2-19-8446/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8446

Tsiviilasi

Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja osaühing Cautor kaebus

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22. mai 2019. a otsuse

peale täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja osaühing Cautor ühine

määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja I

(määruskaebuse

esitaja)

Tehnovõrkude

Ehituse OÜ (registrikood 10407719)

Avaldaja II osaühing Cautor (määruskaebuse esitaja)

(registrikood 10744693)

Avaldajate I ja II ühine lepinguline esindaja Anto Variku

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp

Puudutatud

isik

(võlgnik)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. oktoobri 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud võrdsetes osades avaldajate

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (6)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tehnovõrkude Ehituse OÜ (avaldaja I) ja osaühing Cautor (avaldaja II) esitasid

3. juunil 2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur)

22. mai 2019. a otsusele täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484. Avaldajad palusid

tühistada 30. aprillil 2019. a täitemenetlustes nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 tehtud

täitemenetluste lõpetamise otsused ja kohtutäituri 22. mai 2019. a otsuse nr 027/2013/484,483

(kaebuses ekslikult märgitud 027/2013/483,483) ning kohustada kohtutäiturit jätkama

täitemenetlustega ning andma täiteasi nr 027/2013/483 üle menetlemiseks Tallinna kohtutäitur

Kairi Kummile.

Avalduse kohaselt esitasid avaldajad 5. aprillil 2013 kohtutäiturile täitmisavaldused

täitemenetluse algatamiseks XX (võlgnik) suhtes. Avaldaja I nõude aluseks olevaks

täitedokumendiks on Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-09-58001, millega mõisteti

võlgnikult avaldaja I kasuks välja menetluskulud summas 958,67 eurot. Avaldaja II nõude

aluseks olevaks täitedokumendiks on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-09-58000, millega

mõisteti võlgnikult avaldaja II kasuks välja 3681,38 eurot. Kohtutäitur algatas 8. aprillil 2013

täitemenetlused täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484.

Võlgnikule kuulusid täitemenetluste alustamisel kinnisasjad, mille võlgnik võõrandas

24. aprilli 2013 ja 30. aprilli 2013 notariaalsete tehingutega oma tütrele ning ühele kinnistule

seati isiklikud kasutusõigused võlgniku lähikondsete kasuks.

Võlgniku pahauskse käitumise tõttu esitasid avaldajad Harju Maakohtule 25. aprillil 2016 hagi

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 ja TMS § 188 lg 1 alusel tehingute kehtetuks

tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-6580). Pärast tsiviilasjas nr 2-16-6580 toimunud viimast

kohtuistungit ja vahetult enne 17. aprillile 2019 planeeritud kohtuotsuse kuulutamist tasuti

9. aprilli 2019 võlgniku abikaasa kontolt võlgniku eest kohtutäiturile 5517,25 eurot. Võlgnik

taotles kohtutäiturilt täitemenetluste lõpetamist.

Avaldajad edastasid 22. aprillil 2019 kohtutäiturile e-kirja, milles teatasid, et täitemenetlusi ei

saa lõpetada ning avaldaja I küsis kohtutäiturilt võimaluse kohta ühendada täiteasi

nr 048/2011/451 täiteasjaga nr 027/2013/483. Kohtutäitur ei vastanud avaldaja 22. aprilli 2019

seisukohale.

Avaldajad esitajad 24. aprillil 2019 kohtutäiturile avalduse, milles selgitasid, et täitemenetlusi

ei saa lõpetada, kuna neil on õigus arvestada täitemenetluse ajal kõrvalnõudena kogunenud

viiviseid võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Täiteasjas

nr 027/2013/483 on perioodil 11. november 2012 kuni 9. november 2019 sissenõutavaks

muutunud viivised kokku summas 497,54 eurot ja täiteasjas nr 027/2013/484 on perioodil

23. juuni 2011 kuni 9. aprill 2019 sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas

2323,60 eurot. Kohtutäitur ei vastanud avaldajate 24. aprilli 2019 avaldusele.

Kuna Tallinna kohtutäitur Kairi Kummi menetluses on täiteasi nr 048/2011/451 avaldaja I

esitatud täitmisavalduse alusel, milles on täitedokumendiks võlgniku vastu samast tsiviilasjast

nr 2-09-58001 tulenev nõue, siis esitas avaldaja 24. aprillil 2019 kohtutäiturile ja Tallinna

kohtutäitur Kairi Kummile avalduse täiteasja nr 048/2011/451 ühendamiseks täiteasjaga

nr 027/2013/483 selliselt, et nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Ka

sellele avaldusele kohtutäitur ei vastanud.

Avaldaja I esitas 30. aprillil 2019 kohtutäiturile TMS § 471 lg 1 kohaselt avalduse täiteasja

nr 027/2013/483 üleandmiseks kohtutäitur Kairi Kummile. Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 1

3 (6)

kohaselt oli kohtutäitur kohustatud andma täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide

ja aktide kinnitatud ärakirjad üle Kairi Kummile viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest.

Seega ei olnud kohtutäituril võimalik enam vastu võtta otsust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid

ta oli kohustatud täiteasja üle andma teisele kohtutäiturile.

Kohtutäitur tegi 30. aprillil 2019 ebaseaduslikult TMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt täiteasja

nr 027/2013/483 lõpetamise otsuse. Täitemenetluse lõpetamise otsuse allkirjastas kohtutäitur

elektrooniliselt 2. mail 2019. Samal kuupäeval edastati täitemenetluse lõpetamise otsus ka

avaldaja I esindajale.

Kohtutäitur edastas 9. mail 2019 avaldajale I e-kirja, milles kohtutäitur teavitas avaldajat, et ta

avastas avaldaja 30. aprilli 2019 avalduse alles 9. mail 2019 oma rämpspostist. Kohtutäitur

rikkus kohtutäiturimäärustiku § 23 nõudeid, sest kohtutäitur pidi lahendama kõik avaldaja

selgitustaotlused ja avaldused enne täitemenetluste lõpetamise otsuste tegemist.

Lisaks sätestab TMS § 50 lg 1, et kohtutäitur kuulab enne täitemenetluse lõpetamist vajadusel

ära sissenõudja ja võlgniku seisukohad täitemenetluse lõpetamise asjaolude kohta. TMS § 50

lg 11 kohaselt ei või kohtutäitur rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral teha

täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle

kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud.

Kaebuse suuline läbivaatamine toimus 21. mail 2019 kohtutäituri büroos. Avaldaja I edastas

kohtutäiturile samal kuupäeval e-kirja koos selgitusega, miks ei ole võimalik menetlust

täiteasjas nr 027/2013/483 lõpetada. Täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamisel on võimalik

täiteasi nr 048/2011/451 ühendada täiteasjaga nr 027/2013/483, mis omakorda tähendab seda,

et tsiviilasjas nr 2-16-6580 ei ole võimalik menetlust lõpetada, kuna TMS § 187 lg 1 ja TMS

§ 188 lg 1 sätestatud alused eksisteerivad edasi. Samas kirjas palus avaldaja kohtutäituril anda

täiteasja nr 027/2013/483 üle kohtutäitur Kairi Kummile. Seega ei olnud kohtutäituril enam

formaalselt võimalik võtta vastu otsust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid ta oli kohustatud

täiteasja üle andma teisele kohtutäiturile. Avaldaja selgitas samas kirjas, et on ilmnenud uued

asjaolud menetluse taastamiseks. Nimelt avastas kohtutäitur avaldaja 30. aprilli 2019 avalduse

alles 9. mail 2019 oma rämpspostist, kuid kohtutäitur pidi enne täitemenetluste lõpetamist

täitma kohtutäiturimäärustiku §-s 23 sätestatud nõuded ja vastama kaebuse esitajate

avaldusetele ja taotlustele.

Vaatamata eeltoodule tegi kohtutäitur 22. mail 2019 otsuse nr 027/2013/484,483, millega jättis

kaebuse rahuldamata, põhjusel, et võlgnik on täiteasjade nr 027/2013/484 ja 027/2013/483

nõuded täitnud ning nõude puudumisel ei saa toimikuid üle anda teisele kohtutäiturile.

Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei olnud kohtutäituril õigust täiteasja

nr 027/2013/483 lõpetada ning ta oleks pidanud ilma edasisi menetlustoiminguid tegemata selle

üle andma teisele kohtutäiturile, kes oleks omakorda pidanud otsustama menetluste ühendamise

või lõpetamise kasuks.

2. Võlgnik vaidleb avaldusele vastu, palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldajate kanda. Avaldajate väide, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ebaseaduslikult, ei

vasta tõele. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, sest võlgnik maksis

nõuete rahuldamiseks vajaliku raha kohtutäiturile.

Kuna TMS-s puudub õiguslik alus kahe erineva täiteasja ühendamiseks, ei olnud kohtutäituril

võimalik seda taotlust ka rahuldada. Lisaks esitati kohtutäiturile avaldus täitemenetluse

üleandmiseks pärast seda, kui võlgnik oli nõuded täitnud.

Võlgnik ei nõustunud avaldajatega, et neil on täitemenetluses õigus võlgnikult nõuda viiviseid.

Täitemenetluses

täidetakse

nõuded,

mis

tulenevad

jõustunud

kohtuotsusest.

Täitedokumentideks olevates kohtulahendites tsiviilasjades nr 2-09-58000 ja 2-09-58001 ei ole

4 (6)

võlgnikult avaldajate kasuks välja mõistetud viivist. Ilma kohtuotsuseta ei saa avaldajad nõuda

võlgnikult täitemenetluses viivise tasumist.

Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 2 alusel antakse dokumendid teisele kohtutäiturile üle viie

tööpäeva jooksul üleandmise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest arvates. Kuna kohtutäiturile

ei ole esitatud kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 2 kohast alust, ei pidanud kohtutäitur ka üle andma

täitetoimikuid teisele kohtutäiturile.

Avaldajad väitsid, et kohtutäitur pidi enne täitemenetluse lõpetamist vastama avaldajate

esitatud kirjadele. TMS ei määra kohtutäiturile sellist kohustust. Täitemenetluse peamine

eesmärk on rahuldada sissenõudja nõue, mis täitemenetluse raames sai ka tehtud ja selle tõttu

polnud kohtutäituril alust täitemenetluse jätkamiseks. Kohtutäitur sai peale nõude rahuldamist

ka koheselt täitemenetluse lõpetada, sest menetluse jätkamist TMS peale nõude rahuldamist

ette ei näe.

Järgmisena väitsid avaldajad, et enne täitemenetluse lõpetamist kuulab kohtutäitur sissenõudja

ja võlgniku ära. TMS § 50 lg 1 ei kohusta kohtutäiturit enne täitemenetluse lõpetamist

sissenõudjat ja võlgnikku ära kuulama, vaid tegemist on kohtutäituri diskretsiooniga. Lisaks ei

ole avaldajad tõendanud, et kohtutäitur tegi täitemenetluse lõpetamise otsuse enne, kui

kohtutäitur sissenõutud raha avaldajatele üle kandis. Avaldajate avaldused kohtutäiturile olid

esitatud pärast seda, kui võlgnik oli nõuded täies ulatuses rahuldanud, ning kohtutäituril tekkis

kohustus täitemenetluse lõpetamiseks.

Lisaks ei olnud avaldajatele üllatus, et võlgnik maksis oma võla täitemenetluses ära, sest

2019. a märtsis toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-16-6580 arutati seda võimalust

menetluse lõpetamiseks. Avaldajad käituvad pahauskselt, sest nad suurendavad pidevalt oma

nõudeid ja nende eesmärk on mitte saada õiglast lahendust, vaid tekitada võlgnikule

ebameeldivusi ja rikkuda tema õigusi.

3. Kohtutäitur avalduse osas seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus

jättis

10. oktoobri 2019. a

määrusega

avaldajate

kaebuse

kohtutäituri

22. mai 2019. a otsusele täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades avaldajate kanda.

Maakohus leidis, et avaldajate kaebus ei ole õiguslikult põhjendatud. Avaldajate väited, mille

kohaselt on neil õigus nõuda võlgnikult kõrvalnõuetena viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, on paljasõnalised ja tõendamata. Avaldaja I nõue tuleneb Harju Maakohtu

kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-09-58001, millega maakohus mõistis võlgnikult avaldaja I

kasuks välja menetluskulud 958,67 eurot. Tsiviilasjas nr 2-09-58001 esitatud menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse kohaselt palus avaldaja I võlgnikult välja mõista menetluskulud

958,67 eurot. Viivisenõuet kohtule esitatud ei ole. Seega ei saa avaldaja I seda nõuet ka

täitemenetluses esitada.

Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused, kuna võlgnik tasus võla 9. aprillil 2019. Maakohus nõustus

kohtutäituriga, et täidetud nõudeid ei saa nõude puudumisel üle anda teisele kohtutäiturile. TMS

§ 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks. Praegusel juhul on täitedokumendid täidetud. Kohtutäitur tegutses

kooskõlas seaduses sätestatuga.

Maakohus jättis TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda ning

avaldajate ja võlgniku menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 10 kohaselt avaldaja kanda.

5 (6)

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldajad esitasid 25. oktoobril 2019 määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

määruse, täitemenetluste nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 lõpetamise otsused ja kohtutäituri

22. mai 2019. a otsuse nr 027/2013/484,483. Avaldajad paluvad kohustada kohtutäiturit

jätkama täitemenetlustega ning kohustada kohtutäiturit andma täiteasi nr 027/2013/483 üle

Tallinna kohtutäitur Kairi Kummile. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri kanda.

Kaebuse väidete kohaselt ei käsitlenud maakohus vaidlustatud määruses avaldajate nõudeid ega

õiguslikke

põhjendusi.

Kohtutäitur

rikkus

TMS

§ 471

lg 1,

TMS

§ 50

lg 1,

kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1 ja lg 3 ja § 30 lg 1 nõudeid. Formaliseerituse põhimõttest

lähtuvalt puudus kohtutäituril õigus täitemenetluse lõpetamiseks, kuna ta oli kohustatud

vastavalt avaldaja 30. aprilli 2019 avaldusele andma täiteasja üle teisele kohtutäiturile, kes

omakorda oleks saanud otsustada täitemenetluste ühendamise või lõpetamise üle. Seega sai

kohtutäituri ainsaks edasiseks menetlustoiminguks olla täiteasja üleandmise otsus, mitte

täitemenetluse lõpetamise otsus.

Täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamisel on võimalik täiteasi nr 048/2011/451 ühendada

täiteasjaga nr 027/2013/483, mis omakorda tähendab seda, et tsiviilasjas nr 2-16-6580 ei ole

võimalik menetlust lõpetada kuna TMS § 187 lg-s 1 ja TMS § 188 lg-s 1 sätestatud alused

eksisteerivad edasi.

Menetluse taastamiseks ilmnes ka uus asjaolu. Nimelt avastas kohtutäitur avaldajate

30. aprilli 2019 avalduse alles 9. mail 2019 oma rämpspostist, kuid kohtutäitur pidi enne

täitemenetluste lõpetamist täitma kohtutäiturimäärustiku § 23 sätestatud nõuded ja vastama

kaebuse esitajate avaldusetele ja taotlustele. Lisaks sätestab TMS § 50 lg 1, et enne

täitemenetluse lõpetamist kuulab kohtutäitur vajadusel ära sissenõudja ja võlgniku seisukohad

täitemenetluse lõpetamise asjaolude kohta. TMS § 50 lg 11 kohaselt ei või kohtutäitur rahalise

nõude sissenõudmise õnnestumise korral teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui

kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt

vabastatud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ning võlgnikule tähtaja

sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur kaebusele vastust ei esitanud.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Asjas on vaidluse all küsimus, kas kohtutäitur võis olukorras, kus võlgnik on täitemenetluses

võla tasunud, kuid sissenõudja on esitanud kohtutäiturile TMS § 471 järgi avalduse

täitemenetluse teisele kohtutäiturile üleandmiseks, täitemenetluse lõpetada või pidi kohtutäitur

täitemenetlusega jätkama ning vastavalt avaldajate avaldusele andma täitemenetluse üle teisele

kohtutäiturile.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellises olukorras lõpetas kohtutäitur täitemenetluse

põhjendatult. Täitemenetluse eesmärgiks on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine.

Täitemenetluse jätkamine pärast nõude täitmist seda eesmärki ei täidaks ning piiraks

ebaproportsionaalselt võlgniku õigusi. Vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile, peab kohtutäitur

TMS § 48 lg 1 p-s 3 kohaselt täitemenetluse lõpetama. Kohtutäituril oli kohustus täitemenetlus

lõpetada lõpetamisaluse saabudes.

6 (6)

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et TMS § 471 kohaselt ei võinud kohtutäitur

pärast avalduse saamist täitemenetluse üleandmiseks muid toiminguid teha. Seadusest sellist

keeldu ei tulene.

10. Ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise

esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva

täiteasjaga, sh kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames

kohtutäiturilt infot saada. Viidatud paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt vastab kohtutäitur

nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või

selgitustaotluse laekumisest arvates. Seega pole kohtutäiturimäärustiku §-s 23 sätestatud

kohtutäituri kohustust vastata menetlusosaliste avaldustele ja selgitustaotlustele enne

täitemenetluse lõpetamise otsustamist, vaid on üksnes sätestatud, et kohtutäitur peab vastama

nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või

selgitustaotluse laekumisest arvates. Kohtutäitur on avaldajate kaebuse ja taotlused lahendanud

22. mai 2019 otsusega.

TMS § 50 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtutäitur enne täitemenetluse lõpetamist ära kuulata

sissenõudja ja võlgniku. Sissenõudja ja võlgniku ärakuulamine selle sätte alusel on kohtutäituri

diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Avaldajate ära kuulamine ei oleks saanud viia teistsuguse

lõpptulemuseni.

Avaldajad ei ole esile toonud ega põhjendanud, millist tähtsust asja lahendamisel on avaldajate

viidatud TMS § 50 lg-l 11. Avaldajad ei ole väitnud, et kohtutäitur ei kandnud sissenõutud raha

enne täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemist avaldajatele üle.

Mh ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ka avaldajate väide, et kohtutäitur pidi enne

täitemenetluste lõpetamist täitma kohtutäiturimäärustiku § 23 sätestatud nõuded ja vastama

kaebuse esitajate avaldustele ja taotlustele.

11. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitajate kanda. Arvestades,

et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

12. TMS § 218 lg 3 teise lause kohaselt saab ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav