1-20-3328/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mail 2020 Võru kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3328 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Katerin Hovi Kriminaalasi Rivo Mikko süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Rivo Mikko, isikukood 38705292732; elukoht xxxxx-xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x vahistatuna Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub

Karistatus Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020 otsusega KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 74 lg 5 esimese lause ja §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, KarS § 74 lg 5 kolmanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 600 tundi ja KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

2 aastat kohtuotsuse jõustumisest

Tõkend Vahistamine alates 1. aprillist 2020

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

2

1. Rivo Mikko süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva.

2. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 600 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta ja 8 kuud vangistust, võrra ja mõista Rivo Mikko liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates Rivo Mikko kahtlustatavana kinnipidamisest karistusaja hulka ja arvestada Rivo Mikko karistuse kandmise aja algust alates kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 1. aprillist 2020.

4. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Rivo Mikko suhtes Tartu Maakohtu 2. aprilli 2020 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

5. Kannatanu K. K. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotlenud teavitamist Rivo Mikko ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

6. Rivo Mikkolt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

1. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 14 eurot;

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 704,88 eurot;

3. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

7. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Rivo Mikkol tasuda menetluskulud kokku 1594,88 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 132,91 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 132,87 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE4017000170028xxx Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700021852.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat turvakaamera videosalvestisega.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

3

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu

Rivo Mikkot süüdistatakse kokkuleppe järgi kolmes kuriteos: võõra vallasasja ajutises omavolilises kasutamises isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta ja mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis.

R. Mikko võttis 31. märtsil 2020 õhtusel ajal pärast kella 17.30 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus xxxxxx ajutise kasutamise eesmärgil maja ette pargitud sõiduauto xxxxxxxxxxxxx, mis kuulub K. K. mille registreerimisnumber on xxx xxxxx sõitis selle autoga Võrumaal ringi ja 1. aprillil 2020 kella 07.35 – 08.00 paiku sõitis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Riia – Pihkva maantee 209,4. kilomeetril selle autoga kraavi, kus politsei ta tabas. R. Mikkot on Tartu Maakohtu 12. veebruari 2016. a otsusega karistatud varguse eest. Seega pani R. Mikko toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R. Mikko juhtis 1. aprillil 2020 kella 07.35 – 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Riia – Pihkva maantee 209,4. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxxxx vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. R. Mikkot on Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019. a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani R. Mikko toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R. Mikko juhtis 1. aprillil 2020 kella 07.35 – 08.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas Riia – Pihkva maantee 209,4. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxxxx, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,77 milligrammi. R. Mikkot on Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018 otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani R. Mikko toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Rivo Mikko ja tema kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

R. Mikko tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg

1 alusel tuleb teda karistada KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 600 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1

4

aasta ja 8 kuud vangistust, võrra ja mõista R. Mikko liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates R. Mikko kahtlustatavana kinnipidamisest karistusaja hulka ja arvestada R. Mikko karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 1. aprillist 2020.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

R. Mikko kuulub KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 704,88 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada R. Mikkol menetluskulud kokku summas 1594,88 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat turvakaamera videosalvestisega.

KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et kannatanu K. K. KrMS §

38 lg 5 p 2 alusel teavitamist R. Mikko ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu teavitamise otsustab kohus R. Mikko ennetähtaegse vabastamise korral või vangla R. Mikko kinnipidamisasutusest põgenemise korral.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Kullerkann kohtunik