2-20-434/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-434 Tsiviilasi OÜ Venus Kinnisvara hagi Rasmussen Holding OÜ vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

177 472,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Venus Kinnisvara (11071233), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tehver Kostja Rasmussen Holding OÜ (pankrotis) (14011846), seaduslik esindaja pankrotihaldur Ene Ahas Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, hagi läbivaatamata jätmine Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Venus Kinnisvara hagi Rasmussen Holding OÜ vastu võla nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

3. Tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 800 eurot OÜ Venus Kinnisvara pangakontole nr xxx (AS Swedbank). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED OÜ Venus Kinnisvara (hageja) esitas kohtule hagi Rasmussen Holding OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis 14.01.2020 määrusega hagi menetlusse. Tsiviilasjas 2-20-4455 kuulutati 07.05.2020 määrusega kostja suhtes välja pankrot.

Määrus jõustus 23.05.2020. Kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (pankrotiseadus (PankrS) § 43 lg 2). Lähtudes PankrS § 43 lg 2 ja eelnevalt väljatoodud asjaoludest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162 alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul.

Kohus nõustub hagejaga, et kuna hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, siis oleks menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Samuti võiks pankroti välja kuulutamise tõttu kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine soosida põhjendamatute pankrotimenetluste algatamist, sest võlanõudega kohtusse pöördumisega kaasneb hagejale maksejõuetu kostja menetluskulude kandmisega kaasnev kahju ning ainuke võimalus hagejal nimetatud kahju vältida on kõige pealt igaks juhuks algatada pankrotimenetlus.

Eeltoodu koormaks põhjendamatult kohtusüsteemi ja tekitaks menetlusosalistele lõppkokkuvõttes rohkem kulusid, sest üldjuhul ei ole võlgnikud siiski maksejõuetud. Seetõttu viiks menetluskulude hageja kanda jätmine ka laiemas plaanis ebamõistliku tulemuseni. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4).

Riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata (TsMS § 150 lg 1 p 3). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1 800 eurot. Kohus jätab hagi läbi vaatamata. Seega tagastab kohus hagejale riigilõivu vastavalt hageja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

1 U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).