Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-09-22009/7 AI generated

1-09-22009/7 · 1-09-22009/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-22009/7
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 1-09-22009 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2010.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-22009 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava Tõnu Luts’u tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav Tõnu Luts Elukoht vabanemisel: Anne 30-87,...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-09-22009/7

1 1-09-22009

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2010.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-22009 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava Tõnu Luts’u tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

Tõnu Luts Elukoht vabanemisel: Anne 30-87, Tartu; isikukood: 37211222716; käesoleval ajal asukoht: Tartu Vangla. Kaitsja Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata Tõnu Luts (isikukood: 37211222716) Tartu Maakohtu 05.10.2000.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

Välja mõista Tõnu Lutsult kaitsjatasu 500 (viissada krooni) Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal 300.- krooni tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

2 Põhjendused

Tõnu Luts tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 05.10.2000.aasta otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 195 lg 2; § 128 lg 1; § 15 lg 2 - § 101 p 7; § 15 lg 2 - § 144 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 20 aastat vangistust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti Tartu Linnakohtu 19.10.1998.a otsusega mõistetud karistus osaliselt ja karistatuseks mõisteti 20 aastat ja 6 kuud vangistust. 28.11.2000 Tartu Ringkonnakohus tühistas Maakohtu otsuse osaliselt kinnipeetava süüdistamises ja karistamises KrK § 15 lg 2 - § 144 lg 1 järgi, karistuse mõistmises KrK § 15 lg 2 - § 101 p 7 järgi ja karistuste liitmises KrK § 40 lg 1 ja § 41 lg 1 järgi, mõistes T. Lutsu õigeks KrK § 15 lg 2 -§ 144 lg 1 järgi. KrK § 15 lg 2 - § 101 p 7 järgi mõisteti karistuseks 13 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. KrK § 41 alusel lõplik karistus 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 31.12.1998.a ja lõpp 31.12.2014.a. Harju Maakohtu 10.07.2007.a määrusega jäeti Tõnu Luts vangistusest ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 31.12.2009.a.

Tõnu Luts on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 16.02.1998.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 15 päevamäära; 2) 19.10.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas Tõnu Lutsu distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 2006. aastal. Hetkel käitumine hea. Kinnipeetav asub vabanedes elama korterisse Tartus, mille sai emalt päranduseks. Töötanud peamiselt puidupingitöölisena, viimati AS-s x. Vanglas õppinud ei ole ning ei näe vajadust põhihariduse omandamiseks. Lõpetas 04.11.2009.a joovastisõltlaste programmi, varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ja piiblikooli. Hetkel töötab AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana. Tartu Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalised nõuded puuduvad, vabastusfondis on üle 13 000 krooni. Vangistuses abiellus. Kaks kuud enne vanglasse sattumist tarvitas alkoholi igapäevaselt, kuriteo sooritas alkoholijoobes ja katseajal. Sõltuvust ei tunnista, kuid näeb alkoholi tarvitamises probleemi. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem alkoholi tarvitamise korral. Oht seisneb varalise ja füüsilise kahju tekitamises.

Kriminaalhooldusametnik toetab Tõnu Lutsu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ema poolt pärandatud korteris aadressil xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetava abikaasa, kellega T. Luts abiellus vanglas, toetab meest ning on nõus Tartusse kolima. Kindel töökoht vabaduses puudub. T. Lutsu kinnitusel suudab ta töötada puidupingitöölise, värvija või keevitajana. Andmebaasi TÄITIS andmeil ei ole T. Lutsu suhtes rahalisi nõudeid, vangla vabastusfondis on üle 13 000 krooni. T. Luts on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ja piiblikooli ning enda sõnul läbinud ka programmi „12 sammu“. Kinnipeetav on Tartu Psühhiaatriahaiglas arvel alates 1977.a. Ta on kolmel korral olnud statsionaarsel ravil, kahel korral on haiglast omavoliliselt lahkunud. T. Lutsul on diagnoositud kerge vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine, lihtsustatud maailmavaade ja oskamatus negatiivsete emotsioonidega toime tulla. Samas on T. Luts viibinud vanglas 10 aastat, ta on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, säilitanud tööharjumuse ning tal on toetavad suhted abikaasa ja õega. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, alluma ettenähtud ravile ning määrata Tõnu Luts elektroonilise valve alla 1 aastaks.

3

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud Tõnu Lutsu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla arvestades toimepandud kuriteo julma, küünilist iseloomu ja kandmata karistuse suurt osa veel ning Tõnu Lutsu käitumist karistuse kandmisel.

Tõnu Luts avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist ja leiab, et ta on paremaks muutunud.

Kaitsja arvates on Tõnu Lutsu vabastamine põhjendatud, tal on sugulased ja uus naine, kes saavad aidata.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et Tõnu Lutsu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud.

Kohus nõustub prokuröri poolt esitatud põhjendustega. Tõnu Lutsu on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja eelnevalt tingimisi ja see pole teda tagasi hoidnud raske isikuvastase kuriteo toimepanemisest, seejuures julmal, küünilisel viisil väikse lapse nähes. Peale selle puudub tal kindel tegevusala, konkreetne töökoht, mis on väga olulised kriminaalhoolduse rakendamiseks. Kohus leiab, et kuigi usaldusväärseks ei saa pidada praegu ka võimalikku tulevast elukohta – tühjana seisvat korterit xxx, mille elamiskõlblikkuse ja sobivuse kohta pole üldse andmeid. See on aga elektroonilise valve rakendamiseks oluline. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja kandmata karistuse suurt osa veel, ei ole võimalik tunnistada Tõnu Lutsu ennetähtaegse vabastamise jaoks piisavaks vanglas teatud programmide läbimine ja heade lubaduste andmine.

Kohtunik