3-19-621/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2020, Tallinn

Haldusasja number 3-19-621

Haldusasi Ansepuu OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2019

maksuotsuse nr 12.2-3/041046-12 ja 05.03.2019 vaideotsuse

nr 6-1/4319-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks tasuma Ansepuu OÜ-le tähtajaks täitmata

jäetud tagastusnõude summalt intressi

Menetlusosalised

Kaebaja – Ansepuu OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Grete Lind

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo

Karu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ansepuu OÜ kaebus rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja seadusliku esindaja X nimi

tähemärgiga ning jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebaja ärinime asendamiseks

tähemärgiga.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

3-19-621

2(26)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 25.08.2017 teate ja 08.09.2017 korralduse nr

12.23/041046-1 alusel Ansepuu OÜ (Ansepuu) 2017. a juuli käibedeklaratsioonis (KMD)

deklareeritud andmete ja KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust ning 07.11.2017

korralduse nr 12.2-3/041046-4 alusel käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodidel oktoober 2016 – juuni 2017 ning august – september 2017.

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud on kajastatud MTA 08.10.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/041046-11. Ansepuu esitas

kontrollaktile eriarvamuse 16.11.2018.

2. MTA 17.01.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/041046-12 (mille lahutamatuks osaks on

MTA 08.10.2018 kontrollakt) kohustati Ansepuud tagasi maksma ettemaksukontole täidetud ja

Ansepuu muude nõuetega tasaarveldatud tagastusnõuded 7559,17 eurot, tagastama

ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõuded kokku 102 396,42 eurot

ning tasuma maksusumma 4175,31 eurot.

1) MTA-le esitatud andmetest nähtuvalt on Ansepuu ostnud Ansepuu Mets OÜ-lt (Ansepuu

Mets) kaupu ja teenuseid ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas

103 662,90 eurot oktoober 2016 – juuli 2017 KMD-del sisendkäibemaksu hulgas. MTA

tuvastas, et Ansepuu ja Ansepuu Mets vahelised tehingud ei ole tegelikult toimunud ja Ansepuu

ei ole arvel märgitud kaupu ja teenuseid saanud. Ansepuu kajastas Ansepuu Mets arveid enda

raamatupidamises ja deklareeris nendelt arvetelt sisendkäibemaksu eesmärgiga tekitada endale

alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Ansepuu

osales maksupettuses, kuivõrd Ansepuu oli teadlik, et Ansepuu Mets ei ole Ansepuule esitatud

arvetel kajastatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud.

MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgneval: 1) Ansepuu Metsal puudus kontrollitaval

perioodil majandustegevus; 2) Ansepuu ja Ansepuu Mets juhatuse liikmed on seotud;

3) teenuste eest koostatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 loetletud

nõuetele ega tõenda tehingu toimumist; 4) üleandmise-vastuvõtmise aktid ei tõenda teenuse

saamist; 5) arvete eest ei ole reaalselt tasutud ning Ansepuu seletus omaniku laenu arvelt kuivati

remondi eest tasumise kohta pole õige; 6) arvete tasumiseks sõlmitud tasaarveldamise

kokkulepped on formaalsed; 7) Ansepuu raamatupidamine ei ole Ansepuu Metsaga tehingute

kajastamise osas usaldusväärne; 8) Ansepuu Metsa arved ei tõenda saematerjali müüki ja

Ansepuu materjalide laoarvestus ei ole usaldusväärne; 9) ehitustööde teostamine Ansepuu Mets

poolt ei ole tõendatud (ei ole teada, mida konkreetselt ehitati, milliseid ehitustöid, millisel

perioodil ja kes tegid ning kuidas ehitustööde hinnad kujunesid, samuti pole Ansepuu Mets

selgitused ehitustööde hinna osas eluliselt usutavad); 12) konsultatsiooniteenuste eest esitatud

arved ei tõenda teenuse saamist, Ansepuu seletused teenuse sisu kohta on üldsõnalised ja

Ansepuu Metsa selgitused vastuolulised; 13) Ansepuu ja Ansepuu Mets selgitused kuivati

3-19-621

3(26)

remondi ja selle eest esitatud arvete kohta on vastuolulised ning Ansepuu Mets arved ei tõenda

remondi teostamist; 14) Ansepuu ei osanud selgitada kuivati remondi maksumust ning Ansepuu

Mets osaniku ja juhatuse liikme Andrus Lehesoo selgitused kuivati remondi hinna kujunemisest

on vasturääkivad ega ole selles osas usaldusväärsed; 15) Ansepuu on andnud MTA-le erinevaid

selgitusi selle kohta, kelle ülesanne oli kuivati remontimine ja millal kuivati töökorda sai; 16)

arvuti tarkvara müük ja IT-teenuste osutamine ei ole tõendatud ning Ansepuu Mets arved ei

tõenda tehingute toimumist.

2)

MTA-le esitatud andmetest nähtuvalt on Ansepuu ostnud juulis 2017 Tronteq OÜ-lt

(Tronteq) 60 tm kuivatatud tammeplanku ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu 10 468

eurot juuli 2017 KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et Tronteq ei ole Ansepuule

arvel näidatud tammeplanku müünud ning dokumentidest nähtuvalt ostis Tronteq Ansepuule

edasimüüdud tammeplangu mõned päevad varem Ansepuu Metsalt. MTA hinnangul kajastas

Ansepuu teadlikult Tronteq arvet enda raamatupidamises ja deklareeris sellelt arvelt

sisendkäibemaksu eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning tekitada endale

sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgneval: 1) Ansepuu, Tronteq ja Ansepuu Mets

omavahel seotud; 2) Tronteqi seletused ei tõenda tehingu toimumist ja pole eluliselt usutavad;

3) Ansepuu ja Tronteqi seletused tammeplangu soetamise kohta ei tõenda tehingute toimumist

ning Ansepuu Metsal puudub tõestus tammeplangu olemasolu kohta; 4) Tronteqil puudub

tõestus kauba kättesaamise ja Ansepuule üleandmise kohta; 5) Ansepuu ei ole Tronteqile

tammeplangu eest tasunud ja Tronteq ei ole Ansepuu Metsale tasunud.

3)

Kuivõrd MTA on tuvastanud, et Ansepuu ei ole Tronteqilt ja Ansepuu Metsalt arvetel

märgitud kaupa ja teenuseid saanud, siis ei ole tehinguid toimunud ning neid ei võeta

maksustamisel arvesse. Kuna arvetel märgitud tehinguid pole toimunud, ei ole tegemist ka

nõuetekohaste arvetega KMS § 37 lg 7 tähenduses, seega pole täidetud sisendkäibemaksu maha

arvamise tingimused. Ansepuu oli ka teadlik, et Ansepuu Metsa nimel koostatud arvetel

märgitud käibemaksu ei ole riigile tasutud ja nende arvete alusel pole tehingud toimunud.

Ansepuul puudus seetõttu õigus Tronteqi ning Ansepuu Metsa arvete alusel sisendkäibemaksu

maha arvamiseks Ansepuu maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu summast. Õiguslikud

alused: KMS § 4 lg 1, § 29 lg 1, § 31 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4.

3. MTA jättis 05.03.2019 vaideotsusega nr 6-1/4319-2 rahuldamata Ansepuu 19.02.2019 vaide

MTA 17.01.2019 maksuotsusele.

1)

Ansepuu ja Ansepuu Mets osanikeks ja juhatuse liikmeteks on seotud isikud: Ansepuu

üks osanikke on Jaan Rello ja juhatuse ainuliikmeks viimase abikaasa X; Ansepuu Mets

ainuosanikuks on alates 21.10.2016 X poeg A. Lehesoo, kes on samaaegselt ka juhatuse

ainuliikmeks. A. Lehesoo kuulus Sõrve Puit OÜ (Sõrve Puit) osanikeringi kuni 29.02.2012 ja

hiljem ajavahemikul 13.03.2017 - 08.12.2017 Ansepuu Metsa kaudu ning oli lisaks sama

äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 14.02.2005 - 11.05.2012. J. Rello kuulus Sõrve Puit

osanikeringi ajavahemikul 04.02.2005 - 08.12.2017.

2)

Ansepuu omandas Sõrve Puit panktorivara (tootmiskompleksi, mille hulka kuulus

vaidlusalune kuivati) 18.03.2013 toimunud enampakkumisel ja tehingut finantseeris Versobank

AS summas 208 000 eurot, mille pank kandis vahetult Sõrve Puit pankrotipessa. Ansepuu

versiooni kohaselt seadis pank talle tingimuseks, et Ansepuu ei hakkaks ise tootmisega

tegelema, vaid otsiks kuivatile operaatori. Ansepuu ei ole selle tõendamiseks ühtegi tõendit

esitanud ja ei ole ka usutav, et pank sellise tingimuse seaks, vastasel juhul oleks tegemist

ettevõtlusvabaduse piiramisega. Seega on tegemist Ansepuu tõendamata versiooniga, mis peaks

3-19-621

4(26)

toetama tema järgnevaid samme tootmiskompleksi rendile andmisest Ansepuu Metsale.

Ansepuu kinnitusel rendile andmise kohta lepingut ei sõlmitud, samuti ei nähtu vaide esitaja

pangakontolt reaalset rendimaksete laekumist, kui jätta kõrvale väidetavad tasaarvestused, mis

näis olevat vaide esitaja ja Ansepuu Mets vaheliste tehingute peamine makseviis lisaks

sularahas tasumisele. Kuigi tasaarvestamine võrdsustatakse tasumisega, seab ainuüksi selline

valdav tasumise viis lisaks sularahas arveldamisele, tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla.

Ühelgi juhul ei toimunud kontrollitud tehingute osas tasumist pangakonto kaudu.

3)

Vaidlusalusteks teenusteks, mille osutamise Ansepuu Mets poolt Ansepuule on

maksuhaldur kahtluse alla seadnud, on ehitusteenused, konsultatsiooniteenused ja kuivati arvuti

tarkvara ja IT tööd ning kaubaks puitmaterjal (tammeplank, tammelaud, saarelaud ja

saareplank), mille kohta Ansepuu Mets on kontrollitavatel perioodidel väljastanud kokku 16

arvet kogusummas 635 167,41 eurot (käibemaks 103 662,90 eurot).

4)

Nii konsultatsiooniteenuste kui ehitus- ja remonditeenuse kohta esitatud arvetel on

kõikidel juhtudel märgitud koguseks 1 ja summa, kuid muud teenuse sisule viitavad andmed

puuduvad. Seda puudust ei korva ka hilisemalt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis

maksuhalduri hinnangul on koostatud tagantjärele, kuna eelnevalt oli A. Lehesoo

maksuhaldurile seletust andes kinnitanud, et muid dokumente peale arvete teenuste kohta ei

vormistatud. Analoogselt on koostatud ka arved vaakumkuivati tarkvara ja IT tööde ning

vaakumkuivati töökorda seadmise ja programmide seadistamise kohta, kus teenuste

arvnäitajana on märgitud üksnes kogus „1 tk“.

5)

Arvetele majandustehingute sisuna märgitud „konsultatsiooniteenus“ ja „ehitusteenus“

ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki ning arvetele

tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik

kirjeldus ja arvandmed. Praegusel juhul puuduvad mistahes andmed selle kohta, mis vormis ja

mahus väidetavat konsultatsiooni anti ning mis oli sellise konsultatsiooniteenuse tunnihinne.

Ainuüksi seletus selle kohta, et konsultatsiooniteenuste hinnad kujunesid nii nagu tegelikult on

või seletus selle kohta, et konsulteeriti töötajaid ilma, et vaide esitaja ise oleks osanud öelda,

millest konsultatsioon koosnes, viidates vaid, et sellele oskab vastata A. Lehesoo, ei tõenda

konsultatsiooniteenuse osutamist. Eelnimetatud vajakajäämisi teenuse sisu kirjeldamisel ei

korva ka A. Lehesoo seletus, et konsultatsiooniteenuste hinna sees olid keevitustööd, mille

kohta arvet eraldi ei esitatud, samuti lammutustööd. Kõik eelöeldu kehtib ka ehitustööde kohta

esitatud arvete osas, samuti vaakumkuivati töökorda seadmise arvete kohta.

6)

Sarnaselt väidetavate teenuste osutamisega on maksuhaldur tõenditele tuginevalt

lugenud näilikeks Ansepuu Mets nimel väljastatud arved väidetava puitmaterjali müügi kohta

vaide esitajale. Kuna maksuhalduri järeldus tehingute mittetoimumisest põhineb mh asjaolul, et

Ansepuu Metsal puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus ning äriühing oli

asutatud üksnes selleks, et väljastada arveid näilike tehingute kohta, puudub alus arvata, et

puidu müügitehingud olid reaalsed.

7)

Kontrollimise tulemusena kogutud andmete põhjal joonistub välja skeem, kus ühelt

poolt on Ansepuu ja Ansepuu Mets vahel tekitatud fiktiivne nõue pankrotistunud Sõrve Puit osa

müügist Ansepuu Metsale summas 300 000 eurot, mida tasaarvestati näilike tehingute kohta

esitatud arvetega ilma, et ühtegi reaalset rahalist ülekannet perioodil oktoober 2016 - september

2017 oleks toimunud. Ülejäänud tehingute eest toimus tasumine väidetavalt sularahas, mis ei

ole faktiliselt kontrollitav. Isikute omavaheline seotus võimaldas kavandatut realiseerida, mille

tulemusena deklareeris vaide esitaja alusetult tagastamisele kuuluvat käibemaksu kokku

summas 109 955,59 eurot ilma, et oleks tõendatud vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuste

3-19-621

5(26)

faktiline osutamine või kaupade müük. Ilmselgelt nägi skeem ette ka seda, et Ansepuu Mets

deklareerib käibe, kuid jätab käibemaksu tasumata teadmises, et äriühingul vara, mille arvelt

maksuhaldur saaks maksuvõlga sisse nõuda, puudub. Seega oli skeemi eesmärgiks näidata

vaide esitajat n-ö heauskse ostjana, kes ei tea ega peagi teadma Ansepuu Metsa tegemistest.

Tegelikkus oli aga see, et A. Lehesoo esindas paralleelselt mõlemat äriühingut, mis andis

võimaluse fiktiivsete arvete vormistamiseks ja seeläbi alusetute tagastusnõuete tekitamiseks.

8)

Maksuotsuse tegemise õigusliku alusena on viidatud mh MKS § 107 lg-le 4, mille

kohaselt juhul, kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb

maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse ja selle otsuse tegemisel juhindutakse

maksuotsuse kohta sätestatust. Suurema osa maksuotsusega nõutavast summast moodustabki

vaide esitajale alusetult tagastatud käibemaks kokku summas 109 955,59 eurot. Seega ei ole

tegemist maksusumma määramisega MKS § 92 lg 1 p 2 tähenduses vaatamata sellele, et see

sisaldab endas tasumise kohustust. Käibemaks on aga vaide esitajale alusetult tagastatud

põhjusel, et tehingute toimumine Ansepuu Metsaga ei leidnud tõendamist. Samas ei ole

maksuhalduril põhjust nõuda Ansepuu Mets poolt deklareeritud käibemaksu tasumist, kuna

vaidlusaluseid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud ja mõlemad pooled on sellest teadlikud.

9)

Nõustuda tuleb ka maksuhalduri järeldustega tehingu osas, mis puudutab tammeplangu

väidetavat soetust Tronteqilt. Isikute seotus varasema tutvuse tõttu võimaldas vormistada

tehingud jadas Ansepuu Mets – Tronteq – Ansepuu. Vaidlusalune Tronteqi 31.07.2017 arve oli

tegelikult tasumata ja Tronteq esindaja Siim Zukkeri seletuse kohaselt andis ta materjali

realisatsiooni tingimusel, et tasumine toimub siis, kui materjal müüdud. Isegi, kui pooled sellise

kokkuleppe tegid (mis ei ole usutav), siis käibemaksu tasumise kohustusest see Tronteqit ei

vabastanud. Tronteq aga jättis riigile käibemaksu tasumata ning põhjendatud on maksuhalduri

järeldus, et tegemist oli näiliku tehinguga, mille eesmärgiks oli üksnes vaide esitajale

sisendkäibemaksu mahaarvamise tekitamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Ansepuu OÜ esitas 04.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.04.2020,

11.05.2020 ja 18.05.2020) MTA 17.01.2019 maksuotsuse ja 05.03.2019 vaideotsuse

tühistamiseks ning MTA kohustamiseks tasuma Ansepuule tähtajaks täitmata jäetud

tagastusnõude summalt intressi.

1) Nõustuda ei saa sellega, et kaebaja ei ole Ansepuu Metsa arvetel märgitud kaupu ja

teenuseid saanud. Ansepuu Mets ei ole arveid tühistanud. Ka MTA möönab, et kuivatis

toimus avarii, seda on remonditud ja A. Lehesoo on panustanud kaebaja tegevusse. Kaebaja

ei teadnud ega saanudki teada, et Ansepuu Mets jätab või võib jätta käibemaksu riigile

tasumata. Kaebaja juhatuse liige ei saa teada ega vastutada asjaolude eest, mida MTA

heidab ette A. Lehesoole. Lisaks ei ole alustatud kaebaja osas kriminaalmenetlust. MTA-l

on õigus nõuda maksu tasumist müüjalt, s.o Ansepuu Metsalt. MTA on väljastanud

Ansepuu Metsale ka korraldused käibemaksu tasumiseks ning A. Lehesoo on kaebajale

kinnitanud, et Ansepuu Mets tasub maksuvõla MTA-le esimesel võimalusel. Kui Ansepuu

Mets tasub käibemaksu ja kaebaja tagastab käibemaksu, siis on mõlemad äriühingud

tasunud käibemaksu, mis ei ole sisendkäibemaksu tagasiküsimist võimaldava

regulatsiooniga kooskõlas. Maksuhalduri väited, justkui A. Lehesoo juhtis kaebaja

protsesse ja tehinguid, viidates Harju Maakohtu 17.01.2018

määrusele tsiviilasjas nr 2-12-29094, on ebaõiged. Asjaolust, et X on andnud A.

Lehesoole juhiseid deklaratsioonide esitamiseks, ei saa järeldada kõikide vaidlusaluste

tehingute vormistamist ainuisikuliselt A. Lehesoo poolt.

3-19-621

6(26)

2) Kaebaja ei tea, kellelt Ansepuu Mets teenuseid ostis. Kaebaja enda töötajad on kinnitanud,

et töid koordineeris Ansepuu Metsa esindaja A. Lehesoo ja objektil viibis veel mehi.

Nõustuda ei saa järeldusega, et kaebaja ei olnud heauskne, sest A. Lehesoo ei olnud

kontrollitaval perioodil seotud Ansepuu Metsaga mitte ühegi lepinguga ja töötajad

puudusid ning Ansepuu Mets oli tegevuse lõpetanud. Kaebaja ei oma juurdepääsu Ansepuu

Metsa töötajatele ega tema poolt sõlmitud (koostöö)lepingutele.

3) Arvetest ja aktidest nähtub nii kogus kui ka spetsiifiline tehingu sisu (KMS § 37). Samuti

tõendavad tehingute toimumist nii töötajate kui ka tehingupoolte selgitused. Töötajad,

kaebaja ning Ansepuu Mets on andnud ütlusi, kinnistul (sh kuivatis) toimus paikvaatlus.

Aktide tagantjärele koostamise väide on ebaõige. Isegi, kui aktid on allkirjastatud pärast

kauba või teenuse üleandmist, kinnitavad need tehingu toimumist. MTA ei ole tehinguid

eraldi käsitlenud, sest arvetel nr 201646, 201644, 201643, 201641 on toodud välja kirjeldus

konkreetselt, samuti kogus. Osalistele vastuväidetele tuginedes teeb MTA meelevaldse

järelduse, et kõiki tehinguid ei ole toimunud. Asjaolu, et aktide koostamise kohaks oli

märgitud Tallinn, ei tähenda, et tehingud ei toimunud. Samuti ei kinnita tehingute

mittetoimumist asjaolu, et arvel nr 201641 on toodud tammeplank, kuid aktis on märgitud

tammelaud. Tegemist on sisuliselt sünonüümiga.

4) Kontrollakt ei ole selge, ent sellest võib järeldada, et MTA seab kahtluse alla arvete nr

17001 (konsultatsiooni teenus), 17002 (konsultatsiooni teenus), 17003 (remonditeenused),

17005

(konsultatsiooniteenused),

1003

(konsultatsiooniteenused),

1004

(konsultatsiooniteenused) ja 1005 (konsultatsiooniteenused) alusel saadud konsultatsiooni- ja

remonditeenused, kuid mitte ülejäänud arvetes märgitut. MTA poolt kaebaja esindajalt küsitu

puudutab Ansepuu Mets poolt esitatud täiendavaid dokumente, kuid MTA ei palunud esitada

kahe poole poolt esitatud akte. Selleks, et isik saaks vastata küsimusele korrektselt, tuleb

küsimus korrektselt ja selgelt formuleerida. MTA on meelevaldselt kohaldanud Ansepuu Metsa

ütlusi arvete nr 201642 ja 601647 osas kõikidele teenustele. Aktides on mõlemad pooled

kinnitanud teenuste osutamist ja saamist, samuti on mõlemad pooled kinnitanud, et teenuseid ja

töid on osutatud ning kaupa saadud. Poolte ütlustega, arvetega, aktidega ja fotodega (sh

07.09.2018 vaatlusel tehtud fotodega) on tõendatud kauba ja teenuse saamine ning tasumine.

5) Tasaarvestuse teel ja sularahas tasumine on seadusega lubatud. Kaebaja esitas dokumendid,

mis tõendavad, et 2016. a arved nr 201641 (tammeplank), 201642 (ehitustööd), 201643

(tammelaud), 201644 (tammelaud), 201645 (ehitustööd), 201646 (tammeplank, saarelaud,

saareplank, ehitustööd), 201647 (ehitustööd) tasuti tasaarvestuse teel. Kaebaja loovutas

Ansepuu Metsale 180 000 euro eest nõude omandada 30% Meikara OÜ netovarast või Meikara

OÜ osa, mis vastab 30% Meikara OÜ osakapitalile. MTA ei ole seadnud kahtluse alla ei nõude

loovutamise kehtivust ega nõude loovutamise tasu suurust. Pelgalt summade võrdväärsus ega

isikute seotus ei tõenda, et tasaarvestus ei ole kehtiv. Seoses tasumisega tuleb lähtuda poolte

tegelikust tahtest, mida väljendab J. Rello ja kaebaja vahel 14.01.2014 sõlmitud kokkulepe ja

kaebaja ning Ansepuu Metsa vahel sõlmitud 13.03.2017 kokkulepe. Poolte tahe oli anda

Ansepuu Metsale üle Sõrve Puidu osa 300 000 euro eest ning Ansepuu Mets pidi selle eest

tasuma kaebajale, s.t Ansepuu Metsal oli kaebaja ees rahaline kohustus 298 722 eurot (1278

eurot pidi saama J. Rello). Nimetatud kohustust kaebaja ja Ansepuu Mets tasaarvestasidki.

Sõrve Puidu osa võõrandati 300 000 euro eest seetõttu, et Sõrve Puidul oli nõudeid sadade

tuhandete (ca 500 000 eurot) väärtuses oma juhatuse liikmete T. Taruse ja K. Sarneti vastu.

Nõuete olemasolu kinnitab Sõrve Puidu pankrotihalduri lõpparuanne ning vastavaid nõudeid

hakatakse realiseerima (tsiviilasjas nr 2-17-16216). Juhul, kui kaebaja oleks osa võõrandanud

madalama hinnaga, oleks kaebajale ette heidetud vara võõrandamist alla nõuete väärtuse.

3-19-621

7(26)

Kaebaja andis 29.09.2017 Ansepuu Metsale laenu omandatud võlanõuete sissenõudmiseks

(riigilõivud, esindajate kulud). Pelgalt asjaolu, et kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud, ei tähenda,

et tasaarvestuse aluseks olevat tehingut ei ole toimunud või et tasaarvestus ei ole kehtiv.

Asjaolu, et laenutehing tehti seotud isikute vahel, ei anna samuti alust järeldamaks, et laenuga

tasaarvestatud arvete alusel ei ole tehinguid toimunud.

6) Ansepuu Mets arve nr 1007 (vaakumkuivati arvuti tarkvara + IT tööd, vaakumkuivati

töökorda seadmine, programmide seadistamine) kogusummas 58 543,50 eurot on tasutud

10 000 euro ulatuses tasaarvestusega laenu arvelt ning 48 000 euro ulatuses tasaarvestusega

arvega nr 1004 (s.o Ansepuu esitatud arve tootmiskompleksi rendi eest) ning 543,20 eurot

on tasumata. Ainuüksi minetus ühe arve kajastamises ei muuda tehinguid

ebausaldusväärseteks, samuti ei tõenda väidetavad raamatupidamislikud eksimused, et

tehinguid ei ole toimunud. Asjaolu, et tasaarvestuse avaldused on mõlema poole poolt

allkirjastatud kinnitab tehingute toimumist. Kaebaja on kontrolliperioodil teinud tehinguid

ka kolmandate isikutega, kuid nende toimumises ei kahelda. MTA ei ole põhjendanud, miks

ei ole usaldusväärne kaebaja poolt 31.01.2018 MTA-le e-kirjaga edastatud pearaamat.

Asjaolu, et Ansepuu Metsal oli materjali, mida saagida ja edasi müüa, kinnitavad arved,

millest nähtuvalt on ostetud Reta Puit OÜ-lt tammepalki ning saarepuitu. Arvete nr 201641

(tammeplank) ja 201643 (tammelaud) alusel tehingu toimumist kinnitavad 17.09.2017

vaatluse käigus tehtud fotod.

7) Kaebajalt ei küsitud ehitustööde kohta selgitusi tehingute kaupa. Ebaõiged on järeldused,

et Ansepuu Metsal ei olnud ehitusmaterjale, mille arvelt teha ehitustöid ning kõik

vaidlusalused ehitustööd on teinud 2010-2011 Sõrve Puidu tellimusel Spetsiaalne OÜ.

MTA-le esitatud dokumendid ei kinnita, et Spetsiaalne OÜ poolt ja Ansepuu Mets poolt

tehtud ehitustööd kattuvad. Kaebajale teadaolevalt Sõrve Puidu tellimust ja ehitustöid

lõpule ei viidud, sest vahetult pärast PRIA-lt 9900 euro laekumist seati arveldusarvele arest

ning töid ei olnud võimalik teostada. Kaebaja kahtlustab, et PRIA-le deklareeriti töid, mida

deklaratsiooni esitamise ajaks ei oldud veel lõpetatud. Kui kõrvutada PRIA

kuludeklaratsioonides märgitut ja PRIA esitatud fotosid aktides märgitud töödega ning

tootmiskompleksi vaatlusel jäädvustatud fotodega, on näha, et need ei kattu. MTA ei ole

märkinud, millised konkreetsed Spetsiaalne OÜ poolt teostatud tööd kattuvad Ansepuu

Metsa teostatud töödega. Samuti ei ole läbiviidud ekspertiisi vms, millest saaks järeldada,

et tööd on teostatud MTA väidetud ajal. Aktidest nähtuvalt on teostatud töid, mille mahtu

visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja sai Ansepuu Metsa juhatuse liikmelt

selgituse, et Spetsiaalne OÜ poolt tegelikkuses töid ei ole teostatud. Seda kinnitab ka

asjaolu, et Spetsiaalne OÜ esitas Sõrve Puidu pankrotimenetluses nõude 28 787,66 euro

saamiseks, sest materjalide eest ei olnud tasutud. Materjal jäi A. Lehesoo valdusesse, kes

andis selle Ansepuu Metsale ja vaidlusaluses hoones tehti renoveerimistöid.

8) X on MTA-le andnud seletuse, et 2016. a lõpus võidi ehitustöid teha ja X on andnud ütlusi,

et 2016. a lõpus tegi töid kaks meest. X ei küsitud täiendavaid küsimusi iga konkreetse töö

kohta ning X ei ole esitatud mistahes küsimusi seoses ehitustöödega. Seega ei saa X ega X

ütlustega tõendada, et Ansepuu Metsal ei olnud materjale või et Ansepuu Mets ehitustöid

ei teostanud. Ehitustööde teostamist tõendavad mh MTA-le esitatud aktid, milles on

mõlemad pooled kinnitanud, millised tööd on tehtud ja millises mahus, 07.09.2018

vaatlusel tehtud fotod, X 27.03.2018 ütlused (p 8), A. Lehesoo 16.04.2018 ütlused

(p-d 3-4), X 20.02.2018 ütlused (p 6) ja 10.04.2018 kirja p-s 3 toodud ütlused. MTA

07.09.2018 vaatlusprotokollist nähtuvatest A. Lehesoo selgitustest tulenevalt teostas töid

Ansepuu Mets. Mh on A. Lehesoo kinnitanud, et tema isiklikult pani kipsplaadi seina.

3-19-621

8(26)

Tööde teostamise ja tasumise kokkulepete viis ei kinnita, et tehinguid ei ole toimunud.

Kaebaja 10.04.2018 (p 4) toodud selgitused kinnitavad, et lepiti kokku töös ja hinnas ning

kui need sobisid, siis tehti tööd ära ja arveldati. Kaebaja seaduslikult esindajalt või A.

Lehesoolt kui kaebaja esindajalt ei ole küsitud, kuidas ehitustööde hinnas kokku lepiti. Isegi

juhul, kui tööd teostati enne hinnakokkulepet, siis see ei tõenda, et ehitustöid ei ole tehtud.

Ehitustöödes võib juhtuda, et mahud suurenevad või vähenevad, mistõttu kujunebki hind

jooksvalt. X kirjalikult antud ütluste pinnalt ei saa järeldada hinnakokkuleppe puudumist.

Isikule peab olema selge, millise asjaolu kohta temalt seletust soovitakse, sest vastasel juhul

ei ole isikul võimalik anda korrektseid vastuseid, seega rikutud on ärakuulamisõigust.

Järeldusi ei saa teha, ilma et oleks isikult asjaolude kohta küsinud.

9) Konsultatsiooniteenuste osutamist selgitavad ja tõendavad aktid nr 17.01.-1, 15.02.-1,

27.04.-1, 24.05.-1, 16.06.-1.34, fotod, X 10.04.2018 ütlused (sh p 4), A. Lehesoo

16.04.2018 ütlused (p-d 21, 23, 24, 26, 27, 28), Ansepuu töötaja X 09.03.2018 ütlused (p-d 2 ja

7) ja 01.03.2018 ütlused (p 11). Kaebaja ostis konsultatsiooniteenust Ansepuu Metsalt, kelle

nimel andis konsultatsioone A. Lehesoo. Tal olid teadmised, kuidas vaakumkuivatit tuleb

remontida ning kuidas kuivati protsessid töötavad. Lisaks on kaebaja enda töötajad andnud

ütlusi, et töid koordineeris A. Lehesoo.

10)

Kuivati remonttööd teostas Ansepuu Mets, kes omakorda hankis eriteadmisi omavad

isikud. Ansepuu Mets sai BKS technology OÜ-lt kontakti isikute kohta, kes võiksid olla

võimelised eriterast väänama. A. Lehesoo käis kohapeal ja leppis kokku kuivatiosa

valmistamises ning vastav detail transporditi Ansekülla. A. Lehesoo tasus detaili, uute

sisetorude ja koolutatud raudplaatide eest sularahas ning temaga tulid Ansekülla kaasa kaks

keevitajat isikliku auto ja keevitusseadmetega. A. Lehesoo on selgitanud, et vastava detaili eest

väljastati arve küll Ansepuu Metsale, kuid arvuti hävinemise tõttu hävines ka saadud

kirjavahetus, mistõttu pole võimalik kaebajal arveid saada Ansepuu Metsalt. Kuivati remondi

hinna kujunemist, remondi teostamist ning asjaolu, et see ei toimunud Ansepuu Metsa süül

tõendavad A. Lehesoo 16.04.2018 ütlused (p-d 23, 28, 35, 36), et töid teostasid A. Lehesoo

sõbrad (vene rahvusest mehed). X 27.03.2018 ütlused kinnitavad, et kuivatis toimus avarii,

mistõttu vajas see remont (p 9) ning et remonttööd viidi läbi Ansepuu Mets juhendamisel ja

teostamisel, s.t töid ei teostanud Ansepuu töötajad (p 10). Kuivati remondi toimumist ja et

kaebaja töötajad seda ei teinud, kinnitab X 09.03.2018 seletus, et X käis remondi ajal vastavalt

vajadusele (p 7), samuti X 07.03.2018 seletused (p-d 7, 9). Kuivati remonti tõendavad ka fotod,

millelt nähtub purunenud kuivati ja kuivati remonttööd, samuti paigaldatud uus korpus ja

kuivati sisse paigaldatud relsid.

11)

Kuivati remondihinna suurus (s.o suurem kui kuivati ostuhind) ei tõenda seda, et

teenuseid ei ole saadud. Avariist tingituna osutus remont oluliselt mahukamaks. Mitmed isikud

keeldusid töid teostamast, kuivõrd tegemist on tehniliselt keeruka seadmega ning kui

remonttööd oleks tellitud Taanist, kes kuivati tootis, oleks tööd osutunud veelgi hinnalisemaks,

kusjuures uue samaväärse kuivati maksumus on ligi 600 000 eurot. A. Lehesoo ütlused ei ole

vasturääkivad ja A. Lehesoo eksimine ei ole ebainimlik. A. Lehesoo andis ütlusi suuliselt,

dokumentidele tuginemata. MTA on järelduse teinud tuginedes A. Lehesoo vastusele seoses

konsultatsiooniga, mitte ainuüksi kuivati remondiga. Kuigi MTA-l ei ole võimalik kontrollida

A. Lehesoo poolt eriterase detailide, sisetorude ja rauaplaatide ning keevitustööde eest sularahas

tasumist, ei saa kaebaja vastutada kolmanda isiku tegevuste eest.

12)

Kuivati täiendavad seadistamise ja installeerimise toimingud olid vajalikud seoses 2016.

a lõpus toimunud avariiga. Ansepuu Mets esindaja A. Lehesoo on 16.04.2018 selgituste

andmisel kinnitanud, et tarkvara uuendamise viis läbi Ansepuu Mets. Ansepuu Mets poolt

3-19-621

9(26)

tarkvara installeerimist kinnitavad ka X 09.03.2018 ütlused (p 7). Lisaks esitas kaebaja vaide

lisana Ansepuu Mets seletused tehingute toimumise kohta, mis selgitavad ja kinnitavad

tehingute toimumise põhjuseid ja asjaolusid, kuid nimetatu on MTA poolt jäetud tähelepanuta.

Lisaks esitas kaebaja 11.05.2020 kohtule X seletuskirja, kes koos A. Lehesooga tegeles kuivati

IT-tarkvara ning automaatika protsessidega ja paigaldamisega. X selgituse järgi tegi ta kuivatiga

seoses programmvarast koopia, diagnoosis töövõime, tegi prom testeri ehituse, Scada QBasic

töövõime diagnoosi, seadistas emaplaadi, PLC toiteahelate testi, korrastas ja käivitas, testis

vaakumpumpa ja kantaktorite vahereleesid jne.

13)

Kaebaja ei saa mõjutada andma Tronteqi MTA jaoks ütlusi. Tronteqi esindaja on

kinnitanud tehingu toimumist ning väide ütluste vastuolu kohta ei vasta tõele. S. Zukkeri

seletustest nähtavalt küsiti S. Zukkerilt küsimusi Tronteqi 2017. a majandustegevuse kohta ning

järgmises küsimuses konkreetsemalt arve nr A2017015 aluste kohta ehk MTA küsimused olid

erinevate asjaolude kohta, seega olid ka vastused erinevad. Tegevusala muutumine ei kinnita

tehingu mittetoimumist. A. Lehesoo ja S. Zukkeri isiklik tutvus ei ole kaebaja ja Tronteqi

vahelises tehingus relevantne ega mõjuta tehingu kehtivust. S. Zukkeri ütlustest nähtub, et ta

omandas Ansepuu Metsalt materjali, mida ei olnud vaja enam kuivatada, s.t osteti juba

kuivatatud materjali. Kaebaja seaduslikule esindajale X ei ole esitatud küsimusi seoses

Tronteqiga sõlmitud tehinguga. MTA on oma 04.10.2017 a e-kirjas kinnitanud, et: „Käisime

Ansepuu OÜ tegevuskohas ja nägime, et materjal oli tegevuskohas olemas.” Samuti kinnitab

materjali olemasolu ka 13.09.2017 vaatluse protokoll.

14)

Ansepuu Mets on esitanud ka laoseisu arvestuse, millest nähtuvalt oli 31.12.2016

laojäägiks 60 tm. Tronteq vaatas kauba üle, sai selle kätte ja müüs edasi Ansepuu Metsale.

Ükski osapool ei ole vaidlustanud kauba kogust, pretensioone pole esitatud. Asjaolu, et pooled

ei vormistanud akti või kui Tronteq füüsiliselt kaupa üle ei mõõtnud ei tähenda tehingu

mittetoimumist. Ka Tronteqile tasumata jätmine ei tõenda tehingu mittetoimumist. Poolte

ütluste kohaselt tasutakse Tronteqile pärast materjali võõrandamist. Kaebaja ei vastuta selle

eest, kuidas Ansepuu Mets ja Tronteq omavahelisi tehinguid vormistasid.

15)

Kaebaja taotleb, et jõustunud kohtulahendis oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt

HKMS § 175 lg-le 3 selliselt, et kaebaja ning juhatuse liikme X nimi asendatakse tähemärgiga

ning ei avaldata registrikoodi, isikukoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid

üheselt identifitseerida. See on vajalik, kuna kaebaja on kaebuses avaldanud ulatuslikult

andmeid oma finantsseisu kohta jm andmeid, mis on käsitletavad ärisaladusena. X näol on

tegemist eraisikuga, kelle nime avaldamine ei ole vajalik, eesmärgipärane ega minimaalne

isikuandmete töötlemise mõttes ning puudub kaalukas avalik huvi, mis tingiks tema nime

avaldamise.

5. Maksu- ja Tolliamet palub 15.05.2019 vastuses (täiendatud 24.04.2020, 30.04.2020,

11.05.2020 ja 18.05.2020) jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja väited nii kontrollaktile esitatud eriarvamuses, vaides kui ka kaebuses on samad.

MTA jääb kontrollaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning

palub asja lahendamisel nende dokumentidega arvestada.

2) Näiliku tehingu puhul on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib riigi vastu

arvel näidatud käibemaksu tagastusnõue. Pärast arve tühistamist või parandamist tekib arve

väljastanud äriühingul õigus KMS § 29 lg 7 järgi deklareerida jooksvalt maksukohustuse

vähenemine. MTA on tõendanud, et Ansepuu Mets arved on koostatud tehingute kohta, mis

ei ole tegelikult toimunud. Ansepuu Mets ei ole kontrollimise käigus tehingute

3-19-621

10(26)

mittetoimumist tunnistanud ega arveid tühistanud. Seega on Ansepuu Metsal õigus

deklareerida maksukohustuse vähenemine maksuotsuse jõustumisel, millega tehakse

lõplikult kindlaks kaebaja maksukohustuse suurus.

3) Kaebaja juhatuse liige X on maksuhaldurile kinnitanud, et Ansepuu tegeleb väärispuidu

tootmisega. Peamiseks tegevusalaks on mööbli tootmiseks vajaliku materjali saagimine ja

kuivatamine vaakumkuivatis. Järelikult on kaebajal vastavasisuline oskusteave olemas ning

kaebajal puudus vajadus n-ö vaakumkuivati/saeveski operaatori leidmiseks. Vastustaja jääb

seisukohale, et tegelikult juhtis kaebaja tegevust A. Lehesoo. A. Lehesool oli üldvolikiri

äriühingu esindamiseks. Samuti tuleneb X 20.02.2018 seletuste p-st 38, et kuivati

remonttööde ajal jagas töökäske A. Lehesoo. X 18.01.2018 vastustest tuleneb, et aktiivselt

kasutab

A. Lehesoo

erinevates

olukordades

2-3

telefoninumbrit

seoses

töö

organiseerimisega Ansepuus. Lisaks viitab kaebajal oskusteave olemasolule vastustaja

30.04.2020 kohtule esitatud foto „SAM_1132.JPG“, mille kohaselt on kaebaja saatnud

15.12.2016 OÜ-le Madix Teritus saadetise. OÜ Madix Teritus veebilehe andmetel on

tegemist äriühinguga, mis tegeleb puidutööstuse instrumentide hoolduse ja müügiga, kelle

partneriteks on Eestis tegutsevad saeveskid. Järelikult kaebaja tegeles ise võimalike

saematerjalide instrumentide hoolduse organiseerimisega ja kaebajal puudus vajadus

Ansepuu Metsa poole pöördumiseks seoses kuivati remondiga. A. Lehesoo 13.09.2017

seletustes p-i 15 kohaselt küsis maksuhaldur A. Lehesoolt, miks A. Lehesoo Ansepuu

töötajana ei remontinud ise kuivatit. A. Lehesoo väitis, et ta tegeles Ansepuus ainult

jäägerteenuse osutamisega. Vastustaja märgib, et eelpool nimetatud fotolt nähtub, et

Ansepuu poolseks kontaktisikuks on märgitud A. Lehesoo. Kaebaja töötaja X sõnul maksis

A. Lehesoo X kaebaja nimel sularahas palka.

Samuti on A. Lehesoo kaebaja nimel esitanud käibedeklaratsioone. Järelikult ei vasta ka

tegelikkusele A. Lehesoo väide, et ta tegeles kaebaja nimel ainult jäägerteenuse osutamisega.

4) Kaebaja juhatuse liige X on 18.01.2018 e-kirjas maksuhaldurile kinnitanud, et Ansepuu

Mets ei ole esitanud Ansepuule mingeid lisadokumente peale arvete. Seetõttu vastustaja

jääb maksuotsuse p-s 3.16 ja 3.17 esitatud seisukohale, et 13.09.2018 maksuhaldurile

esitatud koopiad üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostatud tagantjärgi.

5) Puutuvalt kaebaja väitega, et Spetsiaalne OÜ Sõrve Puidu tellimust lõpule ei viinud ja

PRIA-le deklareeriti lõpetamata töid, märgib vastustaja, et PRIA poolt esitatud

dokumentidest nähtub, et PRIA-le on esitatud üleandmise –ja vastuvõtmise aktid, mis on

allkirjastatud ka A. Lehesoo poolt ning A. Lehesoo on kinnitanud kuludeklaratsioonidel

esitatud andmete õigsust. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et deklaratsioonide esitamise

ajaks ei olnud tööd lõpetatud. Maksuotsuse p-s 3.29 on välja toodud Spetsiaalne OÜ poolt

teostatud tööd, mis kattuvad väidetavalt Ansepuu Mets teostatud töödega. Kaebaja ei ole

vaides ega kohtule esitatud kaebuses sisuliselt maksuotsuse p-s 3.29 esitatud maksuhalduri

põhjendusi vaidlustanud. Kuna tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale, siis ei ole ka

põhjendatud kaebaja etteheited selles osas, et ei ole läbiviidud ekspertiisi, millest saaks

järeldada, et tööd on teostatud MTA väidetud ajal.

6) Kaebusele lisatud A. Lehesoo 18.02.2019 selgitused ei sisalda uusi asjaolusid, mida

maksuhaldur ei oleks kontrollaktis ja maksuotsuses käsitlenud. Seisukohta, et tegelikult

juhtis kaebaja tehinguid Ansepuu Metsaga A. Lehesoo kinnitab tema väide, et

„krediidiasutus soovis tema isiklikku käendust … oli minul kaks võimalust, kas ise toota või

õpetada kedagi välja“.

3-19-621

11(26)

7) Seoses J. Relloga on märkimisväärne, et olenemata A. Lehesoo hinnangust soovis J. Rello

olla Sõrve Puit pankrotitoimkonna liige. Samuti tuleb märkida, et koos A. Lehesoo

käendusega on krediidiasutus nõudnud J. Rello käendust. A. Lehesoo 18.02.2019 selgituste

p-s 3.3. mööndakse, et enne Ansepuu Metsa rentis kuivatit ja saeveski Sõrve

Investeeringute Grupp OÜ (SIG), kelle juhatuse liige oli A. Lehesoo. SIG oli sunnitud

makseraskuste pärast rendilepingu lõpetama. Kaebaja juhatuse liige X on SIG osanik,

millel on maksuvõlg 23 112,08 eurot. Seega ka kaebaja juhatuse liikmel puudus sisuline

vajadus Ansepuu Metsale kuivati rentimiseks, sest kaebajale kuuluv äriühing omas vastavat

oskusteavet.

8) A. Lehesoo väite, et „Spetsiaalne OÜ-l ei saa olla ühtegi minu allkirjastatud

üleandmisvastuvõtmis akti“, lükkab ümber PRIA vastuskirjaga edastatud Sõrve Puit

dokumentatsioon

Spetsiaalne OÜ poolt koostatud üleandmise-vastusvõtmise aktid, mis on allkirjastatud tellija

SIG esindaja poolt. A. Lehesoo püstitab küsimuse „kui Spetsiaalne OÜ-le olid kõik ehitus arved

tasutud kuidas sai siis tekkida Spetsiaalne OÜ-l OÜ Sõrve Puit pankrotipessa nõue“. Vastustaja

on kontrollaktis ja maksuotsuses (p 3.29) asunud seisukohale, et Spetsiaalne OÜ poolt tehtud

tööd kattuvad Ansepuu Mets poolt väidetavalt tehtud töödega. A. Lehesoo poolt nimetatud

küsimus kinnitabki seda, et Spetsiaalne OÜ teostas vaidlusaluseid töid.

9) A. Lehesoo seletuste osas seoses BKS Technology OÜ-ga jääb vastustaja maksuotsuse p-s

3.36 esitatud seisukohtade juurde. MTA jääb ka selle juurde, et kui rentnik vastutab vara

säilimise eest, siis Ansepuu Mets ei pidanud Ansepuule, kui vara omanikule remondi eest

arveid esitama. Seetõttu tuleb ka A. Lehesoo 18.02.2019 selgitustes esitatud väited jätta

arvestamata.

10) Vastustaja poolt 30.04.2020 esitatud 13.09.2017 vaatlusprotokollis viidatud 43 fotot ja

07.09.2018 vaatlusprotokollis viidatud 75 fotot ei muuda vaidlustatud maksuotsuse punktides

3.25 - 3.29 esitatud maksuhalduri seisukohti.

11) Kaebaja on ka ette heitnud, et kogutud materjalidest ei nähtu, et Ansepuu seaduslikule

esindajale X oleks esitatud küsimusi seoses Tronteqiga sõlmitud tehinguga või et need ei

tõenda tehingu toimumist. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt eelpool nimetatud etteheide on

põhjendamatu, sest A. Lehesoo on 13.07.2017 kaebaja volitatud esindajana andnud

selgitusi seoses Tronteq OÜ tehingutega. Samuti on kaebajal olnud võimalus täiendavaid

selgitusi anda eriarvamuses, vaides ja kohtule esitatud kaebuses.

12) Kaebaja endised töötajad X ja X (kes tulid kaebaja juurde tööle Ansepuu Metsast) on alates

01.10.2018 Tronteqi töötajad. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri järeldust, et nüüd

tegutseb kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis Tronteq. A. Lehesoo tegevuses on näha

mustrit, et ta jätab maksuvõlgades ja ilma varata ettevõtte maha ja alustab sama tegevust

järgmise äriühinguga kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis. Eluliselt usutav ei ole see, et

kaebaja ei ole A. Lehesoo sellisest käitumisest teadlik.

13) Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja (äriühingu) nimi avaldataks ainult tähemärkidena.

Juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis on kaebaja maksuvõlg avalik ning

arvestades seda, et kaebaja on toime maksupettuse, siis on ka kaebaja võimalikel

äripartneritel õigustatud ootus, et nad teaksid kaebaja võimalikku usaldusväärsust hinnata.

Vastustaja ei ole vastu sellele, et kaebaja juhatuse liikme X nimi asendatakse

tähemärkidega.

3-19-621

12(26)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Ansepuu kaebus ei kuulu rahuldamisele. MTA on maksuotsuses ja

vaideotsuses kõnealuste tehingutega seonduvat ja kaebaja vastuväiteid piisavalt analüüsinud ja

põhjendanud. Kohus nõustub maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega neid täismahus üle

kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana toob kohus esile järgneva.

7. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja soetas Ansepuu Metsalt ja Tronteqilt arvetel 12

märgitud teenuseid ja kaupu. Sellest oleneb, kas kaebajal oli Ansepuu Metsa ja Tronteqi arvete

alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

8. Kohus mõistab, et vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja on

seotud maksupettusega (vt maksuotsuse p-d 2.1.2, 3.4. 3.6. 3.12, 3.13. 3.18, 3.44).

KMS § 29 lg-te st 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada

teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei

kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 p-s

5 sätestatud nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve muuhulgas siis, kui

arvele märgitud kaupa või teenust ei ole arvele märgitud müüjal tegelikkuses saadud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve

olemasolu korral olla ostja sisendkäibemaksu maha arvamise piiramise aluseks see, kui isik on

seotud maksupettusega ja/või teadis või pidi teadma, et arvel kajastatud müüja ei ole tegelik

müüja ja/või et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest3.

Müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes ei tulene iseenesest, et ostja on

käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal

sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud3. Kui üldjuhul tuleb oma

hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis ostja

heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus,

et ostja osaleb maksupettuses. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam

kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus

maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑le

150 üle maksukohustuslasele4.

Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust

korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete

juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest

võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma

tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku

kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja

juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud

müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele

maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt

müüjale makstud raha5. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et

1 Ansepuu Metsaga seotud arvete loetelu on toodud MTA vastuse lisas nr 4 ning arved on MTA vastuse lisades nr

2 -22, 24-29, 86-90. Tronteqi arve on MTA vastuse lisas nr 98

3 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-27-14 p-d 15 ja 23, otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17, otsuse nr 3-3-1-77-16 p 6 3

Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-29-03 p 10

4 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-50-03 p 10 ja otsuse nr 3-3-1-15-13 p-d 10 ja 13-15

5 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-74-09 p 10

3-19-621

13(26)

müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Sellises olukorras on ostja

teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele6.

Tehingud Ansepuu Metsaga

9. Maksupettuse toimepanemist ja selles osalemist kinnitab vastustaja tuvastatud asjaolu, et A.

Lehesoo tegutses samaaegselt nii kaebaja kui teise tehingupoole Ansepuu Mets nimel. Ansepuu

poolt on A. Lehesoole antud volitus e-maksuametis/e-tollis deklaratsioonide esitamiseks alates

11.10.2016 ning alates sellest ajast hakkas Ansepuu KMD-sid esitama

A. Lehesoo. Samaaegselt (2016. ja 2017. aastal) esitas A. Lehesoo ka Ansepuu Metsa KMD-

sid. Kohtule on esitatud ka 06.06.2017 notari poolt kinnitatud volikiri7, millega Ansepuu volitas

oma seadusliku esindaja X kaudu A. Lehesood mh esindama Ansepuud kõikide isikute ja

asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes, esitama Ansepuu nimel avaldusi, taotlusi ja

dokumente kõikidele ametkondadele kõikides küsimustes; kasutama ja käsutama Ansepuu vara,

sõlmima sellega seotud lepinguid, sõlmima teenuste ja kaupade hankelepinguid ja töölepinguid,

avama ja sulgema Ansepuu nimel arveid krediidiasutustes ning käsutama Ansepuu nimel avatud

arveid, vastu võtma rahasummasid ja esemeid kõigilt isikutelt.

Seega ei ole korrektne ega põhjendatud kaebaja väide, et A. Lehesoo käitumist ei saa ette heita

kaebajale, kuivõrd A. Lehesoo esitas alates oktoobrist 2016 kaebaja nimel KMD-sid ning

tegutses alates 06.06.2017 kaebaja esindusõigusliku isikuna notariaalse volituse alusel. Sellest

tulenevalt on kohtu hinnangul A. Lehesoo käitumine otseselt käsitletav kaebaja tegevusena.

Tuleb ka märkida, et eelviidatud volikirjas toodud A. Lehesoo esindusõiguse ulatus on äärmiselt

lai ja võrreldav juhatuse liikme volituste ulatusega.

Eelviidatud asjaolud (eeskätt A. Lehesoo tegutsemine nii kaebaja kui Ansepuu Metsa nimel)

annavad alust järelduseks, et kaebaja oli teadlik sellest, et Ansepuu Mets ei tasu kaebajale

esitatud arvetelt käibemaksu riigieelarvesse ning Ansepuu Mets nimel kaebajale arvete

koostamise eesmärgiks oligi alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ehk maksueelise

tekitamine Ansepuule.

10. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning teinud

järelduse tõendite kogumi pinnalt. Tõendite kogumisse võivad kuuluda ka asjaolud, mis

üksikult ei tõenda maksuhalduri järeldust, kuid mis koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega

kinnitavad tehingute tegelikku kulgu ning maksuhalduri tuvastatu tõenäosust.

Üks asjaolu, mis kahtlemata viitab maksupettuses osalemisele on isikute omavaheline seotus.

Kaebaja ja Ansepuu Mets juhatuse liikmed ja osanikud on seotud isikud TuMS § 8 lg 1 p 1

mõttes (vt kontrollakti p 1.1.2. ap b). Lisaks, A. Lehesoo on Ansepuu Mets juhatuse liige ning

alates 21.10.2016 sama äriühingu ainuosanik. Ansepuu juhatuse liige on A. Lehesoo ema X.

Sugulus- või muude usaldussuhete tõttu omavahel tuttavate isikute vahel on suurem võimalus

leppida kokku tehingute kujundamises tegelikkusele mittevastaval viisil kui võhivõõraste

puhul. Asjakohased on siinjuures vastustaja poolt viidatud X 20.02.2018 seletused, et kuivati

remonttööde ajal jagas töökäske A. Lehesoo8 ning X 18.01.2018 maksuhaldurile saadetud

vastus, et „aktiivselt kasutab A. Lehesoo erinevates olukordades 2 kuni 3 telefoninumbrit, seoses

töö organiseerimisega Ansepuu OÜ-s“ 9. Maksuhalduri seisukohta, et tegelikult vormistas

Ansepuu Metsaga tehtud tehinguid ainuisikuliselt A. Lehesoo kinnitab ka maksuotsuse p-s 3.10

6 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17

7 MTA vastuse lisa nr 18

8 MTA vastuse lisa nr 8, p 3

9 MTA vastuse lisa nr 17

3-19-621

14(26)

märgitu ning kaebaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et X andis A. Lehesoole korraldused ja

juhised deklaratsioonide esitamiseks, lisaks ka alljärgnevates otsuse p-des viidatud ütluste

üldisus ja X mitteteadmine vaidlusaluste tehingute sisust (X viitas mitmel korral

maksuhaldurile, et teenuste sisu saab selgitada A. Lehesoo).

11. Maksuhalduri kahtlust kaebaja maksupettuses osalemise kohta ei kõrvalda kaebaja

väide, et tema suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust. Maksumenetluse läbiviimine ja

maksusumma määramine ei sõltu kriminaalmenetluse algatamisest, vaid sellest, kas

maksuhaldur on maksu määramiseks / maksukohustuse korrigeerimiseks tuvastanud kõik

vajalikud asjaolud (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-120-03, p 21).

12. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on

müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas (kui see

on tasutud) riigi vastu tagastusnõue (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-46-11, p 21). Seega ei ole

asjakohased kaebaja väited, et Ansepuu Mets peab tasuma MTA väljastatud korralduste alusel

tehingutelt käibemaksu ning kaebaja samal ajal tagastama käibemaksu.

13. KMS § 29 lg-st 1, lg 3 p-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel

vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda

valesti, ei vasta KMS § 37 nõuetele. KMS § 37 lg 7 p-de 5-7 kohaselt tuleb arvele märkida

kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba väljastamise või

teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise

kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Kohtupraktikas

on selgitatud, et üldsõnalise arve puhul tuleb märkida arvele viide dokumendile, kus on toodud

teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis,

kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ning teenuse saamise kontrollitavus.

Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu

usutavust10. Kui algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on

põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud.

KMS § 4 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 p-d 1 ja 2 võimaldavad käibeks lugeda konkreetse, oluliste tunnuste

abil identifitseeritava teenuse osutamise. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS

§ 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve11.

Kohtu hinnangul välistab Ansepuu Metsa esitatud teenuste arvete alusel sisendkäibemaksu

mahaarvamise eraldiseisvalt see, et teenuste arvetel kajastatud andmed – tehingu kirjeldus (s.o

konsultatsiooniteenus, remonditeenus, ehitustööd, IT-tööd, kuivati töökorda seadmine,

seadistamine) ning kogus 1 tk või 1 – ei võimalda eraldivõetuna, kaebaja poolt maksuhaldurile

hiljem (s.o 13.09.2018) esitatud aktidega 12 , eriarvamusega esitatud aktiga 13 ega

maksumenetluses antud selgitustega usaldusväärselt kindlaks teha kaebaja poolt väidetavalt

soetatud teenuste täpset sisu, mahtu ning teenuste osutamise aega. Nõustuda tuleb vastustajaga,

et tõendamata on tööde teostamine Ansepuu Metsa poolt. Ka maksumenetluses erinevate isikute

selgitused ei loo selgust vaidlusaluste teenuste sisus. Samuti ei muuda kohtumenetluses esitatud

A. Lehesoo 11.05.2020 selgitused arvete / aktide sisu kohta vaidlusaluseid arveid

nõuetekohaseks. Kohus peab oluliseks siinkohal märkida, et MTA 08.09.2017 ja 07.11.2017

10 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-76-14 p 16

11 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-57-13 p 13

12 MTA vastuse lisa nr 37

13 MTA vastuse lisa nr 124

3-19-621

15(26)

korralduste14 alusel kohustati kaebajat esitama kontrolliperioodi kõigi tehingute kohta lisaks

arvetele ja lepingutele jm loetletud dokumentidele ka muud menetluses tähendust omavad

olulised dokumendid vastavalt 13.09.2017 ja 16.11.2017. Kaebaja maksuhaldurile mistahes

tööde akte ei esitanud. Küll aga esitas kaebaja aktid ehitustööde, remondi- ja

konsultatsiooniteenuste kohta hiljem, s.o

13.09.2018 (maksuhaldur kinnitas aktide kättesaamist 18.09.201815) ning teiste teenuste osas

osaliselt 16.11.2018 eriarvamusega 16 ning peale suuliste seletuste andmist. Aktide hilisem

esitamine viitab kohtu hinnangul nende tagantjärele vormistamisele.

14. Kohtu hinnangul seab kaebaja ja Ansepuu Metsa vaheliste tehingute tegemise kahtluse alla

ka maksuhalduri välja toodud asjaolu, et kaebajal olid tegelikult olemas teadmised saematerjali

tootmiseks ja puudus sisuline vajadus kuivati rentimiseks Ansepuu Metsale. Seda kinnitab fakt,

et ligi aasta enne kuivati väljarentimist tegeles kaebaja ise saematerjali tootmisega. Samuti ei

ole kaebaja eitanud, et osutas kontrollitaval perioodil saematerjalidega seonduvaid teenuseid.

Kaebaja on esitanud vaid väited justkui omanuks kuivati käitamiseks vajalikke teadmisi ja

oskusi vaid A. Lehesoo, kellele oli kogu tootmiskompleks selleks tegevuseks välja renditud.

Vastustaja viitab põhjendatult X ütlustele, mille kohaselt „tegeleb Ansepuu väärispuidu

tootmisega. Peamiseks tegevusalaks on mööbli tootmiseks vajaliku materjali saagimine ja

kuivatamine vaakumkuivatis“.17 Sellega on omistanud kaebaja endale tegevuse, mida väitis

vaid Ansepuu Mets tegevuseks ja A. Lehesoo pädevuses olema. Ka kaebaja väidetud panga

tingimus, justkui kaebaja poleks tohtinudki ise tootmisega tegeleda, ei ole usutav ning on

tõendamata. Tegeliku rendivajaduse puudumist kinnitavad ka asjaolud, et rendile andmise kohta

lepingut ei sõlmitud ning kaebaja pangakontole rendimakseid ei laekunud. Kaebajal oli

oskusteave olemas läbi osaniku J. Rello, kes omas 8 aasta jooksul osalust saematerjali

tootmisega tegelenud Sõrve Puidus (pankrotis). Kuigi osalus ettevõttes ei tähenda, et osanik

omab spetsiifilisi teadmisi vastava ettevõtte juhtimisest või tootmisprotsessidest, tuleb

praegusel juhul arvestada, et isikud on omavahel lähedalt seotud (perekonnaliikmed – J. Rello

on X abikaasa ja X A. Lehesoo ema). Ka Ansepuu Metsa osanikud olid 29.09.2014–

21.10.2016 X ja J. Rello, perioodil 15.01.2013–31.07.2017 oli Ansepuu ainuosanik J. Rello.

Kokkuvõttes on MTA põhjendatult järeldanud, et kaebajal oli tegelikult vastavasisuline

oskusteave olemas ning tal puudus tegelik vajadus vaakumkuivatile operaatori leidmiseks.

Kulutuste vajalikkusele hinnangu andmine on koostoimes muude tõenditega vajalik ühe või

teise tõendi / väite usaldusväärsuse ning tehingute majandusliku sisu hindamisel. Seetõttu on

maksuhaldur põhjendatult hinnanud ka kulutuste vajalikkust kui ühte asjaolu, mis kinnitab

kogumis teiste tõenditega veendumust maksupettuse toimepanemises. a) Ehitustööd

15. Ehitustöödega seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets neli arvet, s.o 19.10.2016 arve nr

201642, 16.11.2016 arve nr 201645, 28.11.2016 arve nr 201646 ning 22.12.2016 arve nr

201647. Sarnaselt vastustajale leiab kohus, et kaebaja selgitused ei võimalda identifitseerida,

mis oli nendel arvetel kajastatud ehitustööde sisu. Kaebaja seaduslik esindaja X on

maksumenetluse käigus 18.01.2018 e-kirjas 18 kinnitanud teenuste arvete kohta esitatud

küsimustele vastates, et Ansepuu Mets ei esitanud Ansepuule mingeid lisadokumente peale

arvete. X selgitas 20.02.2018 maksuhaldurile seoses ehitustöödega, et „oktoobri ja novembri

2016 arved on ehituse eest, ma arvan, et nad ehitasid lisahoone (olmeruumid töötajatele) ja

14 MTA vastuse lisad nr 105 ja 106

15 MTA vastuse lisa nr 38

16 MTA vastuse lisad nr 2 ja 124

17 MTA vastuse lisa nr 5

18 MTA vastuse lisa nr 17

3-19-621

16(26)

vahetasid veepaagi ka välja. Sellele oskab vastata Andrus Lehesoo“19. Lisaks on X 10.04.2018

e-kirjaga saadetud vastustes20 selgitanud, et ehitustööd lepiti kokku järkjärgult suusõnaliselt ja

vastavalt kokkulepetele esitati arved, tööd tehti abihoones ja kuivati juures ning seda töötegija

andis teada tehtud tööde hinnast, kui see oli vastuvõetav, siis nii ka teostati ja toimus arvlemine.

Ansepuu Metsa esindajana ütlusi andnud A. Lehesoo on 16.04.2018 suuliste seletuste 21

andmisel kinnitanud arve nr 201642 kohta, et rohkem dokumente ei ole. Seejuures on

maksuhaldur selgelt küsinud selle ehitustöid sisaldava arve kohta, et kas lisaks arvele on veel

mingeid dokumente. Samast suuliste seletuste protokollist nähtub, A. Lehesoo selgitus, et „mis

tööd mingi arvega tehtud on, seda ma ei oska öelda, kuna materjalid olid enne olemas“ (p 7).

Seega ei osanud A. Lehesoo vastata, mis ajal ehitustööd tehti ja milliseid konkreetseid töid tehti

(samuti selgitades üldsõnaliselt, et neid tehti alates hetkest, kui Ansepuu võttis tootmishooned

rendile, loetledes materjale, mis oli olemas ja märkides, et kõik on tehtud, nii palju kui materjali

oli22 ning et töid tehti olmehoones23). A. Lehesoo ei osanud veenvalt selgitada ka ehitustööde

hinna kokkulepet (selgitades, et see kujunes tööde käigus ja hinnas lepiti nii kokku, et X vaatab

tööd üle ja kui see sobib, siis aktsepteerib seda24). Andes selgituse kõigi ehitustööde arvel

märgitud kogus 1 kohta, on A. Lehesoo selgitanud, et kokkulepe tööde osas ja kogus tehti

suusõnaliselt ning kogus 1 tähistas töid, mis olid kokkulepitud sellel ajahetkel25. Ansepuu Mets

arve nr 201645 (s.o ehitustööd koguses 1) kohta esitatud küsimusele ei osanud A. Lehesoo

konkreetselt vastata, kuidas kujunes teenuse hind ja mida see sisaldab.26 Samuti ei osanud

A. Lehesoo selgitada, millal vastava arve alusel konkreetselt tööd tehti – A. Lehesoo selgitus

on vaid, et need tehti rendi ajal.27 Arve nr 201647 kohta selgitas A. Lehesoo teenuse hinna

kujunemist ja tööde sisu umbmääraselt, et arve esitati summas, mis oli järgi jäänud, võeti

aluseks kokkulepitud summa ja lahutati, mis summas olid arved eelnevalt esitatud.28 Tööde

teostamise aja ja sisu kohta märkis A. Lehesoo veel, et need tehti varasemalt, mitte detsembris

ja ehitati olmehoonet.29 Arve nr 201646 kohta lisab A. Lehesoo, et see peab olema seotud

eelnevate arvetega ja olmehoone sisetööde tegemisega, hoone oli eelnevalt katuse all, aknad ja

uksed eest, vahetati osaliselt uksi. A. Lehesoo tõi välja, et tööde üleandmine toimus lõpus kui

esitati arved, X vaatas tööd üle, kuid ei mäleta millal, kirjalikku dokumenti tööde üleandmise-

vastuvõtmise kohta ei sõlmitud, kuna seadus ei nõua.30

Eeltoodud selgituste alusel ei ole võimalik tööde sisu, mahtu ja tööde teostamise aega kindlaks

teha. Kohtule ei ole usutav, et sellise maksumusega ehitustööde osas (arvetest nähtuvalt kujunes

hinnaks enam kui 100 000 eurot) ei sõlmita konkreetseid kokkuleppeid või ei peeta

taasesitatavat arvestust. Tehingute toimumise seab tõsise kahtluse alla see, et kaebaja ega

A. Lehesoo ei osanud maksuhaldurile selgitada tööde teostamise aega ega nimetada

konkreetseid töid. Usaldusväärseks ei saa pidada ka hiljem esitatud akte ning seda eeskätt

19 MTA vastuse lisa nr 8 p 16

20 MTA vastuse lisad nr 79 ja 80

21 MTA vastuse lisa nr 23, p 6

22 MTA vastuse lisa nr 23 p 3

23 MTA vastuse lisa nr 23 p 7

24 MTA vastuse lisa nr 23 p 4

25 MTA vastuse lisa nr 23 p 8

26 MTA vastuse lisa nr p 10

27 MTA vastuse lisa nr 23 p 11

28 MTA vastuse lisa nr 23 p 14

29 MTA vastuse lisa nr 23 p-d 15 ja 16

30 MTA vastuse lisa nr 23 p 19

3-19-621

17(26)

põhjusel, et algselt kaebaja sõnul akte ei olnud. Samuti ei viita ükski arve aktidele ega mistahes

muudele dokumendile, millest võiks nähtuda teenuste sisu, maht ja osutamise aeg. Sealjuures

on asjakohatud kaebaja väited (nt kaebuse p-s 2.27), et akte küsiti suuliste selgituste andmisel

vaid üksikute arvete osas. Maksumenetluse algatamiste korraldustega on küsitud kaebajalt

dokumente kõikide kontrolliperioodil väidetavalt toimunud tehingute kohta. Kaebajalt on ka

12.01.2018 e-kirjas31 küsitud lisadokumente kõikide arvete kohta. Kohane ei ole kaebaja viide,

et kaebajalt küsiti vaid Ansepuu Metsa poolt kaebajale esitatud lisadokumentide kohta, justkui

ei oleks küsimusest võimalik aru saada ja see polnud selgelt formuleeritud. Kohtu hinnangul

pidi kaebaja vastustaja tahtest aru saama ning asjaolu, et aktid vormistatakse kahepoolselt, seda

ei muuda. Lisaks ei ole aktide põhjal võimalik kindlaks teha teenuste osutamise aega.

16. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldurile ei ole esitatud väidetud ehitustöödeks vajalike

materjalide ostu tõendavaid kuludokumente, kuigi maksuhaldur on kirjalikult palunud need

dokumendid esitada.32 Usutavaks ei saa pidada, et tegelikult toimunud tehingu puhul ei ole

säilitatud mistahes kuludokumente, arvestades seejuures tehingute maksumust ja väidetud

tööde

mahtu.

Asjaolu,

et

A. Lehesoo

on

kinnitanud

mingite

materjalide

(soojustusmaterjalid, torud, betoneerimiseks segu kotid, plaadid, katlamaja sisustus,

olmehoone sisetööde materjalid) olemasolu ei tähenda, et sellega oleks hõlmatud olnud

kõik väidetult teostatud tööd. Seejuures pelgalt A. Lehesoo kinnitus ei tõenda tema

loetletud materjalide olemasolu. A. Lehesoo on ise

07.09.2018 vaatluse käigus väitnud, et ehitusmaterjalid ostis Ansepuu Mets, kuid ei mäletanud

kust kohast ning ostuarved hävisid koos arvutiga.33 Kohus nõustub vastustajaga, et arvuti

hävimine ei tähenda, et arvete taastamine poleks võimalik.

17. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur rikkunud ka kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja

seaduslik esindaja andis vastustajale selgituse, et ehitustööde kohta oskab vastata A.

Lehesoo 34 ning A. Lehesoo poole on vastustaja pöördunud mh kirjalikult, esitades

seejuures küsimused kõigi ehitustööde arvete kohta. 35 A. Lehesoo on saanud esitada

seisukohad nii kaebaja esindajana kui Ansepuu Metsa esindajana ka suuliste selgituste

andmisel.36 Samuti on kaebaja seaduslik esindaja X saanud esitada 10.04.201837 vastused

ehitustööde hinna kujunemise osas MTA 27.03.2018 e-kirjale ning anda selgitused ka

suuliselt 20.02.2018.38

18. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja esitatud aktides tehtud tööd kattuvad oma

olemuselt Spetsiaalne OÜ poolt teostatud ehitustöödega. Vastustaja viitab PRIA edastatud

ja A. Lehesoo allkirjastatud kuludeklaratsioonidele, teostatud tööde aktidele ja

investeeringu tegemist tõendavatele dokumentidele 39, millelt nähtub, et kõik kaebaja

väidetud ehitustööd on tehtud 2010. ja 2011. a-l Sõrve Puidu tellimusel (nt põrandate

lõhkumine ja betoneerimine, põrandakütte paigaldus, põrandate plaatimine, keskkütte katla

paigaldus, seinte plaatimine jne). Maksuotsuse p-s 3.29 on maksuhaldur esitanud põhjaliku

31 MTA vastuse lisa nr 17

32 MTA vastuse lisa nr 38

33 MTA vastuse lisa nr 36

34 MTA lisa nr 8, p-d 16 ja 18

35 MTA vastuse lisa nr 114

36 MTA vastuse lisad nr 9, 30 ja 23

37 MTA vastuse lisad nr 79 ja 78

38 MTA vastuse lisa nr 8

39 MTA vastuse lisa nr 85

3-19-621

18(26)

võrdluse kaebaja poolt esitatud aktide ja Spetsiaalne OÜ aktides toodud tööde kohta

(analüüsides seejuures lisaks aktidele ka projekti) ning näidanud veenvalt tööde kattuvuse.

Kaebaja on esitanud ka üldise väite, et PRIA esitatud dokumendid ei kinnita tööde kattuvust

ning kaebajale teadaolevalt Spetsiaalne OÜ töid lõpule ei viinud. Kohus osundab, et tegemist

on tehingu osapoolte allkirjastatud kuludeklaratsioonide, tööde üleandmise ja vastuvõtmise

aktidega, samuti arvetega ja kuludokumentidega, mis näitavad teostatud töid üksikasjalikult ja

nende eest tasumist, sh tööde vastuvõtmist tellija poolt. Kaebaja ei ole vastupidist näitavaid

tõendeid esitanud ega ole täpsustanud, millised konkreetsed tööd kaebaja enda arvates ei kattu.

Kohus ei pea tuletama tõenditest asjaolusid, mida kaebaja pole esitanud. Ka kaebaja viidatud

Ansepuu Metsa juhatuse liikme selgitus40 ei tõenda, et Spetsiaalne OÜ poolt tegelikkuses töid

ei ole teostatud. Samuti ei tõenda tööde tegemata jätmist asjaolu, et Spetsiaalne OÜ esitas Sõrve

Puidu pankrotimenetluses nõude 28 787,66 euro saamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud ka väidet,

et ehitusmaterjal Sõrve Puidu ajast jäi A. Lehesoo valdusesse, et see oleks antud Ansepuu Metsa

valdusesse ning veelgi enam, et tegemist oli just vaidlusaluste ehitustöödega seotud materjaliga.

Lisaks ei tõenda ehitustööde osutamist Ansepuu Metsa poolt ka 13.09.2017 ja 07.09.2018

vaatlustel tehtud fotod. Iseenesest on ka kaebaja kaebuse p-s 2.49 märkinud, et ehitustööde

mahtu ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada. Samuti ei ole kaebaja konkreetselt

näidanud, millises osas tööd ei kattu ning mil moel nähtuvad kaebaja arvates fotodelt need

ehitustööd, mis on väidetavalt ostetud Ansepuu Metsalt. Vastustaja ega kohus ei saa erinevusi

ise tuletada või otsida fotodelt viiteid, mida kaebaja pole esile toonud. Seetõttu ei ole asjakohane

ka kaebaja etteheide ekspertiisi teostamata jätmisele. Ekspertiis kaebaja tootmiskompleksis

teostatud ehitustööde kohta ei tõendaks tehingute toimumist kaebaja ja Ansepuu Metsa vahel

olukorras, kus muud asjaolud kogumis näitavad, et Ansepuu Mets ei ole neid teenuseid

osutanud.

19. Kaebaja viitab, et X on andnud seletuse, et 2016. a lõpus võidi ehitustöid teha ja

X on selgitanud, et 2016. a lõpus tegid töid kaks meest.41 Seejuures pole vaidlust, et

X ega X ehitustöid ise ei teinud. Kohtu hinnangul ei tõenda X ega X ütlused kaebaja väiteid

ehitustööde teostamise kohta, liiatigi olukorras, kus kaebaja ega Ansepuu Metsa selgituste

kaudu ei ole tööde sisu võimalik identifitseerida. Neil põhjustel ei ole asjakohased kaebaja

väited, et vastustaja pidanuks küsima selgitusi X ja X iga konkreetse ehitustöö kohta.

b) Konsultatsiooni- ja remonditeenused

20. Konsultatsiooniteenuste osutamisega seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets kuus

arvet, s.o 17.01.2017 arve nr 17001, 15.02.2017 arve nr 17002, 30.03.2017 arve nr 17005,

27.04.2017 arve nr 1003, 24.05.2017 arve nr 1004 ja 16.06.2017 arve nr 1005. Nende kohta

on A. Lehesoo samuti maksuhaldurile selgitanud, et X lepiti kokku kogus 1, tehti töö ja esitati

arve ning et kui X aktsepteeris, siis tema esitas arve.42 X on sellist kokkulepete viisi

kinnitanud 10.04.2018 e-kirjas.43 Selliste kokkulepete tegemist äritegevuses ei saa pidada

tavapäraseks ega mõistlikuks ning need pole ka eluliselt usutavad, arvestades mh asjaoluga, et

konsultatsiooniteenuste arveid on esitatud enam kui 240 000 euro eest. Usutavust ega selgust

40 Kaebuse lisa nr 4

41 MTA vastuse lisa nr 82, p 8 ja lisa nr 81, p 13

42 MTA vastuse lisa nr 23, p 20

43 MTA vastuse lisad nr 79 ja 80

3-19-621

19(26)

ei too ka väide, et osaliselt sisaldavad konsultatsiooniteenused ka keevitus- ja lammutustöid44

või selgitus, et arved on seotud hoopis kuivati remondiga.45

21. Remonditeenusega seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets 27.02.2017 arve nr

17003. Sellega seonduvalt selgitas A. Lehesoo 16.04.2018 maksuhaldurile, et see arve

puudutas kuivati lammutamist ja tagajärgede likvideerimist, sh radiaatorite väljavõtmist,

vagonettide kättesaamist, materjalide laadimist ning neid töid aitasid teha tuttavad ja ka

kaebaja töötajad.46 Samas on kuivati materjalist tühjendamine kajastatud kaebaja esitatud

17.01.2017 aktil nr

17.01.-1, mis kaebaja väitel (vt kaebuse p 2.21, ap 2.21.8) seondub hoopis arvega nr 17001 (ehk

konsultatsiooniteenuse eest esitatud arvega). X on 07.03.2018 seletuste andmisel väitnud, et

kuivati materjali väljavõtmise töödega tegelesid X ja X kaebaja töötajatena kahekesi.47 Sellest

võib järeldada, et tegemist oli kaebaja enda poolt tehtud töödega.

Lisaks selgitas A. Lehesoo 16.04.2018 maksuhaldurile, et osaliselt sisaldas arve nr 17003 ka

konsultatsiooniteenuseid, kuna tema juhendas kõiki töid, mis olid seotud kuivati remondiga

ning tööd tehti 3-4 kuud enne arve esitamist, hind on sama, mis konsultatsiooniteenusel, kuid

konsultatsiooni on vähem ja lammutamist rohkem.48 Viidatud arvega peaks kaebaja väitel

seonduma 27.02.2017 akt nr 27.02.-2 (kaebuse p 2.21, ap 2.21.10). See akt aga ei sisalda

lammutustöid, vaid selles on nimetatud remonditööde juhatamine ja konsulteerimine (21 075

eurot), vaakumkuivati korpuse paigaldamine (4800 eurot) ning vaakumkuivati relsside

paigaldustööd (5325 eurot). Seega vastupidiselt A. Lehesoo selgitustele moodustab viidatud

akti järgi konsultatsiooniteenus maht enamuse arve kogusummast. Lisaks eelnevale Ansepuu

Metsa arvega nr 1005 (konsultatsiooniteenus) peaks kaebaja väitel seonduma 16.06.2017 akt nr

16.06.-1 (kaebuse p 2.21, ap 2.21.15). Aktis on mh märgitud, et vaakumkuivati küttesüsteemide

ja torude paigaldamist tegid kaebaja (Ansepuu) enda töötajad. Samas kaebuse p 2.54.4 kohaselt

paigaldati kuivati sisse uued torud ja kütteradiaatorid Ansepuu Mets 30.03.2017 arves nr

170005 märgitud konsultatsiooniteenuse käigus justkui Ansepuu Mets poolt. Kokkuvõttes ei

anna maksumenetluses antud selgitused ning nendes esinevad vastuolud alust üheselt järeldada

teenuste sisu ühegi konsultatsiooni- või remonditeenuse arve kohta ega aita ka selgitada,

millises ulatuses ja kes töid teostasid. Seda järeldust ei muuda ka kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud A. Lehesoo 11.05.2020 selgitused aktide kohta.

22. Tehingute näilikkust kinnitavad ka ebaselgused hinna kokkulepetes. Maksumenetluses

20.02.2018 antud X selgituste kohaselt „kujunesid konsultatsioonide ja ehitustööde hinnad nii

nagu tegelikult on, need, keda konsulteeriti olid meie töötajaid, kuidas nad sellest aru said ja

mida pidid tegema, seda ütleb Andrus Lehesoo ise, millest see koosneb“. Samuti on X

märkinud, et „kuivati ehitustööde hind, sõltub sellest kui palju materjali sisse läks ja

keevitustööd, see on küsimus Ansepuu Mets OÜ-le“. 49 A. Lehesoo 16.04.2018 selgituste

kohaselt ei ole konsultatsiooniteenuse sisu võimalik konkretiseerida, ta ei näinud vajadust arvet

rohkem lahti kirjutada, tunnihind oli vastavalt 150-250 eurot ja arve summa kalkuleeris

vastavalt sellele, teenuse osutamise aeg oli arvete esitamise vahemik. Veel on A. Lehesoo

selgitanud, et ta konsulteeris kõiki töötajaid, X , kõiki mis oli seotud kuivati remondiga, arved

44 MTA vastuse lisa nr 23, p 21

45 MTA vastuse lisa nr 23, p 20

46 MTA vastuse lisa nr 23, p 28

47 MTA vastuse lisa nr 81 p 7

48 MTA vastuse lisa nr 23 p-d 28 ja 29

49 MTA vastuse lisa nr 8, p 18

3-19-621

20(26)

on seotud kuivati remondiga, summa ülempiiris lepiti kokku ning seda ülempiiri ei avalikusta.50

Seega ei oska kaebaja seaduslik esindaja ega A. Lehesoo konkreetselt selgitada teenuste sisu

ega hinna kujunemist. Lisaks on konsultatsiooniteenuste nime all osutatud väidetavalt ka muid

teenuseid.

Ühtlasi ei anna asjas kogutud materjalid selgust selles, kes osutasid kuivati remonditeenust,

mistõttu on vastustaja põhjendatult järeldanud, et tööd tegid tundmatud isikud. Kaebaja on ka

ise väitnud, et A. Lehesooga tulid Ansekülla kaasa kaks keevitajat isikliku auto ja

keevitusseadmetega. Samuti ei tõenda kaebaja viidatud BKS Technology OÜ e-kiri seda, et

kuivati remonditööd tegi Ansepuu Mets, arvestades, et väidetavalt toimus kuivati remont 2016.

a lõpus ning BKS Technology OÜ e-kiri on saadetud A. Lehesoole 26.10.2018. Sellest e-kirjast

ei selgu, millal Ansepuu Mets tema poole kuivati remondiga pöördus või millal ta Saaremaal

kuivatit vaatamas käis. Tõendamata on kaebaja väide, et A. Lehesoo tasus detaili, uute

sisetorude ja koolutatud raudplaatide eest sularahas. Kaebaja väitel väljastati eelmainitud

detailide eest arve Ansepuu Metsale, samas ei ole seda võimalik esitada, kuna arvuti hävines.

Kohtule ei ole usutav, et dokumentide taastamine ei ole võimalik, kui on teada tehingu teine

pool, kes saab vastavad dokumendid nõudmisel esitada.

23. Kohus on seisukohal, et sarnase hinnaga konsultatsiooniteenuse tulemus oleks

mõistlikult ja tegelikult osutatud teenuste puhul taasesitamist võimaldaval viisil vormistatud või

oskaks kaebaja esindaja selgelt kirjeldada, mida konkreetselt konsultatsiooniteenus sisaldas.

Kui eesmärgiks oli anda kaebajale üle väidetavalt kuivati kasutamisega / remontimisega seotud

kindlad oskused ja teadmised, siis on mõistlik järeldada, et need teadmised oleks mingilgi moel

fikseeritud ettevõtte tarbeks edasiseks kasutamiseks ning ei ole usutav, et sellise maksumusega

konsulteerimine puudutas vaid sellel ajaperioodil ettevõttes tegutsenud töötajatele n-ö suuliselt

teabe ja oskuste üleandmist (arvestades seejuures, et töötajad olid ülevõetud Ansepuu Metsalt

ehk et Ansepuu Mets konsulteeris enda endiseid töötajaid). Kaebaja juhatuse liige X ei osanud

konsultatsiooni sisu selgitada ning viitas samuti töötajate konsulteerimisele. Suuliste selgituste

andmisel on A. Lehesoolt maksuhaldur küsinud selgelt, millised oskused ja teadmised

konsulteeriv isik omandas peale konsultatsiooni ning A. Lehesoo vastas selle peale, et „Kui X

suudab iseseisvalt tööle panna, siis on minu konsultatsioonid olnud edukad“. Selline

konsultatsiooniteenuse osutamine ja üldsõnaline tulem ei ole kohtule usutav.

Kohus peab siinjuures vajalikuks juhtida tähelepanu maksuotsuse p-s 3.4 avaldatule, mille

kohaselt A. Lehesoo on alates 10.09.2018 Tronteqi juhatuse liige. MTA 07.09.2018 vaatluse

käigus ütles A. Lehesoo, et kaebajal on plaanis tootmiskompleks rendile anda. A. Lehesoo

väitis, et ta ei tea kellele ja kui teab, ei soovi seda öelda. X ja X on alates 01.10.2018 Tronteqi

töötajad, millest saab teha järelduse, et nüüd tegutseb kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis

Tronteq. Kaebaja seda asjaolu ei vaidlusta. Selline asjade käik kinnitab kohtu hinnangul veelgi

kahtlust, et teenuseid tegelikult ei osutatud - kaebaja tegevuse jaoks väidetult konsulteeritud

töötajad tegutsevad taas A. Lehesoo juhtimisel teises ettevõttes.

24. Konsultatsiooniteenuste osutamist ei tõenda kohtu hinnangul ka kaebuse p-s 2.54.2

viidatud fotod, millelt nähtuvad katkirebitud korpus ja relssidelt maha lennanud vagonetid ning

lammutatud angaari sein. Teenuste sisu ei ole kaebaja selgituste ega esitatud tõenditega

tõendatud, samuti, et teenused oleks üldse osutanud Ansepuu Mets. Lisaks ka nende teenuste

puhul on ilmne, et aktid on koostatud tagantjärele MTA-le esitamiseks (aktid esitati alles

13.09.2018, enne antud selgitused teenuste sisu kohta on üldised). Aktides on kirjeldatud tööd,

50 MTA vastuse lisa nr 23, p-d 20 ja 24

3-19-621

21(26)

mida Ansepuu Mets väidetavalt tegi (seejuures ei ühti nende sisu maksumenetluses antud

selgitustega), kuid tuleb nõustada, et ka neist ei selgu, keda Ansepuu Mets konsulteeris või kes

kirjeldatud töid tegid.

25. Lisaks eelnevale on vastuolulised kaebaja ja Ansepuu Metsa ütlused puidukuivati

remondi lõpetamise aja kohta. X teatas 20.02.2018 selgituste andmisel, et praeguseks on kuivati

remont lõppenud51 ning 20.02.2018 e-kirjas väitis X, et kuivati sai töökorda 2018. a märtsis52.

Ansepuu Mets seevastu on selgitanud, et tööd lõpetati arve esitamisega 24.07.2017.53 X väitel

sai kuivati töökorda mais ja juunis 2017 rauatööde tegemisega.54

26. Kahtlemata viitab tehingute mittetoimumisele ka asjaolu, et Ansepuu Metsal ei olnud

töötajaid, kellega vaidlusaluseid teenuseid osutada. On ilmne, et väidetud teenuste osutamine

eeldab kulutusi materjalidele, tarvikutele, transpordile jne. Ühtegi sellist kaudset tõendit teenuse

tegeliku osutamise tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud. Kuigi kaebaja väitel ei saa tema

vastutada Ansepuu Metsa raamatupidamislike puuduste või minetuste eest, ei saa kohus neid

asjaolusid maksupettuse kahtluse olukorras kõrvale jätta või neid mitte arvestada.

Maksumenetluses antud selgitused maksupettuses osalemise kahtlusi ei ole kõrvaldanud ning

kaebaja ei ole suutnud tõendada enda tegutsemist heauskse ostjana.

c) Vaakumkuivati tarkvaraga seonduvad tööd

27. Vaakumkuivati tarkvaraga seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets 03.03.2017 arve nr

17004 (vaakumkuivati arvuti tarkvara) ja 24.07.2017 arve nr 1007 (vaakumkuivati arvuti

tarkvara + IT tööd, vaakumkuivati töökorda seadmine, seadistamine).

28. Arve nr 17004 osas on A. Lehesoo 16.04.2018 maksuhaldurile märkinud, et „tarkvara

oli olemas minul isiklikult, ma kinkisin selle Ansepuu Metsale /../ selleks ei pea litsentsi omama,

et müüa eelnevalt ühe korra makstud tarkvara“.55 Vastava arvega seonduvalt on eriarvamusega

maksuhaldurile esitatud 03.03.2017 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 03.03.-156 (kaebuse p 2.21,

ap 2.21.11), mis sisaldab vaakumkuivati uue tarkvara paigaldust ja kaebaja töötajate

konsulteerimist ning vaakumkuivati arvuti kõvaketast ja tarkvara.

Arve nr 1007 selgitamiseks on A. Lehesoo kaebaja volitatud esindajana 13.09.2017 selgitanud,

et see on kuivati remondi arve, mis sisaldas hoopis arvuti- ja metallitöid ning muid erinevaid

töid. 57 Küsimusele, kas viimati mainitud arve kohta on veel mingeid dokumente, vastas

A. Lehesoo, et pole ning hinna kujunemise osas andis analoogsed selgitused nagu ehitus- ja

konsultatsiooniteenuste kohta, et hinnad lepiti kokku X, hinnad on arve alusel ja kaebaja

aktsepteeris neid. A. Lehesoo sõnul tähendab arvel märgitud kogus 1 ühe kuivati remonti ning

lisab seejuures, et see on lihtsalt pandud.58 Kaebaja esitas eriarvamusega maksuhaldurile ka

arvega nr 1007 seonduva 24.07.2017 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24.07.-159 (kaebuse p

2.21, alap 2.21.16), mille kohaselt sisaldab arve hoopis vaakumkuivati remonditööde

juhatamist, konsulteerimist ja vaakumkuivati soojustamist.

51 MTA vastuse lisa nr 8, p 8

52 MTA vastuse lisad nr 95 ja 96

53 MTA vastuse lisa nr 30, p-d 1 ja 15

54 MTA vastuse lisa nr 81, p 11

55 MTA vastuse lisa nr 23, p 31

56 MTA vastuse lisa nr 37

57 MTA vastuse lisa nr 9, p-d 7, 8 ja 9

58 MTA vastuse lisa nr 30, p 10

59 MTA vastuse lisa nr 124

3-19-621

22(26)

Eeltoodust nähtuvalt on kohtu hinnangul ilmne, et selliste selgituste põhjal ei ole võimalik

osutatud teenuste sisu üheselt kindlaks teha. Ka kaebaja esitatud aktid ei kajasta ega selgita

paremini arvetel märgitut ega A. Lehesoo antud üldsõnalisi ütlusi selle kohta, milliste

konkreetsete teenuste osutamise ja /või kauba müügi eest arved kaebajale esitati. Ühtlasi on

põhjendatud alus kahelda aktide tagantjärele vormistamises (vt otsuse p 13).

29. Ka kaebuse p-des 2.57.8 ja 2.57.9 viidatud fotod60 ei selgita Ansepuu Metsa esitatud

arvete sisu ega tõenda tehingute toimumist kaebaja ja Ansepuu Metsa vahel. Kahtlemata seab

tehingute toimumise kahtluse alla ka A. Lehesoo ütluste vastuolu seoses kuivati remondi

hinnaga (vt maksuotsuse p 3.39) – kui 26.09.2017 väitis A. Lehesoo kuivati remondi hinnaks

60 000 eurot61, siis peale kontrolliperioodi laiendamist väitis ta remondi maksumuseks olevat

247 500 eurot62. Sellist hinnavahet ei saa käsitleda inimliku eksimusena.

30. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soetas Sõrve Puidu pankrotivara hulgast kuivati, arvuti

ja tarkvara (vt maksuotsuse p 3.5). Seega on Ansepuu Mets arved eksitavad ja vastuolulised ka

selles osas justkui oleks kaebajale müüdud tarkvara, sh nähtub arvete alusel justkui oleks müük

toimunud kaks korda, kuna tarkvara on nimetatud nii arve nr 17004 kui ka arve nr 1007

selgituses. Kuivõrd tarkvara kuulus kaebajale, siis on ebaselged ja vastuolulised ka A. Lehesoo

ütlused selle kohta, et tarkvara kuulus talle ning ta kinkis selle edasi Ansepuu Metsale. Kohtu

hinnangul ei loo arvuti tarkvaraga seonduvate arvete sisus selgust ka A. Lehesoo ütlused, et ta

osutas tarkvara installeerimisega seotud teenust ehk A. Lehesoo sõnul sai tarkvara kuivati

avariiga kannatada ja kogu tarkvara sai uuendatud, vana kustutatud ja uus peale pandud.63

Sealjuures ei saa pidada üksnes A. Lehesoo ütlusi tarkvara uuendamise vajaduse kohta

piisavaks, et veenduda reaalses teenuse osutamises ning seda peamiselt ka põhjusel, et

A. Lehesoo on maksumenetluses esitanud üldsõnalisi ja vastuolulisi selgitusi, mis seavad nende

usaldusväärsuse tõsise kahtluse alla.

X on 09.03.2018 maksuhaldurile selgitanud, et „Andrus Lehesool oli kõvaketas, mille ta pani

arvutisse sisse. Sellel on programm peal, millega kuivati töötab. Praegu on kõvaketas arvuti

sees, arvuti ruumi uksed on lukus. Mina kõvaketast arvutist välja ei võta. Ma ei tea, et avariiga

seoses oleks arvutiga või kõvakettaga midagi juhtunud.“64 Seega ei kinnita kohtu hinnangul ka

need selgitused, et avarii käigus oleks kõvakettaga midagi juhtunud või et kasutatud oleks

mingisugust uut kõvaketast või tarkvara, mida kaebajal olemas polnud. Kohus osundab, et isegi

kui tarkvara uuendamine oleks toimunud, siis ei ole kuidagi tõendatud, et selleks ei kasutatud

koos kuivatiga juba soetatud tarkvara. Kaebaja maksumenetluses ja kaebuses esitatud seletused

neid asjaolusid ümber ei lükka.

Seejuures on A. Lehesoo maksumenetluses väitnud, et tarkvara uuesti peale panemist aitas tal

tasuta teha sõber, kelle nime ta ei avalikusta.65 Kaebaja on esmakordselt nimetatud sõbra nime

kohtumenetluses oma 16.04.2020 esitatud menetlusdokumendis, milles taotles tema

tunnistajana ülekuulamist. Samas oli MTA juba 08.10.2018 kontrollaktis viidanud A. Lehesoo

eelkirjeldatud selgituse kontrollimatusele. Kohus jättis 28.04.2020 määrusega kaebaja taotluse

X tunnistajana üle kuulamiseks rahuldamata ning sellest tulenevalt esitas kaebaja kohtule

11.05.2020 X poolt allkirjastatud dokumendi, milles on loetletud tarkvaraga tehtud tööd.

60 MTA vastuse lisad nr 126-131

61 MTA vastuse lisa nr 30, p 11

62 MTA vastuse lisa nr 23, p 23

63 MTA vastuse lisa nr 23

64 MTA vastuse lisa nr 83, p 7

65 MTA vastuse lisa nr 23, p 33 ja lisa nr 30, p 8

3-19-621

23(26)

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus X allkirjastatud dokumenti usaldusväärseks tõendiks, mille

alusel saaks järeldada Ansepuu Metsa poolt arvuti tarkvaraga seonduva teenuse osutamist

kaebajale. Sealjuures ei selgu E. Kaevali allkirjastatud dokumendist, millal ta väidetavalt

Ansepuu Metsale / A. Lehesoole teenuseid osutas ning kuna A. Lehesoo väitel osutas X

tarkvaraga seonduvaid töid tasuta, siis jääb ebaselgeks ka see, kuidas kujunes Ansepuu Metsa

vaidlusalustel tarkvaraga seonduvatel arvetel kajastatud teenuse hind.

31. Kokkuvõttes on Ansepuu Mets teenuste osutamist puudutavate arvete osas kohtu hinnangul

kohaldatavad Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-76-14 avaldatud seisukohad, mille kohaselt

maksuotsus oleks piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui selle aluseks oleks üksnes tehingute

sisu puudulik kajastamine ning sellise lähenemise korral poleks määrava tähtsusega, kes

vaidlusalused tööd teostas ja kas kaebaja seda teadis või pidi teadma, et arvel näidatud isik ei

ole tegelikult töid teostanud. Samas asjas tõdes kohus, et samamoodi, nagu maksupettuse

etteheite korral, panevad ka puudused teenuse kirjeldamisel tõendamiskoormuse kaebajale.

Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on käesoleval juhul maksuotsuse maksuarvestuse

muudatused põhjendatud ainuüksi vaidlusaluste teenuste arvete tõttu, mille põhjal ei ole

võimalik neis märgitud teenuste sisu, mahtu ja ulatust ning teenuse osutamise aega kindlaks

teha.

d) Saematerjali müük

32. Saematerjali ostuga seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Metsa neli arvet, s.o 14.10.2016

arve nr 201641 (tammeplank), 26.10.2016 arve nr 201643 (tammelaud), 07.11.2016 arve nr

201644 (tammelaud) ning 28.11.2016 arve nr 201646 (osas, mis puudutab tammeplangu,

saareplangu, saarelaua müüki). Kuigi materjali müüki puudutavate arvete vormistuse kohta ei

saa öelda, et pole võimalik aru saada, mis kaup ja millises koguses oli tehinguobjektiks, siis ei

saa sellest veel järeldada, et maksuhaldur ei saanud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust

vastavate arvete alusel piirata. Nimelt mahaarvamise õiguse tekkimiseks peavad arvetel

märgitud majandustehingud ka tegelikkuses ja arvetel näidatud poolte vahel aset leidma (vt nt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-15).

33. Kohtu hinnangul on maksuhaldur eelnimetatud arvetel kajastatud tehingute tegeliku

toimumise põhjendatult kahtluse alla seadnud (vt kontrollakti p 1.1.2 ap h ning maksuotsuse p

3.15) ning kaebaja ei ole kontrollaktis ja maksuotsuses kajastud kahtlusi kõrvaldanud. Kohus

toob välja, et ka nende arvete kohta on põhjendatud alus arvata, et aktid on koostatud tagantjärgi.

Vaidlust ei ole selles, et nende arvete alusel kaupade väidetava üleandmise tõendamiseks

koostatud aktid66 esitati alles eriarvamusega, v.a akt nr 24.07.-167, mis esitati 13.09.2018.

Aktide tagantjärele vormistamisele viitab mh see, et kahel aktil on märgitud akti koostamise

kohaks Tallinnas asuv aadress. Materjali olemasolu Ansepuu Metsal ei tõenda kohtu hinnangul

ka kaebaja eriarvamusega esitatud Reta Puit OÜ arved 68 . Vastustaja on põhjendatult

maksuotsuse p-s 3.24 välja toonud, et Ansepuu Metsa poolt Reta Puit OÜ-ga seotud ja

deklareeritud ostu- ja müügiarvete kogus (vastavalt 8 ostuarvet ja 10 müügiarvet) võib viidata

sellele, et Ansepuu Mets müüs materjali Reta Puit OÜ-le ning selline valikuline kolme Reta

Puit OÜ arve esitamine kaebaja väiteid ei tõenda. Puidumaterjali olemasolu ei kinnita üheselt

ka 13.09.2017 vaatluse käigus tehtud fotod (vt ka maksuotsuse p 3.25 ja kontrollakti p 1.1.2 ap

g). Nendest ei saa järeldada, et fotodelt nähtuv puidumaterjal kuulus just Ansepuu Metsale ning

et fotodelt nähtuv materjali kogus oleks kattunud vaidlusalustel arvetel märgitud puidumaterjali

66 MTA vastuse lisa nr 110

67 MTA vastuse lisa nr 37

68 MTA vastuse lisa nr 112

3-19-621

24(26)

kogusega ning seda eeskätt olukorras, kus kaebaja esitatud dokumentatsioon on puudulik ning

seda ei saa pidada usaldusväärseks (vt täpsemalt kontrollakti p 1.1.2 ap-d g ja h). Lisaks on

vaidlusalused puidumaterjali tehingud tehtud 2016. a oktoobris – novembris, ent vaatluse

käigus selgitas A. Lehesoo, et kõnesolev puit on soetatud 2017. a juulikuus Tronteqilt. 34.

Kaebaja on õigesti leidnud, et tehingute tagantjärele kontrollimisel on üheks oluliseks tõendiks

tehingupoolte kinnitus tehingu(te) toimumise kohta. Samas ei tule kinnitusena mõista üksnes

formaalset tehingute jaatamist, vaid ka selgitusi tehingute üksikasjades, mis võimaldavad

tehingute toimumist kontrollida ja hajutada dokumentide puudulikkusest tekkinud kahtlused.

Praegusel juhul ei ole aga tehingu osapoolte esindajad suutnud anda mõistlikku ja kontrollitavat

teavet arvete sisu kohta ega tõendanud, et Ansepuu Metsal oli olemas kaup, mida kaebajale

müüa. Kohus leiab, et seotud isikute vahel tehtud tehingutele ning maksupettuses osalemise

kahtluse korral ei saa tehingu osapoolte poolt tehingute kinnitamisele omistada märkimisväärset

tõendamisväärtust.

35. Tehingute mittetoimumise kahtlust kinnitavad asjaolud, et Ansepuu Metsal puudus

kontrollitaval perioodil majandustegevus ja töötajad, kaebaja minetused ja puudused

raamatupidamisdokumentides ning arvetes, sh erinevatel aegadel esitatud pearaamatu kontode

erinevused (vt ka maksuotsuse p 3.22, kontrollakti 1.1.2 ap g). Asjaolu, et kaebaja on esitanud

hiljem ja peale kontrolli teostamist uue pearaamatu ja pole erinevusi selgitanud, kinnitab

kahtlust, et see on koostatud hiljem ja vastustajale esitamiseks. Asjakohatud on kaebaja viited

sellele, et teiste äriühingutega seotud tehinguid pole kahtluse alla seatud. Vastustaja on

maksuotsuse p-s 3.22 selgelt välja toonud, et vahed olid nende kontode saldodes, mis on seotud

Ansepuu Metsaga tehtud tehingutega. Kaebaja ei ole neid asjaolusid selgitanud ka kaebuses ega

vastavaid kahtluseid kõrvaldanud. Ansepuu Mets ei ole ka tõendanud, et ta oleks kaebajale

osutatud teenused ostnud mõnelt teiselt isikult. Kõik eelviidatud asjaolud kogumis viitavad

sellele, et kaebaja ei ole kokkulepete sõlmimisel olnud heauskne.

36. Tehingute mittetoimumisele viitavad praegusel juhul ka tehingute eest tasumine

sularahas ning väidetavate tasaarvelduste kaudu (kontrollakti p 1.1.2 ap-d e ja f). Kaebaja ei ole

vaidlustanud kontrollaktis tuvastatud asjaolusid, et omaniku laenu arvelt tasumisi tegelikult ei

toimunud. Kohtule nähtub, et tasaarveldamine on teine viis, millega kaebaja väidetavalt lisaks

sularahale Ansepuu Metsale tasus. Pole vaidlust, et tasumine muul viisil pole toimunud. Kuigi

tasaarvestus ei ole mingisugune ebaloomulik tasumise viis, on maksuhaldur seda maksupettuse

toimepanemise kahtluse seisukohast õigustatult n-ö alarmeeriva asjaoluna käsitanud, kuna

sellise tasumise puhul tegelikult raha ei liigu ning maksupettuse eesmärgi saavutamine on

lihtsam. Seejuures tuleb märkida, et arvete tasumise viisi ei ole vastustaja poolt aluseks võetud

üksinda või pelgalt perekondlike seoste tõttu, nagu väidab kaebaja, vaid kogumis teiste tõendite

ja tuvastatud asjaoludega. Vastustaja on seejuures põhjalikult kontrollakti p 1.1.2 alap-s f ja

maksuotsuse p-s 3.21 välja toonud, miks tasaarvelduse aluseks olevad tehingud ei ole usutavad

ning miks MTA arvates on need kokkulepped formaalsed ja mitteusaldusväärsed. Kohus

nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid siin üle korrata.

Tehingud Tronteqiga

37. Kohtu hinnangul on maksuhaldur kogutud tõenditega piisavalt põhjendanud ka kahtlust,

et tegelikkuses tehingut kaebaja ja Tronteqi vahel ei toimunud. Nimelt kaebaja väitel ostis ta

Tronteqilt 31.07.2017 arve nr A2017015 alusel 60 tm kuivatatud tammeplanku maksumusega

62 808 eurot.69

69 MTA vastuse lisa nr 98

3-19-621

25(26)

38. Tehingu näilikkusele viitab siin ühe asjaoluna see, et Tronteq ostis väidetavalt kaebajale

müüdud materjali mõned päevad varem Ansepuu Metsalt, kelle seaduslik esindaja A. Lehesoo

oli samaaegselt ka kaebaja volitatud esindaja, sh tehingute tegemisel Tronteqiga. Vaidlust ei ole

selles, et A. Lehesoo tunneb Tronteqit tehingus esindanud S. Zukkerit isiklikult ning Tronteqil

on Ansepuu Metsaga sama juriidiline aadress, A. Lehesoo poeg Andres Lehesoo on Tronteqi

osanik alates 03.10.2017. Samuti ei ole vaidlust, et A. Lehesoo on alates 10.09.2018 Tronteqi

juhatuse liige. Isikute seotust ja eelkirjeldatud sündmuste käiku arvesse võttes ei ole kohtu

hinnangul usutavad A. Lehesoo viidatud kaebaja rahalised probleemid 70 (mis tekkisid

väidetavalt seoses kuivati remondiga) põhjendusena, miks Ansepuu Mets kohe kaebajale sama

materjali ei müünud. Eeltoodu ei anna kuidagi kaalu ka kaebaja väitele, et ta ei vastuta Ansepuu

Metsa ja Tronteqi omavaheliste tehingute eest.

39. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et S. Zukkeri materjali soetamise kohta antud

selgitused mööbliplaatide tootmisega tegelemise soovi kohta ei ole usutavad, kuivõrd S. Zukker

oli soetanud materjalid olukorras, kus ta polnud asunud veel läbi rääkima väidetult

kavandatavaks uueks tegevuseks vajalike ruumide rendi osas.71 Seda kinnitab ka MTA viidatud

Tronteq igakuise käibe suurus 400-5000 eurot. Lisaks ei ole vaidlust selles, et S. Zukker viitas

algselt maksuhaldurile selgitusi andes sellele, et tal oli plaanis hakata tegelema mööbliplaatide

tootmisega, ent pärast seda märkis vaidlusaluse arvega seonduvalt täpsemalt, et tal oli plaanis

hakata puitu ümber töötlema, mööbliks tegema ning ka mööblit müüma.72 Kohus ei nõustu siin

kaebajaga selles, et need tegevused oleksid samastatavad ning seega on maksuhaldur

põhjendatult järeldanud, et S. Zukkeri ütlused äriplaanide muutuste osas ei ole usaldusväärsed,

sh uue tootmisharuga tegelemisest loobumine vaid mõni päev peale materjalide soetust.

40. Tehingu näilikkusele viitavad lisaks eelnevale asjaolud, et Ansepuu Metsal puudus

tõenäoliselt materjal, mida Tronteqile müüa, sh kontrollaktis viidatud Ansepuu Metsa bilansi

vastuolu laoseisu arvestusega (vt kontrollakti 1.2.2 ap c). Ka Ansepuu Metsa 31.12.2016

laoarvestusest ei saa järeldada, et Ansepuu Metsal oli olemas just 60 tm tammeplanku,

arvestades, et selle järgi oli laos erinevates mõõtudes puitu (tamm ja saar) kokku 60 tm.73

Tõendamata on kauba kättesaamine ja kaebajale üleandmine Tronteqi poolt arvestades, et

materjal jäi selgituste järgi Ansekülla kohapeale ja muutis A. Lehesoo väitel omanikku

kohapeal74 ning S. Zukker tehingu toimumise ajal kohal ei käinud, arved liikusid läbi meilide75.

Koosmõjus eeltooduga seab kohtu hinnangul tehingu toimumise põhjendatud kahtluse alla ka

asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud Tronteqile ja Tronteq ei ole tasunud Ansepuu Metsale ning

usutav ei ole ka kaebaja väide Tronteqile tasumise kohta alles peale seda kui materjalid on

võõrandatud. Eluliselt usutavaks ei saa pidada ka A. Lehesoo väiteid realisatsiooni kokkuleppe

osas ehk et Tronteq tasub Ansepuu Metsale peale materjali realiseerimist kaebaja poolt.

Eeltoodud asjaolud kogumis ning asjaolu, et A. Lehesoo esitas nii kaebaja kui ka Ansepuu

Metsa juuli 2017 KMD-s, saab järeldada ka kaebaja teadlikkust selles, et Ansepuu Mets ei

tasunud Tronteqi arvel näidatud käibemaksu riigieelarvesse.

Kokkuvõte, menetluskulude jaotus ja kaebaja taotluse lahendamine

41. Eeltoodud asjaolud kogumis loovad piisavalt põhjendatud kahtluse, et kaebaja

tegelikkuses ei soetanud Ansepuu Metsa ja Tronteqi arvetel kajastatud teenuseid ja kaupu.

70 MTA vastuse lisa nr 9, p 3

71 MTA vastuse lisa nr 100

72 MTA vastuse lisa nr 100, p-d 1 ja 2

73 MTA vastuse lisa nr 102

74 MTA vastuse lisa nr 9, p 3

75 MTA vastuse lisa nr 100, p 9

3-19-621

26(26)

Asjaolud viitavad, et vaidlusaluste arvete näol on tegemist võltsarvetega, millega kaebaja

püüdis vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning tekitada endale sisendkäibemaksu

maha arvamise õigus. Kaebaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse

järelduseks, et maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel või

menetluse läbiviimisel oleks tehtud olulisi vigu. 76 Seega jääb Ansepuu kaebus tervikuna

rahuldamata.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulusid tõendavaid

dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

43. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja ärinime

varjamiseks (tähemärgiga asendamiseks) avaldatavas kohtuotsuses. Kohtumenetlus ja

kohtulahendid on üldreeglina avalikud ning kaebaja üldsõnaline viide ärisaladusele ei ole selles

osas erandi tegemiseks piisav. Olgugi, et ärinime teades on äriregistri kaudu avalikud ka

äriühingu juhatuse liikmed, peab kohus võimlikuks asendada kaebaja juhatuse liikme X nimi

avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga. Avalike kohtulahendite otsingust X nime kaudu vaste

tuvastamist käesoleva kohtuotsusega ei saa pidada kohtumenetluse ja kohtulahendite avalikkuse

põhimõttest tulenevalt vajalikuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

76 vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2017 otsus nr 3-15-2061, p 11