Vajalikud rahalised vahendid kompromissi täitmiseks saab võlgnik S OÜ-lt.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kompromissi tingimustega ning taotluse asjaoludega, leiab, et

kompromiss on seaduslik ning selle kinnitamata jätmiseks puudub alus.

PankrS § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade

tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.

PankrS § 178 lg 3 kohaselt kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab

kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.

Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik on esitanud kohtule kinnitamiseks M. M. (pankrotis) võlausaldajate

21.04.2020 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse.

PankrS § 179 lg 1 alusel kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks

võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad

selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda.

PankrS § 180 lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohal

viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast.

Hääleõiguse annavad kaitstud nõuded. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude

tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud,

osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes

4 ja 5 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule.

Kohus, tutvunud kompromissotsusega, leiab et kohtul ei ole alust kompromissi kinnitamata

jätmiseks, kompromiss ei kahjusta asjaosaliste võlausaldajate huve, mistõttu tuleb kompromiss

kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

Sellest tulenevalt kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus antud juhul

PankrS § 184 lg 1 alusel lõpetada. Kompromissotsuse teeb PankS § 178 lg 3 kohaselt üldkoosolek

ja kohtule esitatud 21.04.2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et 21.04.2020 üldkoosolekul

kompromissotsuse vastuvõtmiseks andsid hääled mõlemad koosolekul viibinud võlausaldajad

nõuetega summas 129 401,57 eurot, millega oli kvoorum kompromissotsuse tegemiseks saavutatud

ja kompromiss vastu võetud.

Pankrotimenetluse lõppemise aluseks on vastavalt PankrS §-le 157 p 6 kompromissi kinnitamine.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud

halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu

büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse

määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab

kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema

tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule

nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib

kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja

põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas 189

eurot, kokku 1 134 eurot ja kinnitada kulutused summas 326,26 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek

on toetanud haldurile tasu määramist eeltoodu alusel. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu

taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eeltoodust

määrab kohus pankrotihaldur Kalle Mõtsnik tasuks 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas

189 eurot, kokku 1 134 eurot ja kinnitab kulutused summas 326,26 eurot. PankrS § 150 lg 2 alusel

jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise

halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

R. P. esitas 28.04.2020 kohtule taotluse võlgnikult menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse

kohaselt puudusid võlgniku pankrotivaras rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude eest

tasumiseks, mistõttu võlausaldaja võttis need esialgselt enda kanda. Tagasivõitmisest vara

laekumisel lubas haldur võlausaldajale pankrotimenetluse kulud pankrotivarast tagasi maksta.

Võlgniku pankrotivarast on R. P.ile tasumata tema poolt kantud pankrotimenetluse kulud summas

10 734,29 eurot järgnevate võlausaldaja poolt kantud kulude hüvitamiseks:

1. 670 eurot - 05.10.2017 võlausaldaja poolt 03.10.2017 kohtumääruse alusel ajutise halduri

tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasutud 670 eurot.

2. 897,30 eurot halduri esitatud vara tagasivõitmise hagiavalduse esitamiseks tsiviilasjas nr 2-

18-14395 kulutused dokumentaalsete tõendite saamiseks, sh 882 eurot (sellest

käibemaksuta 450 eurot ja käibemaksuga 432 eurot) tasutud L OÜ-le arved nr 10264,

10557, 10602, 10164 eksperthinnang nr. 0252 võlgnikule kuulunud xxxx kinnisasja

hindamisteenuse eest. 15,30 eurot (käibemaksuga) tasutud Tallinna notar K. P. arve nr

39651 M. M. 24.04.2009 notariaalse lepingu nr 1472 ärakirja eest.

3. 6 416,99 eurot haldurile osutatud õigusabi teenuse eest tsiviilasjas nr 2-18-14395 tasutud

OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL arved, sh 1640,59 eurot käibemaksuta ja 4776,40 eurot

käibemaksuga. Arvete tasumise aluseks on halduri poolt OÜ-ga Advokaadibüroo

LEXTAL 17.08.2018 sõlmitud kliendileping ja halduri lubadus need võlausaldajale

pankrotivarast tagasi maksta.

4. 2 750 eurot, tsiviilasjas nr 2-18-14395 halduri hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt

tasutud riigilõiv.

5. Ainuüksi hagiavalduse menetlusse võtmisel 22.10.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt

oli tsiviilasjas nr 2-18-14395 halduri poolt kantud menetluskulusid kogusummas 5960,70

eurot.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Eeltoodust tulenevalt palub

R. P. kohtu poolt 21.04.2020 võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissi kinnitamisel

M. M. pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse kulud ja massikohustused summas

10 734,29 eurot jätta võlgniku M. M. kanda ja kompromissi kinnitavas määruses määrata need

võlgniku M. M. poolt tasumisele R. P. pangakontole nr xxxx Xxxx.

Pankrotihaldur esitas R. P. taotlusele 08.05.2020 vastuväite. Pankrotihalduri hinnangul tuleb taotlus

jätta rahuldamata. R. P. ei ole enam M. M. pankrotimenetluses võlausaldaja ning ei oma mingeid

nõudeid pankrotivara osas, sh väljamaksete nõudeid. R. P. on loovutanud 12.03.2020

kompromissiga kõik tsiviilasja nr 2-17-10425 nõuded S OÜ-le ning on loobunud mistahes

tsiviilasjaga nr 2-17-10425 ja nr 2-18-14395 seonduvatest nõuetest. R. P. kuritarvitab ilmselgelt

enda õigusi ja käitub taotlust esitades pahausklikult.

Isegi juhul, kui kohus leiab, et R. P. ei ole sõlmitud kompromissiga loovutanud 28.04.2020

taotluses esitatud nõudeid S OÜ-le ega ole nendest loobunud, puudub R. P.il õigus nõuda

28.04.2020 taotluses märgitud kulude väljamaksmist PankrS § 146 lg 1 alusel. PankrS § 146 lg 1 ja

§ 150 lg 1 järgi on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud. Menetluskulud on tsiviilasjas

menetluspoole kantud kulud (TsMS § 138 lg 1). Tsiviilasja nr 2-18-14395 menetluse pooleks oli

pankrotihaldur, mitte R. P.. Seega õigus nõuda pankrotivarast menetluskulude jaoks väljamaksete

tegemist on pankrotihalduril, mitte R. P.il. Kuna aga pankrotihalduril neid kulusid ei tekkinud, sest

need kulud kandis tema eest vastavalt 17.08.2018 sõlmitud lepingule R. P., siis ei saa ei

pankrotihaldur ega R. P. väljamakse tegemist PankrS § 146 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel nõuda. Lisaks oli

R. P. 17.08.2018 sõlmitud lepingu kohaselt kliendilepingus tasu maksmiseks kohustatud isik. See

tähendab, et kuigi õigusteenust osutati pankrotihaldurile, tasus selle teenuse eest R. P.. Tegemist ei

ole kohustuse ühinemisega, nagu väidab R. P.. Kohustusega ühinemisel säiliks esialgsel võlgnikul

kohustus tasuda teenuse eest - kõnealuse kliendilepingu puhul ei olnud pankrotihalduril kohustust

tasuda õigusteenuse eest, vaid see kohustus oli üksnes R. P.il. Tegemist on seega, kas täitmisega

kolmanda isiku poolt (VÕS § 78) või kohustuse ülevõtmisega (VÕS § 175). Kummalgi juhul ei teki

R. P.il õigust nõuda pankrotivõlgnikult (pankrotivarast) või pankrotihaldurilt regressi korras kulude

hüvitamist - selline õigus peab olema sõnaselgelt lepingus kokku lepitud ning praegusel juhul seda

tehtud ei ole.

R. P. esitas 12.05.2020 omapoolse seisukoha halduri vastuväitele. R. P. leiab, et esitatud kulude

tagasisaamise nõuetest ei ole R. P. 12.03.2020 lepingus loobunud ega neid nõudeid loovutanud S

OÜ-le. Ehkki 12.03.2020 lepingu kohaselt kohustus S OÜ esitama teatise nõuete loovutamise kohta

võlgnikule/tema pankrotihaldurile, kinnitab R. P., et 12.03.2020 lepinguga on S OÜ-le R. P.

loovutanud nõudeõiguse M. M. vastu summas 60 487,90 eurot; K OÜ loovutanud nõudeõiguse M.

M. vastu, summas 2 913,67 eurot; K OÜ loovutanud M. M. pankrotimenetluses 11.10.2017 kohtu

deposiiti tasutud 1 500 eurose nõude.

M. M. pankrotimenetluses on R. P. esitanud 02.11.2017 ja 18.12.2017 haldurile nõudeavaldused,

milles teatanud enda nõuetest võlgniku vastu kogusummas 78 383,16 eurot. 05.02.2018.a. nõuete

kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur kaitsmisele võlausaldaja nõude summas 78 383 eurot, 2.

rahuldamisjärgus, millele võlausaldaja L AS esitas selle tunnustamisele vastuväite ja olid seda

nõus tunnustama summas 60 487 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete kohta

koostatud nimekirja kohaselt on R. P. nõue tunnustatud summas 60 487,90 eurot. Nõuete kaitsmise

koosolekul vaidlustatud nõude tunnustamiseks summas 17 895,26 eurot esitas R. P. kohtusse hagi,

Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2019 kohtuotsusega tunnustati R. P. täiendavat nõuet M. M.

pankrotimenetluses summas 1917,35 eurot. Seega R. P. on M. M. (pankrotis) võlausaldaja ja

tsiviilasjas nr 2-17-10425 menetlusosaline.

12.03.2020 lepingus on poolte kinnitus, et pärast lepingus nimetatud kohustuste täitmist puuduvad

kõikidel allakirjutanud isikutel kõikide teiste allakirjutanud isikute vastu mistahes nõuded ja

pretensioonid, mis aga ei seondu mitte kuidagi R. P.i nõuetega M. M. vastu, sest M. M. (pankrotis)

ega tema pankrotihaldur ei ole sellele lepingu osapooleks ega allakirjutanud isikuks. Viidatud

lepingust ei tulene mitte mingil moel nagu oleks R. P. loobunud kõikidest mistahes nõuetest M. M.

(pankrotis) vastu.

Kohtu hinnangul ei ole R. P. 28.04.2020 esitatud taotlus ning 12.05.2020 esitatud vastuväide

põhjendatud. Haldur esitas 23.04 2020 kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles osaleb ka

taotluse esitaja. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei võimalda taotluses kirjeldatud kulude

väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamakseid reguleeris säte. Pankrotimenetluse

kuluks on menetluskulu PankrS § 146 lg ja 150 lg 1 kohaselt, mille kandja on menetlusosaline.

Tsiviilasja nr 2-18-14395 hagejaks oli võlgniku pankrotihaldur. Seega ei kuulu see

väljamõistmisele pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Tallinna ringkonnakohtu 05.04.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 29.05.2020 kohtumäärus.