2-19-11976/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

29. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11976

Tsiviilasi

HH hagi DD vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

HH apellatsioonkaebus

DD apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

HH apellatsioonkaebus 1701,66 eurot

DD apellatsioonkaebus 2100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja HH (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja BB, lepinguline esindaja advokaat Maria

Abramenkova

Kostja DD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Olga Väina

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HH apellatsioonkaebuses esitatud taotlus dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks ja võtta dokumentaalne tõend (väljavõte RAKE 2020. a veebruari

lõpparuandest „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“) asja juurde.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-11976 osas,

millega maakohus jättis DD-lt HH kasuks alates 9. augustist 2019 välja mõistmata

igakuiselt elatise 220 eurot ületavas osas. Samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista DD-lt HH kasuks alates 9. augustist 2019

välja igakuiselt elatis 250 eurot ja jätta HH maakohtus kantud menetluskulud 70 %

ulatuses DD kanda ja DD menetluskulud tema enda kanda.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega:

 mõisteti DD-lt välja igakuiselt elatis HH kasuks alates 9. augustist 2019 summas

220 eurot kuni HH täisealiseks saamiseni (s.o 27. september 2025);

 määrati elatise maksmise viis iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks BB arvelduskontole selgitusega „elatis“.

5. Rahuldada

HH

apellatsioonkaebus

osaliselt.

Jätta

DD

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2 (8)

6. Jätta HH ringkonnakohtus kantud menetluskulud 70 % ulatuses DD kanda ja DD

ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.

7. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

7.1. Hagi rahuldada osaliselt.

7.2. Välja mõista DD-lt igakuiselt elatis HH kasuks alates 9. augustist 2019 summas

250 eurot kuni HH täisealiseks saamiseni (s.o 27. september 2025).

7.3. Välja mõista DD-lt tagasiulatuv elatis perioodi 8. august 2018 kuni 8. august

2019 eest 2100 eurot HH kasuks.

7.4. Elatise summa kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks BB arvelduskontole selgitusega „elatis“.

7.5. Jätta HH maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 70 % ulatuses DD

kanda ning DD maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda

kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. HH (hageja, laps) esitas 9. augustil 2019 Harju Maakohtule DD (kostja, isa) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatise võla 3153,66 eurot ajavahemiku 8. august

2018 kuni 8. august 2019 eest ja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt elab laps alates 11. aprillist 2011 emaga (BB), on ema ülalpidamisel

ning isa ei toeta last piisavalt. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on kokku 655 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt osaleb kostja aktiivselt lapse elus ja täidab vabatahtlikult

ülalpidamiskohustust alates 23. augustist 2019 ja tasub elatist 240 eurot kuus. Hageja ema

pöördus esmakordselt kostja poole elatise maksmise küsimuses 1. augustil 2019. Kostja on

osalenud aktiivselt lapse elus ja laps ööbib tema juures. 2019. a juulis oli laps täielikult kostja

ülalpidamisel.

Hagiavalduses välja toodud hageja kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja arusaamatud.

Seaduses sätestatud miinimumelatis on lapse tegelikke vajadusi arvestades liiga suur, sest lapsel

pole erivajadusi. Samuti saab lapse ema riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus. Tagasiulatuva

elatise nõudmine ühe aasta eest on põhjendamatu, sest sel perioodil hageja kohtuväliselt elatist

ei nõudnud.

3 (8)

Kostja ei peaks hüvitama hageja menetluskulusid, sest ei ole oma käitumisega andnud põhjust

hagi esitamiseks.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 10. märtsi 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise

220 eurot kuus ja elatise võla 2100 eurot ajavahemiku 8. august 2018 kuni 8. augusti 2019 eest.

Maakohus määras kindlaks elatise tasumise korra ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Vaidlust ei ole, et hageja on BB ja kostja ühine alaealine laps ning kostja ei ela hagejaga

igapäevaselt koos. Seega on hagejal kostja vastu perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96–100

tulenev nõue ülalpidamise saamiseks, mille rahuldamise eelduseks on ülalpidamiskohustuse

rikkumine.

Maakohus tuvastas, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja esitas tõendid selle

kohta, et tasus hagejale elatis 23. augustil 2019 ja 12. septembril 2019 240 eurot. Muid tõendeid

elatise tasumise või kulude kandmise kohta kostja ei esitanud.

Kuna hageja esitas nõude miinimummääras elatise saamiseks ja kostja vaidles lapse vajalike

kulude suurusele vastu, hindas maakohus lapse igakuiste kulude põhjendatust. Maakohus leidis,

et nii hagis kui ka 25. novembri 2019 menetlusdokumendis märgitud igakuiste kulude suurus

on osaliselt ülepaisutatud. Lauamängude (hageja selgituste kohaselt PlayStationi mängud) kulu

30 eurot on põhjendatud 5 euro ulatuses, kuna see ei ole hädavajalik igakuine kulu. Arvestades

kliimavöötmega ja poodides saada olevate erinevate hindadega kaupu on mõistlik kulu riietele

ja jalanõudele 60 eurot. Kulud tervishoiule (ravimid, vitamiinid ja prillid) on põhjendatud 35

euro ulatuses, sest osad tervishoiuteenused on lastele tasuta ja prille ei ole vaja vahetada

igakuiselt. PlayStationi ja sülearvuti ostmise kuludes saavad vanemad kokku leppida ja neid ei

ole põhjust arvestada elatise väljamõistmisel. Samas tuleb ettenägematuteks kuludeks arvestada

15 eurot. Ülejäänud hageja märgitud kulud on põhjendatud. Kokku on lapse igakuised kulud

põhjendatud 495,64 euro ulatuses, s.o ca 500 euro ulatuses, millest ½ on 250 eurot. Isegi kui

hageja veedab aega isaga, siis sellest ei sõltu hageja püsikulude (nt koolikulud, riided, huvialad,

sidekulud) olemasolu. Kui lapsest lahuselav vanem soovib osta lapsele asju, siis võib ta seda

teha täiendavalt igakuisele elatisele või kokkuleppel teise vanemaga.

Täiendavalt ei ole kostja PKS § 102 lg 1 kohaldamise eeldusi välja toonud ega tõendanud.

Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Arvestades seda, et hageja igakuised

kulud on miinimummäärast väiksemad ja aeg-ajalt veedab hageja aega ka kostjaga, on

põhjendatud elatist vähendada täiendavalt lapsetoetuse võrra, s.o 30 eurot (vt Riigikohtu

9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 20.3).

Kostja viide RAKE uuringule ei ole põhjendatud, sest praeguses asjas kohtu poolt

kindlaksmääratud kulud ei erine oluliselt uuringus toodust ja kohus määrab kulud kindlaks

vastavalt konkreetse lapse vajadustele, tagamaks tema arenguks piisavad vahendid.

Maakohus leidis, et hageja tagasiulatuva elatise nõue 3153,66 eurot on PKS § 108 alusel

põhjendatud osaliselt. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks järjepidevalt elatist enne

hagiavalduse esitamist nõudnud, ei tähenda see, et hageja oleks kaotanud õiguse elatist

tagasiulatuvalt nõuda (vt Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20).

Kostja on küll viidanud, et tagasiulatuva elatise välja nõudmine asetab ta raskesse

majanduslikku olukorda, kuid ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta esitatud ei ole. Kuna asjas

on tuvastatud, et hageja igakuised põhjendatud kulud on alla miinimummäära, oleks elatise võlg

ajavahemiku 8. august 2018 kuni 8. august 2019 eest kokku 2640 eurot. Hageja esindaja

eelistungil antud kinnituse kohaselt sai laps 2018. a septembrist kuni 2019. a maini kostjalt

igakuiselt 60 eurot ujumistreeningu jaoks. Kuigi hageja hiljem osaliselt muutis oma seisukohta,

tuleb lähtuda hageja esialgsest kinnitusest ja tagasiulatuvast elatisest maha arvestada 540 eurot.

Kostja 29. novembri 2019 esitatud nimekirja kulutused on tõendamata. Seega puudub alus

4 (8)

täiendavalt tagasiulatuvast elatisest kostja poolt nimetatud kulusid maha arvestada. Kokku on

tagasiulatuv elatis põhjendatud summas 2100 eurot.

Apellatsioonkaebused

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldamata jättis ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja uue tõendi (väljavõte

RAKE 2020. a veebruari lõpparuandest).

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus otsuse p-s 8, et kostja ei ole esile

toonud asjaolusid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuid vähendas elatis sellest

hoolimata. Maakohtul ei olnud põhjust vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäära. Kostja ei tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Maakohus asus ekslikult hindama lapse igakuised kulusid ja vähendas neid

valesti. Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimumelatise nõudmisel lapse kulusid vaja tõendada.

Maakohus ei viidanud tõenditele, mille kohaselt lapse vajadused on miinimummäärast

väiksemad. Kostja selle kohta tõendeid ei esitanud ja hagejalt neid ei küsitud. Laps veedab

kostja juures ebaolulise osa ajast.

Maakohus ei põhjendanud, miks saab arvesse võtta riiklikku peretoetust ja vähendas valesti

elatist 30 euro võrra. PKS § 101 lg-st 1 sellist õigust ei tulene ja kohtupraktika kohaselt võib

see olla elatise vähendamiseks mõjuv põhjus üksnes koosmõjus muude asjaoludega. Muid

asjaolusid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei ole kostja tõendanud. Eeltoodut

arvestades ei saa sellisteks asjaoludeks olla lapse vajadused alla miinimummäära või see, et

laps on aeg-ajalt isa juures.

Kuna maakohus mõistis elatise välja põhjendamatult alla miinimummäära, siis mõisteti valesti

välja ka tagasiulatuv elatis. Lisaks arvestas maakohus ekslikult tagasiulatuva elatise suuruse

määramisel ajavahemiku 2018. a september kuni 2019. mai eest kostja makstud 60 euroga.

Hageja küll kinnitas istungil, et on raha saanud, kuid tegelikult kostja seda tasunud ei ole.

Istungil oli hageja närviline ja talle meenus alles hiljem, et tegelikult andis kostja viidatud

perioodil ujumistreeningu jaoks kahel-kolmel korral sularahas 60 eurot. Raha andmist pidi

tõendama kostja, mistõttu ei saanud nimetatud summaga arvestada.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kes jättis ülalpidamiskohustuse täitmata ja põhjustas

kohtusse pöördumise. Hageja ema proovis lahendada asja kohtuväliselt.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võla 2100 eurot ja teha uue otsuse, millega

jätta selles osas hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus arvestamata, et hageja ei nõudnud

kostjalt aasta enne hagi esitamist järjepidevalt elatist, mistõttu on nõue kohtupraktika kohaselt

põhjendamatu. Maakohtu otsusest ei nähtu ka põhjendused, miks tagasiulatuva elatise suurus

on 2100 eurot. Kostja tõendas, et alustas elatise tasumist koheselt alates hageja emalt

vastavasisulise nõude saamisest. Hageja ei tõendanud, et eelviidatud perioodil olid kulud 540

eurot kuus ega teavitanud nende suurusest kostjat. Maakohus kostja taotlusel ega omal algatusel

ema sissetulekute kohta tõendeid ei kogunud. Seega jäid ema väited lapse kulude kohta

paljasõnalisteks ja ebausutavateks. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneks kostja ja tema

ülalpidamisel oleva kahe alaealise lapse tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale

ebamõistlikult koormav.

Vastused kaebustele

6. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

5 (8)

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata igakuiselt elatise 220 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega suurendab maakohtu poolt

väljamõistetud igakuiselt väljamõistetavat elatist 30 euro ulatuses ning teeb uue

menetluskulude jaotuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis selle tervikliku sõnastuse.

8. Esmalt

selgitab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

läbivaatamise

ulatust.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab

maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise väiksemas

ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning jättis tagasiulatuva

elatise 2100 eurot ületavas osas välja mõistmata. Samuti ei ole hageja nõus, et hageja

menetluskulud jäid tema enda kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 2100 eurot ja palub selles

osas jätta hagi rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 456 lg 4 alusel maakohtu otsus jõustunud osas, millega kostjalt

mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis alates 9. augustist 2019 summas 220 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni ja määrati elatise maksmise viis (maakohtu otsuse resolutsiooni

p-d 2 ja 4).

9. Hageja on esitanud apellatsiooniastmes uue dokumentaalse tõendi – väljavõte RAKE

2020. a veebruari lõpparuandest „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Hageja põhistab

dokumentaalse tõendi esitamist apellatsiooniastmes sellega, et dokumenti ei olnud maakohtu

menetluse ajal veel olemas ning ta soovib sellega tõendada, et ühe lapse ja ühe täiskasvanuga

leibkonnas ületavad keskmised igakuised kulud lapsele PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud elatise

miinimummäära. Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmine TsMS §

652 lg 3 p 2 alusel põhjendatud. Samuti on sellele uuringule viidanud maakohus oma otsuse p-

s 11. Kolleegium märgib, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse

RAKE

ja

Pricewaterhouse

Coopers

Advisors

2020. a

uuring

on

kättesaadav

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf.

10. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus kohaldas asja lahendades ekslikult PKS § 102

lg-t 2, vähendades hagejale väljamõistetavat elatist lapsetoetuse summa ulatuses. See tingib ka

maakohtu otsuse vaidlustatud osas osalise tühistamise.

11. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS

§ 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaatamata sellele, et

maakohus ei tuvastanud kostja töövõimetust ega teisi ülalpeetavaid, vähendas maakohus elatist

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ja leidis, et hageja igakuised põhjendatud kulud on ca

500 eurot kuus. Kolleegium nõustub eeltoodud maakohtu seisukohaga ja seda täies ulatuses ei

korda (TsMS § 654 lg 6). Hageja esitatud väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.

Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei pidanud lapse

igakuiseid kulusid kontrollima ning seetõttu ei vasta maakohtu otsus seadusele ja kahjustab

lapse huve. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks

6 (8)

põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades

ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema

varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud

seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11).

Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on

tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.

12. Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses

sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning

tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kostja tugines sellele, et lapse vajadused on

miinimummäärast väiksemad ning need on osaliselt kaetud lapsetoetusega. Kostja vaidlustas

hageja kulutusi osaliselt ning vaidlustatud osas kontrollis maakohus PKS § 99 alusel nende

põhjendatust.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus miinimummääras elatise vähendamise mõjuva põhjuse

hindamisel arvestanud sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise

eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased

vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kolleegium nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega, et kulutused lauamängudele, riietele ja jalanõudele,

tervishoiule ja koolile on ülepaisutatud ning ka väiksemate summadega saaksid lapse

igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Isegi juhul, kui

hageja oleks tõendanud hagiavalduses märgitud ulatuses kulutuste tegemist, pidi maakohus

kostja taotluse tõttu nende kulutuste suurust kontrollima.

13. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta hageja poolt välja toodud kulutusi

lauamängudele, riietele ja jalanõudele, tervishoiule ja koolile vähendab ning TsMS § 654 lg 6

kohaselt järgib kolleegium selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (maakohtu otsuse p 7).

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei lükka ümber ka hageja apellatsioonkaebuse väide, et

ühe lapse ja ühe täiskasvanuga leibkonnas on keskmised igakuised kulud lapsele üle PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra. Praegusel juhul leidis maakohus, et mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla miinimummäära on asjaolu, et lapsel on miinimumist väiksemad

vajadused. Maakohus kontrollis üksikjuhtumi põhiselt hageja igapäevaseid vajadusi ning leidis,

et hagiavalduses välja toodud kulutused ei ole täies ulatuses põhjendatud ning 500 eurot kuus

katab lapse kõik eluvajadused.

14. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu otsuse põhjendusega osas, milles maakohus

vähendas miinimummäärast väiksemat elatist lapsetoetuse 30 euro (60 ÷ 2) ulatuses. Alates

1. jaanuarist 2017. a kehtib perehüvitiste seadus (PHS, maakohus on ekslikult viidanud

kehtetule riiklike peretoetuste seadusele). Kuna praegusel juhul on maakohus juba mõjuval

põhjusel elatist vähendanud alla miinimummäära, siis ei ole põhjendatud seda summat veelkord

PKS § 102 lg 2 alusel lapsetoetuse ulatuses vähendada. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et

esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks (nt kostja töövõimetus, halb varaline

seisund või teised ülalpeetavad). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et täidab

osaliselt ülalpidamiskohustust vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel sellisel määral, et

need vähendaksid teise vanema poolt lapsele tehtavaid igapäevaseid kulutusi. Kolleegium

nõustub maakohtu seisukohaga, et isegi kui laps veedab puhkepäevadel aega ka isaga, ei

vähenda see teise vanema püsikulutusi. Kuna lapse vanematel on vaidlus lapse

ülalpidamiskuludes, siis on mõistlik, et kulutused teeb vanem, kelle juures laps alaliselt elab

ning lahuselav vanem maksab lapse ülalpidamiseks elatist (PKS § 100 lg 1). Kokkuleppe

puudumisel lapse emaga ei saa kostja ise valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Vanem

7 (8)

on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps alaliselt elab ja kes lapse eest hoolitseb.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 250 eurot

alates 9. augustist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui kohtu poolt väljamõistetud elatist

on vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada

elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Ringkonnakohus

selgitas pooltele, et see oleks võimalik kohtuliku kompromissiga.

16. Mõlemad pooled vaidlustavad maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas osaliselt

hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Maakohus hindas poolte väiteid ja

tõendeid ning leidis, et kuna hageja ei ole järjepidevalt elatist enne hagiavalduse esitamist

nõudnud, hageja kulutused on alla miinimummäära ja kostja on vaidlusalusel perioodil osaliselt

lapse ülalpidamisega seotud kulutusi kandnud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista

tagasiulatuv elatis 2100 eurot (maakohtu otsuse p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele

asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, et nõude ulatuse määramisel on

arvestatud ka asjaoluga, et hageja teine vanem sai vaidlusalusel perioodil lapsetoetust.

Maakohus on põhjendatult arvestanud tagasiulatuva elatise väljamõistmisel, et hageja esindaja

võttis omaks asjaolu, et kostja andis lapsele üheksa kuu jooksul 60 eurot kuus ujumistreeningute

kulude katmiseks. Maakohtu 30. oktoobri 2019. a eelistungil kinnitas hageja esindaja sellise

kulu kandmist kostja poolt (tl 45). Seega on asjaolu omaksvõetud ja maakohus on seda

kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 arvestanud. Hageja ei ole tõendanud, et väide asjaolu olemasolu

kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust

(TsMS § 231 lg 3).

17. Maakohus ei ole kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse

norme rikkunud (vt maakohtu 16. jaanuari 2020. a määrus; tl 85 ja pöördel). Kostja taotlusest

ei tulenenud, milliseid asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ta soovib kogutavate

tõenditega tõendada.

Kostja esitas alles apellatsioonkaebuses väite, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneks

tema ülalpidamisel oleva kahe alaealise lapse raskesse olukorda. Kostja väide jääb TsMS § 652

lg 4 alusel tähelepanuta. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole väidet, et

tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab ta raskesse majanduslikku olukorda, tõendanud.

Muud kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

18. Järgnevalt hindab kolleegium menetluskulude jaotusega seonduvat. Kuna hagi rahuldati

osaliselt, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja ei ole nõus, et maakohus jättis hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud poolte

endi kanda, sest hageja soovis asja lahendada kohtuväliselt ning kostja oma käitumisega andis

põhjuse hagi esitamiseks (tl 10-13 pöördel). Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja sellekohaseid

väiteid menetluskulude jaotamisel arvestada.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hageja apellatsioonkaebuse

osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja hagi kuulub osaliselt

rahuldamisele. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et kostja ei olnud nõus

elatise osas kohtuvälist kokkulepet arutama ega sõlmima, peab ringkonnakohus TsMS § 163 lg

1 alusel põhjendatuks jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud 70 %

ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1

teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude

jaotuse. Kuna maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei määra

ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulusid (TsMS § 174 lg 4). Asja

lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2

alusel kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

8 (8)

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler