2-19-19933/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 29. mail 2020

Tsiviilasja number

2-19-19933

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

83,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista X Xlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 27,46 eurot

(kakskümmend seitse eurot ja 46 senti), sissenõudekulu 25 (kakskümmend viis) eurot, viivis

24,28 eurot (kakskümmend neli eurot ja 28 senti) ja alates 19.12.2019 viivis 0,07% päevas

tasumata põhisummalt (27,46 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud X X kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista X Xlt

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot.

3. Välja mõista X Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegev

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Hageja nõue

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus X X (edaspidi kostja) vastu esitatud

hagis kostjalt välja mõista võlgnevus 27,46 eurot, viivised 24,28 eurot, sissenõudekulu

vastavalt VÕS §113´lg 2 summas 25 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

mittemuutunud viivis kuni põhinõude 27,46 euro tasumiseni lugedes viivise määraks 0,07%

päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast s.o alates 19.12.2019.

Hagiavalduse asjaolud

2. Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa või teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping

3536617 kliendinumbriga 8360214, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale

mobiilsidealaseid

teenuseid

ning

kostja

oli

kohustunud

saadud

kaupade

mobiiltelefoni/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele.

Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved

nr 2016927061 summas 14,43 eurot ja nr 2017400559 summas 13,03 eurot.

3. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks lisaks

oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud üldtingimused).

Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis 5. Vastavalt üldtingimuste p-le 7.10

on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga

viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved vastavalt

arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Vastavalt üldtingimustele on kostja

kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga

maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma

kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu

vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja

on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest

tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Oma allkirjaga lepingu

sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks olevaid mobiilside

kasutamise üldtingimustega.

4. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele.

Sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7

kohaselt

kohustus

hüvitada

mitteõigeaegsest

tasumisest

tuleneva

võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule

saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 25 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d

sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline

esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile,

Vilde tee 98-16, Tallinn, 12914, Harju Maakond. Seetõttu juhindudes § 113² lg 2 on hagejal

õigus nõuda võlateatiste eest kokku 25 eurot. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga

sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.

Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud.

5. Kostja võlgneb hagejale järgnevad summad: põhivõlgnevus 27,46 eurot ja viivised summas

24,28 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostjale arve tasumistähtajale järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat

viivist 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kostja vastuväited

6. Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks arve nr 2017400559 osas, kuid arvet nr 2016927061

ei tunnista. Kostja palub kohtul tunnistada nõue osaliselt aegunuks TsMS § 146 lg 1 alusel,

kuna hagiavaldusele lisatud arve nr 2016927061 kuupäev on 01.11.2016 ning

hagimenetluse alguskuupäev on 18.12.2019.

7. Kostjale on ebaselge, mille alusel hageja nõudeid esitab. Reaalselt eksisteerib kaks arvet

teenusepakkujalt, hageja on teinud kahest neli. Kostja tasus kaks arvet ära, kuid peale seda

selgus, et lisandunud on veel kaks arvet, millele kostja ei ole selgust saanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et Elisa ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping 3536617

kliendinumbriga 8360214, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale

mobiilsidealaseid

teenuseid

ning

kostja

oli

kohustunud

saadud

kaupade

mobiiltelefoni/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele, et

kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved nr 2016927061

summas 14,43 eurot ja nr 2017400559 summas 13,03 eurot, et Elisa on loovutanud nõude

hagejale ning, et kostjal on võlg arve nr 2017400559 alusel.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas arvest nr 2016927061, 01.11.2016 tulenev võlgnevus on

aegunud.

10. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Vastavalt TsMS § 444 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võtab hagi õigeks arve nr 2017400559

summas 13,03 eurot osas, siis kuulub hagi selles osas rahuldamisele kostja õigeksvõtu

alusel.

11. TsÜS §147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle

aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve

esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud

isik võib arve esitada.

12. Seega algas arvest nr 2016927061, 01.11.2016 tuleneva nõude aegumistähtaeg alates

31.12.2016. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 18.12.2019, siis ei olnud

hagiavalduse esitamise hetkeks nõue aegunud ning hagejal on kostja vastu arvest nr

2016927061 tulenev nõue 14,43 eurot.

13. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale

lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud teenuste eest arvetel märgitud

tähtajal. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100

mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast

täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik

on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1

p-st 1 ja § 108 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist.

14. Seega tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 14,43 eurot.

15. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda sissenõutavaks

mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni.

Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja oma kohustusi täitnud.

16. Lepingu üldtingimuste p 7.10 järgi on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel

tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul

0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.2.2 kohustus

kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks. Arve nr 2017400559

tasumise tähtaeg oli 18.01.2017 ja nr 2016927061 maksetähtaeg oli 18.11.2016, seega on

viivis arvetelt vastavalt 11,08 eurot ja 13,20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS §

367 alusel tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud

viivis 0,07% päevas tasumata põhisummalt (27,46 eurot) alates 19.12.2019 kuni põhinõude

tasumiseni.

17. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot.

18. Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt on sissenõudjal õigus nõuda ja kostjal

lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust

ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena

võlateatised 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 kostja aadressile, Vilde tee 98-16,

Tallinn, 12914, Harju Maakond. Seetõttu on hagejal juhindudes § 113² lg 2 p 1 õigus nõuda

kokku 25 eurot.

19. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 27,46

eurot, sissenõudekulu 25 eurot, viivis 24,28 eurot ja alates 19.12.2019 viivis 0,07% päevas

tasumata põhisummalt (27,46 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

21. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

22. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv 75 eurot, mille on hageja hagi esitamisel

tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

23. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja

esindaja on osutanud õigusabi kokku 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 420 euro väljamõistmist ja võtta

arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud

käesolevas tsiviilasjas.

24. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et esindaja tunnihind on kooskõlas Riigikohtu praktikaga

ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus peab antud asja hagihinda, töö mahtu ja keerukust

arvestades põhjendatuks ajakuluks 1,5 tundi. Seega tuleb kostjalt TsMS § 144 p 1 alusel

välja mõista hageja esindaja kulu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 20% s.o 30 eurot,

kokku 180 eurot.

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 255 eurot

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja

esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/