2-18-17707/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-17707

Tsiviilasi

Magar FP OÜ hagi XX vastu lepingu

tagasitäitmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 22. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Magar FP OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Magar FP OÜ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX,

lepinguline esindaja Jüri Asari

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. aprilli 2020 määrus tühistada osas, milles hagejalt mõisteti

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1740 eurot ületavas summas. Ülejäänud

osas jätta sama määrus muutmata.

2. Mitte menetleda hageja 26. mai 2020 taotlust täiendava tõendi vastuvõtmiseks.

3. Sõnastada kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus järgmiselt:

3.1. Rahuldada kostja XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks XX menetluskulude rahaline suurus ning mõista Magar FP

OÜ-lt välja XX kasuks menetluskulud summas 1740 eurot.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses

jättis

Harju

Maakohus

29. augusti 2019

otsusega

rahuldamata

Magar FP OÜ (hageja) hagi XX (kostja) vastu lepingu tagasitäitmise nõudes. Sama otsusega

jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2020 otsusega maakohtu resolutsiooni

muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebust ei esitatud ja mõlemad otsused jõustusid 10. märtsil 2020.

3. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad maa- ja ringkonnakohtus. Kostja kulud on

õigusabikulud, mille ajakulu ja summa maakohtus on vastavalt 18,7 t ja 2244 eurot ning

ringkonnakohtus 12,1 t ja 1452 eurot. Esindaja tasumäär on mõlemal juhul 100 eurot, millele

lisandub käibemaks.

4. Hageja vaidles kostja kuludele vastu ja leidis, et need on ülemäära suured. Kostja

lepingulise esindaja töötunni hind on liialt kõrge, sest kostja esindaja ei ole advokaat, vaid jurist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas hagi 22. aprilli 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja taotluse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

2820 eurot.

5.1. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks lähtudes tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras lähtudes § 174 lg 8

järgi hagita menetluse sätetest, sh § 477 lg-test 5 ja 7.

5.2. Maakohtu menetluskulude hüvitamise taotluse luges maakohus tähtaegseks ja rahuldas

selle osaliselt. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Arvestades tsiviilasja

materjale ja vaidluse sisu, on kohtu esindaja ajakulu 18,7 t ülepaisutatud ega vasta töö mahule.

Põhjendatud ajakulu on 14 t, st summas 1400 eurot, millele lisandub käibemaks – kokku

1680 eurot.

5.3. Ringkonnakohtus on põhjendatud ajakulu 9,5 t, st summas 950 eurot, millele lisandub

käibemaks – kokku 1140 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE TÄPSUSTUS

6. Hageja esitas 7. mail 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

teha uue põhjendatud määruse. Hageja täpsustas 26. mai 2020 menetlusdokumendis, et tema

hinnangul on maakohtus tehtud kostja esindaja toimingute põhjendatud maht kuni 8 t 45 min ja

ringkonnakohtus 5 t.

Hageja leiab, et maakohtu määrus pole piisavalt põhjendatud. Sisuliselt märgib hageja järgmist:

-

avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on nt Eesti Õigusbüroo juristide tunnihind

40–60 eurot, millele lisandub eelduslikult käibemaks;

-

hageja jääb varasemate vastuväidete juurde seoses menetlustoimingute põhjendatud ja

vajaliku ajakuluga ning leiab, et maakohus pole neile vastanud.

Kokkuvõtvalt saaks olla kostja menetluskulud põhjendatud kõige rohkem summas 936 eurot (=

(8 t 45 min + 5 t ) × 60 + 20%)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja

vaidles kaebusele vastu.

3 (4)

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule,

kuhu tsiviilasja toimik saabus 20. mail 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt

tühistada ja vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise summat.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Kaebuse selle peale esitas ainult hageja. Järelikult on maakohtu määrus kostja taotluse

rahuldamata jätmise osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. TsMS § 659 kaudu kohalduva

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, st käesoleval juhul seda, kas hagejalt

oleks tulnud mõista välja väiksem menetluskulude hüvitis.

10. Juhindudes 21. mai 2020 kohtumäärusest täpsustas hageja 26. mail 2020 määruskaebuse

ulatust. Hageja lisas näidisena ühe õigusbüroo menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus ei

pea TsMS § 331 lg 1 järgi võimalikuks hageja uut taotlust menetleda, sest see tooks kaasa

menetluse viibimise. Ringkonnakohus käsitleb täpsustust üksnes kaebuse ulatust piiravana,

mistõttu pole vaja selle kohta küsida kostja seisukohta.

11. Maakohus märkis vaidlustatud määruses menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

õiguslikud alused, nendega ringkonnakohus nõustub ja vastavaid põhjendusi pole vaja korrata.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Diskretsioonipiiride järgimine tähendab mh vastava otsustuse piisavat põhjendamist (vt nt

Riigikohtu 28. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 12 kolmas lõik).

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tasumäär on kohane, sellekohase

otsustuse tegemisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.

Maakohtu järeldus õigusabikulu tasumäära kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisul. Kuigi

on ka õige hageja arusaam, et mitteadvokaadist esindajate tasumäär on tihtipeale madalam, siis

ei tähenda see alati, et kvaliteetset õigusabi on võimalik odavamalt saada. Ringkonnakohus ei

tähelda, et kostjale osutatud õigusabi jääks kvaliteedilt alla sellele, mida eeldatakse advokaadi

puhul. Lisaks on advokaatide tunnitasud, sh menetluskuluna hüvitatavad tasud, viimastel

aastatel oluliselt kasvanud (nt Riigikohtu 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18

teine lõik – 190 eurot, millele lisandub käibemaks, või sama kuupäeva otsus tsiviilasjas nr 2-

17-13190, p 18 esimene lõik – 175 eurot, samuti lisandub käibemaks).

14. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu määrus on kostja esindaja põhjendatud ja

vajaliku ajakulu hindamise osas kohaselt põhjendamata, mis tõi kaasa osaliselt ebaõige

kohtulahendi. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

14.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita pelgalt seda, et ta on kostja

esindaja toiminguid hinnanud kohtastme lõikes tervikuna. Nii hindamine on lubatav, aga ka sel

juhul peab kohtulahendi põhjendusest olema võimalik aru saada, kuidas kohus järelduseni

jõudis – käesoleval juhul see nii ei ole.

14.2. Ringkonnakohus hindab kostja esindaja menetlustoimingute vajalikkust ja põhjendatust

toimingute põhiselt, mis käesoleval juhul tundub kohasem. Maakohtu menetluskulude

nimekirja kohaselt koosnes esindaja ajakulu järgnevast:

4 (4)

-

menetlusse astumine, hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine – 9,2 t, millest

ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks 5 t. Õige on hageja arusaam, et kostja

vastus sisaldab pikki tsitaate, mille vastusesse ülekandmise kulu ei ole hüvitatav.

Tsitaatide asemel saanuks kostja esindaja piirduda viidetega;

-

hageja arvamusega tutvumine – 1,5 t, mis on põhjendatud ja vajalik;

-

kohtuistung koos ettevalmistuse ja jätkutoimingutega – 2,75 t, millest põhjendatud ja

vajalik on 2t, sest istung vältas ca tunni ja üldjuhul ei kulu kaasnevateks toiminguteks

kauem kui istungi aeg;

-

istungile järgnevalt menetlusdokumentide koostamine ja hageja dokumendiga

tutvumine – 3,25 t, mis on menetlusega seotud vaid osaliselt, ringkonnakohtu

hinnangul 1 t ulatuses. Kohus arutas juba istungil pooltega vaheotsuse tegemist ja

selleks polnud vaja uut motiveeritud taotlust. Samuti olnuks piisav läbirääkimiste käiku

kohtule lühidalt kirjeldada. Läbirääkimise toiminguid kostja kulunimekiri ei kajasta;

-

kohtuotsusega tutvumine ja selle kliendile selgitamine – 2 t, millest põhjendatud ja

vajalik on 1 t, sest maakohus tegi ainult otsuse aegumise kohta.

Eelneva põhjal on kostja esindaja õigusabitoimingud maakohtus põhjendatud ja vajalikud

kokku 10,5 t ulatuses ( =5 + 1,5 + 2 + 1 + 1).

14.3. Ringkonnakohtus taotles kostja ainult kaebusele vastamisega seonduvate kulude

hüvitamist, aga samas nimekirjas sisaldusid ka kulud seoses vastuväite koostamisega maakohtu

tegevusele. Vastavaid kulusid hindab ringkonnakohus järgmiselt:

-

vastuväite koostamine – 1,5 t, mis on põhjendatud ja vajalik 1 t ulatuses, mis oli piisav

maakohtu võimalikule eksimusele osutava ja kulunimekirja sisaldava dokumendi

kootamiseks ja esitamiseks. Lähtuvalt Riigikohtu 27. mai 2020 määrusega tsiviilasjas

nr 2-18-7550 muudetud seisukohast on mh menetluskulude nimekirja ja avalduse

koostamise ning esitamise kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud

kulud (vt viidatud määruse p 15, kokkuvõtvalt selle kuues lõik);

-

apellatsioonkaebusega tutvumine, sellele vastamine ja seonduvad toimingud – 10,6 t,

millest vajalik ja põhjendatud on 3 t. Kaebus ei sisaldanud uusi väiteid ega seisukohti,

st vastamine kokku ei saanud kujuneda sama mahukaks kui hagiavaldusele vastamine.

Eelneva põhjal on ringkonnakohtule esitatud nimekirjas märgitud kostja esindaja õigus-

abitoimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 4 t ( =1 + 3) ulatuses.

14.4. Kahe eelmise alapunkti kohaselt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kahes

kohtuastmes kokku 14,5 t (= 10,5 + 4) ja see tuleb hagejal kostjale hüvitada lähtudes

tasumäärast 100 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb vaidlustatud määrusega

hagejalt välja mõistetud summat vähendada 1740 euroni (= 14,5 × 100 + 20%).

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm