1-08-1154/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-08-1154

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-1154 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava J.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

J.V Elukoht vabanemisel: xxx; isikukood: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

vabastada J.V (isikukood: xxx) temale Pärnu Maakohtu 23.04.2008.a otsusega

mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kandmata karistuse ulatuses vanglast vabastamise päeva seisuga.

KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisega vanglast vabanemisel.

Kohustada J.V käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ,töö-või õppimiskoha vahetamiseks

ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2

- asuda tööle mitte hiljem kui 2 kuu jooksul vanglast vabanemisest;

- läbima alkoholismivastase programmi kriminaalhooldusametniku ettepanekul.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

J.V tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.04.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas

maakohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis J.V-le karistuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.05.2007.a otsusega mõistetud karistuse võrra osaliselt ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-22.05.2007.a, s.o 11 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 3 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 23. mail 2007.a ja lõpeb 11. mail 2011.a.

Tartu Maakohtu 26.05.2009.a määrusega jäeti J.V vangistusest ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 12.01.2010.a.

J.V on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

 22.09.2005.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 215 lg 1 136 lg l 424 63 ; § ; § ; § ; § ;

§ 74 alusel, mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat katseajaga 3 aastat ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks;

 23.0.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 424 329 64 lg l 238 lg 2 65 lg 2 ; § ; § ; ; § ; § alusel mõisteti vangistus 3 aastat 4 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas J.V karistatud distsiplinaarkaristusega ühel korral – 14.12.2007.a noomitusega. Enne vangistust elas koos vanematega, vabanemisel asub elama vanemate juurde uuel aadressil xxx. Viimati töötas OÜ-s xxx metallilõikajana. Vangistuses

läbinud programmi „12 sammu“, sotsiaalsete oskuste treeningu ja agressiivsuse asendamise

treeningu. Alates 2009.a septembrist õpib Tartu Kutsehariduskeskuse puidupingitöölise erialal. Kinnipeetaval sündis 2006.a poeg, keda toetavad materiaalselt kinnipeetava vanemad. Vabaduses liigtarvitas alkoholi, alkoholi mõjul muutus agressiivseks ja vähenes analüüsi- ja vastutusvõime.

Eelmise kriminaalhoolduse ajal jätkas alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht füüsilise ja varalise kahju tekitamises, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik toetab J.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht vanemate eramus, vanemad on nõus poega

materiaalselt toetama. Kindel töökoht puudub. Vestlusel kinnitas J.V, et teadvustab liigse

alkoholi mõju õigusrikkumiste toimepanemisel ning on väidetavalt motiveeritud edaspidi elama

seaduskuulekat elu. Eelmisel kriminaalhooldusel rikkus käitumiskontrolli nõudeid, tarvitas

alkoholi ja pani toime uusi kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on alkoholi tarvitamine, töökoha ja sissetuleku puudumine ning liigne toetumine vanematele. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et J.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik ja

palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

3 J.V avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör avaldas, et on nõus J.V ennetähtaegse vabastamisega, kuid peab vajalikuks

panna täiendav lisakohustus läbida kriminaalhooldaja äranägemisel alkoholismi vastane programm.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri arvamuse, leiab, et J.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.

Kohus nõustub prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamusega J.V ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta on vanglas läbinud asjakohased programmid ja väljendas kohtuistungil kindlat soovi asuda seaduskuulekat eluviisi järgima. Konkreetset töökohta J.V praegu saada ei ole, kuid tal on kodus vanemate toetus ja ta loodab leida ka tööd.

Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks toetada J.V positiivset hoiakut edasise elu korraldamisel ja ennetähtaegse vabastamise juurde panna temale ka lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; läbida kriminaalhooldaja ettepanekul alkoholismi vastane programm ja asuda tööle hiljemalt 2 kuu jooksul vanglast vabastamisest. Katseajaks jääb kandmata karistuse osa vanglast vabastamise aja seisuga.

Madis Kägu Kohtunik