2-19-20431/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.mail 2020 Lubja 4

Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-20431

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu hagi G M vastu kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

538,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834,

asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829,

asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314), lepinguline

esindaja Arvi Luhakooder

Kostja: G M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitatud hagi G M

vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista G Mlt kahju hüvitis 306 eurot (kolmsada kuus) eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 2,03 eurot ning viivis põhinõudelt alates 07.01.2020 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras AB „Lietuvos draudimas“ AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta G M kanda ja välja mõista G Mlt hagimenetluse kulud 485 eurot

(nelisada kaheksakümmend viis) AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks.

2. Välja mõista G Mlt väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Hageja nõue

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis

välja mõista G Mlt (edaspidi kostja) hageja kasuks välja 498 eurot, seisuga 20.12.2019

sissenõutavaks muutunud viivis 0,22 eurot ning viivis alates 21.12.2019 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kostja hüvitas hagejale 06.01.2020 s.o pärast hagiavalduse esitamist, osaliselt kahju 192

eurot, mistõttu hageja vähendas oma põhinõuet 192 euro võrra ja palus hüvitada kahju 306

eurot, viivise summalt 489 eurot alates 19.12.2019 kuni 06.01.2020 summas 2,03 eurot;

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vähendatud põhinõudelt (306 eurot)

alates 07.01.2020 kuni vähendatud põhinõude täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.09.2019 Tallinn, Mustakivi tee 15 Neste tanklas

liiklusõnnetus, kus sõidukiga xxx reg.märk xxx (edaspidi sõiduk), mida juhtis hageja,

põhjustati Neste Eesti AS-le liikluskahju. Hageja unustas tankuri püstoli sõiduki kütusepaaki

ja alustas sõitu, mille tagajärjel sai tankur ja varikatuse posti ümbritsev plekk kahjustada.

Liiklusõnnetuse toimumine on jäänud tankla turvakaamera vaatevälja ja sündmus on

videosalvestatud. Liiklusõnnetuse toimumisest ja sõidukijuhi lahkumises sündmuskohalt

teatas hagejale Neste Eesti AS. Koos kahjuteatega edastas Neste Eesti AS hagejale

liiklusõnnetuse videosalvestuse, fotod kahjustatud tankurist ning varikatuse tugiposti plekist.

4. Tankuri püstoli ja vooliku vahelise kaitseklapi asendamiseks tegi hinnapakkumise OÜ

Kristen Grupp 160 eurot (käibemaksuta). Varikatuse postiplekkide asendamiseks tegi

hinnapakkumise DAG Reklaam OÜ 338 eurot (käibemaksuta). Seega on liiklusõnnetuse

tulemusena põhjustatud kahju suurus kokku 498 eurot (käibemaksuta). Liiklusõnnetuse

toimumise ajal oli sõiduki valdaja tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus)

sõlmitud hageja poolt. Hageja on hüvitanud kahju kokku summas 498 eurot. Põhjusel, et

kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale tagasinõude. Hageja

palus kahju hüvitada hiljemalt 18.12.2019. Kostja sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud

hagejale kahju 498 eurot hüvitama.

5. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 18.12.2019. Kostja kahju hüvitanud ei

ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes VÕS § 113

lg 1 tulenev viivise nõue alates 19.12.2019 hagi esitamise seisuga 20.12.2019 2 päeva eest

0,22 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja võttis omaks, et ta tankis oma

sõidukit 05.09.2019 Tallinn, Mustakivi tee 15 Neste tanklas, unustas tankuri püstoli sõiduki

kütusepaaki ja alustas sõitu, mille tagajärjel purunes voolik ja püstol jäi sõiduki bensiinipaagi

avasse. Kostja lubas hüvitada Neste Eesti AS-ile bensiinivooliku purunemisest tekkinud

kahju, kuid kahjunõuet talle ei esitatud. Kostja tasus hagejale menetluse ajal 192 eurot.

Kostja ei võta omaks asjaolu, et tankur ja varikatuse posti ümbritsev plekk oleksid saanud

kahjustada.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja tankis oma sõidukit 05.09.2019 Tallinn, Mustakivi tee 15

Neste tanklas, et ta alustas sõitu unustades tankuri püstoli sõiduki kütusepaaki, mille

tagajärjel purunes voolik ja püstol jäi sõiduki bensiinipaagi avasse, et kostja lahkus

liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt politseid teavitamata, et liiklusõnnetuse toimumise

ajal oli sõiduki valdaja tsiviilvastutus kindlustatud hageja poolt, et hageja on hüvitanud Neste

Eesti AS-ile kahju kokku 498 eurot, et hageja esitas 04.12.2019 kostjale tagasinõude andes

kahju hüvitamiseks tähtaja 18.12.2019 ning, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist,

06.01.2020 hüvitanud kahju osaliselt 192 eurot.

8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas tankur ja varikatuse posti ümbritsev plekk said kahjustada ja

kas kostjal on kohustus kahju ja viivis hüvitada.

9. Videosalvestise ja fotodega on tõendatud, et kostja 05.09.2019 sõidukiga põhjustatud

liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Neste Eesti AS tankuri püstoli kaitseklapp ning

varikatuse posti ümbritsev plekk. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu

kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus,

kahju oli tekitatud sõidukiga ehk realiseerus sõiduki käitamisele iseloomulik risk, esines

põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati tanklas ehk

sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

10. Kostja väide, et varikatuse sein jääb vooliku pikkust arvestades kaugele ja puht füüsiliselt ei

ulatu voolik pildil fikseeritud kahjustatud kohani, on paljasõnaline ja vastuolus hageja

esitatud tõenditega. Tõenditest nähtuvalt sai varikatuse posti ümbritsev plekk kahjustada, et

varikatus toetub postidele ning, et kahjustatud post paikneb tankuri kõrval, mille püstoli

kostja lõhkus. Videolt nähtub selgelt, et sõiduk alustab liikumist selliselt, et tankuri nr 1

püstol on sõiduki paagis, sõiduk tõmbab paaki kinni jäänud tankuri kummist vooliku pingule,

mille tulemusena tankuri kummivoolik rebeneb püstoli küljest lahti ja püstol jääb sõiduki

bensiinipaaki ning pingest vabanenud kummivoolik, mille otsas on metallisulamist otsik

tabab varikatuse tugiposti ja saadu löögist jääb tugipostile löögijälg.

11. Liiklusseadus (LS) § 16 lg 1 näeb ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega pidi kostja hoiduma teise isiku Neste Eesti

AS-i vara - tankuri, kahjustamisest. Seda mitte tehes rikkus kostja LS § 16 lg 1 sätestatud

kohustust.

12. LS § 169 lg 5 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juhtide lahkarvamuse korral või kui

varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline

kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt sama seaduse § 169

lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse

kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste

sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud

sõiduki ja esemete asend ning jäljed. LS § 4 p 5 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest politseile

teatada, kui liiklusõnnetuse asjaolud on kirjalikult vormistatud ja liiklusõnnetuse osapooled

on sellele alla kirjutanud.

13. Järelikult tuli kostjal Neste Eesti AS-i vara kahjustamisest teatada politseile ja oodata ära

politsei korraldused, enne politsei saabumist sõidukit sündmuskohalt liigutada ei või. VÕS §

104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 järgi

on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske

hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on VÕS § 104 lg

5 kohaselt seevastu õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. Kohtu hinnangul oli kostja kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkudes

hooletu.

14. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1

esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise.

15. OÜ Kristen Grupi kaitseklapi hinnapakkumisega on tõendatud, et tankuri püstoli ja vooliku

vahelise kaitseklapi asendamise kulu on 160 eurot (käibemaksuta). DAG Reklaam OÜ

postiplekkide hinnapakkumisega on tõendatud varikatuse postiplekkide asendamise kulu 338

eurot (käibemaksuta). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduses toodud

asjaolu, et liiklusõnnetuse tulemusena põhjustatud kahju suurus oli kokku 498 eurot

(käibemaksuta). Kuna kahjustada saanud varikatuse tugiposti oli võimalik parandada, siis oli

põhjendatud varikatuse posti parandamise kulu 338 euro ning uue kaitseklapi ja selle

paigaldamise kulu 160 euro hüvitamine Neste Eesti AS-ile.

16. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi

vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas

kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest

tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli

hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue.

17. Neste Eesti AS-i kahjuteatega on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumisest ja sõidukijuhi

lahkumises sündmuskohalt teatas hagejale Neste Eesti AS ja esitas koos kahjuteatega

liiklusõnnetuse videosalvestuse, fotod kahjustatud tankurist ning varikatuse tugiposti plekist.

18. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust

ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole

kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja möödumist.

19. Hageja 04.12.2019 tagasinõudega on tõendatud, et hageja esitas kostjale tagasinõude

04.12.2019 ning palus tagasinõudes kahju hüvitada hiljemalt 18.12.2019. Kostja vastusega

on tõendatud, et kostja sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud hagejale kahju 498 eurot

hüvitama. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 19.12.2019, kui möödus

hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.

20. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale

lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud

tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100

mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast

täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse

täitmist.

21. Kostja hüvitas hagejale 06.01.2020 s.o pärast hagiavalduse esitamist, osaliselt kahju 192

eurot, mistõttu hageja vähendas oma põhinõuet 192 euro võrra ja palus hüvitada kahju 306

eurot. Kuivõrd kostja hüvitas kahju osaliselt, siis tuleb temalt välja mõista kahju 306 eurot.

22. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1, § 94 ja TsMS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja kahju

hüvitanud ei ole, siis on hagejal alates 19.12.2019 kostja vastu viivise nõue. Hageja viivise

arvestus sissenõutavaks muutunud viivis 2,03 eurot summalt 489 eurot alates 19.12.2019

kuni 06.01.2020 ning viivis vähendatud põhinõudelt 306 eurot alates 07.01.2020 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on vastavuses

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatuga. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning

kuulub vähendatud ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv 125 eurot.

24. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulu on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga 3 tundi

tunnihinnaga 120 eurot, kokku 360 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, kuna 4PS OÜ

ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasja ajamisega. Õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud asja

keerukust, töö mahtu ja ajakulu arvestades põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus

menetluskulu suuruseks 485 eurot, mis tuleb TsMS § 144 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

26. Kostja menetluskulud 150 eurot tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik