2-18-16324/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-18-16324 Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ema CC ja lepinguline esindaja Merike Roosileht

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda YY poolt Harju Maakohtu 19. mai 2020 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad kulud jäävad YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 30.10.2018 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 06.11.2018 ja 31.08.2019) YY vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 5/6 ja kostjale 1/6 XXX asuvast kinnisasjast. Hageja palus müüa kinnisasja avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadud raha omanike vahel vastavalt nende osade suurustele.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ise ei olnud 10 aastat tagasi nõus kostja pakutud lahendusega. Kinnistu jäi füüsiliselt jagamata ja kogu selle aja eest, mis nad on kinnistut kasutanud, on kokku lepitud üür saamata. Nad peaks kaaluma oma osa loovutamist üürilisele või jagama kinnistu füüsiliselt. Kostja ei ole oma osa müüa tahtnud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja ja kostja on XXX asuva kinnistu kaasomanikud. Pooled ei ole kaasomandi lõpetamises kokkuleppele jõudnud. Kaasomandi lõpetamist välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

6. Hageja palus lõpetada kaasomandi ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha vastavalt kaasomanike osade suurusele. Kostja vastuhagi teistsuguse kaasomandi lõpetamise viisiga ei esitanud, kuigi talle selgitati vastuhagi esitamise õigust korduvalt. Kaasomand tuleb seega lõpetada hageja taotletud viisil.

APELLATSIOONKAEBUS

7. Kostja ei ole maakohtu otsusega rahul ja palub kogu protsessi tühistada.

8. Kohtusse pöörduti kinnisvara jagamiseks. Kohus oleks pidanud hagejale selgitama, kuidas see käib, mitte lahendama nõuet nagu abieluvara jagamist ning sundima kinnisasja maha müüma ja saadud raha jagama.

9. Kostja ei algatanud protsessi ega töötanud vastu kompromissi leidmisele. Hageja ei teinud kostjaga koostööd. Kuna hageja algatas kohtuasja omal soovil, palub kostja ennast kui madalapalgalist mitte koormata igasuguste võõraste ja välja mõeldud maksudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

11. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

12. Kostja ei too oma kaebuses esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud materiaalvõi menetlusõiguse norme. Seega ei ole ringkonnakohtul isegi juhul, kui eeldada kaebuse väidete õigsust, alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

13. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad kulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal tekkida kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav