2-18-19584/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus jätta menetluskulude rahalise kindlaks- Jätta rahuldamata puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus sama kuupäeva
Legislator headnote
AI generated2-18-19584/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus jätta menetluskulude rahalise kindlaks- Jätta rahuldamata puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus sama kuupäeva
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-19584
Tsiviilasi
XX, OO, NN ja YY avaldus Tallinn, Sõle tn 45 KÜ
(täiendav nimi KÜ LAINE) vastu alusetult saadud
raha tagastamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus
Kaebuste esitajad ja liigid
Puudutatud isikute 31. märtsi 2020 määruskaebus ja
avaldajate 8. aprilli 2020 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad: XX, OO, NN ja YY, ühine lepinguline
esindaja Irina Reva
Puudutatud isikud: Tallinn, Sõle tn 45 KÜ (täiendav nimi
KÜ LAINE) ja LL, ühised lepingulised esindajad
advokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus jätta menetluskulude rahalise kindlaks-
määramise osas muutmata.
2. Ülejäänud osas on punktis 1 nimetatud määrus edasi kaebamata jõustunud.
3. Jätta rahuldamata puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus sama kuupäeva
vastusele lisatud dokumendi vastuvõtmiseks.
4. Jätta rahuldamata avaldajate 8. aprilli 2020 taotlus määruse täitmise tähtaja
kindlaksmääramiseks.
5. Jätta rahuldamata avaldaja OO 24. aprilli 2020 taotlus tema menetlusest
eemaldamiseks.
6. Määruskaebused jätta rahuldamata.
7. Määruskaebustega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-
kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2 (6)
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. XX (avaldaja I), OO (avaldaja II), NN (avaldaja III) ja YY (avaldaja IV, koos: avaldajad)
esitasid 29. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse mitme nõudega Tallinn, Sõle
tn 45 KÜ (täiendav nimi KÜ LAINE, kohtumenetluses puudutatud isik I, edaspidi ka: ühistu)
ja LL (kohtumenetluses puudutatud isik II, edaspidi ka: juhataja; koos: puudutatud isikud)
vastu. Avaldajad täiendasid avaldust 10. ja 26. veebruaril 2019.
2. Maakohus tegi 6. märtsil 2019 kaks määrust, millest ühega keeldus menetlemast
26. veebruari 2019 täiendatud avalduse taotluste p-des 2–5 esitatud tuvastusnõudeid ja teisega
võttis ülejäänud osas avalduse menetlusse hagita asjana. Avalduse osaliselt menetlusse võtmise
keeldumise määrus jõustus ilma edasi kaebamata.
3. Kokkuvõtvalt soovisid avaldaja korteriomanike ja ühistu liikmetena, et ühistu tagastaks
neile raha, mille ühistu neilt kogus ja mille arvelt tegi alusetuid väljamakseid juhatajale.
Avaldajad leidsid, et tasu maksmisel aluseks olnud ühistu üldkoosolekute otsused ei kehti.
4. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Maakohus tegi 20. märtsi 2020 määrusena (vaidlustatud määrus) lõpplahendi, millega:
-
võttis vastu loobumised rahalistest nõuetest avaldaja I osas 126,69 euro ulatuses,
avaldaja II osas 97,35 euro ulatuses, avaldaja III osas 89,85 euro ulatuses ja
avaldaja IV osas 90,91 euro ulatuses ning lõpetas nende nõuete osas menetluse;
-
jättis rahuldamata avalduse mõista ühistult välja avaldaja I kasuks 259,43 eurot,
avaldaja II kasuks 199,36 eurot, avaldaja III kasuks 184,04 eurot ja avaldaja IV kasuks
186,16 eurot;
-
jättis menetluskulud avaldajate kanda ja määras need rahaliselt kindlaks nii, et mõistis
välja:
o avaldajalt I ühistu kasuks 890,98 eurot ja juhataja kasuks 634,84 eurot;
o avaldajalt II ühistu kasuks 684,82 eurot ja juhataja kasuks 488,58 eurot;
o avaldajalt III ühistu kasuks 632,15 eurot ja juhataja kasuks 450,99 eurot;
o avaldajalt IV ühistu kasuks 637,84 eurot ja juhataja kasuks 455,06 eurot;
o loetletud summadelt viivise alates lahendi jõustumisest.
5.1. Manetluse kestel esialgsete summade asemel väiksemate nõudmist käsitles maakohus
avaldusest osalise loobumisena ja võttis selle vastu.
5.2. Avaldajate nõude õiguslikuks aluseks kvalifitseeris maakohus võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 1028. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud avaldajad esile ega tõendanud sel alusel nõude
rahuldamise eelduseid. Eelkõige ei tuvastanud kohus, et ühistu otsused, mille alusel juhatajale
tasu maksti, poleks kehtivad. Samuti on ühistu liikmed koosolekutel heaks kiitnud juhatajaga
lepingu sõlmimise ja talle makstava tasu suuruse. Neil kaalutlustel jäi avaldus rahuldamata.
5.3. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1
ja 7 alusel ning jättis need avaldajate kanda. Siinjuures võttis kohus arvesse avaldusest osaliselt
loobumist. Avaldajad ei esitanud puudutatud isikute vastu solidaarset nõuet, vaid iga avaldaja
esitas eraldiseisva ja konkreetse rahalise nõude. Seega tuleb menetluskulude avaldajate kanda
jätmisel arvestada nende nõuete ulatust.
3 (6)
5.4. Kulude rahalisel kindlaksmääramisel juhindus maakohus TsMS § 175 lg-test1–3¹. Kõige
olulisem kriteerium on kulude vajalikkus ja põhjendatus, samuti on kohane arvestada hagita
asja iseloomu.
Puudutatud isikud palusid mõista avaldajatelt ühistu kasuks menetluskuludena välja
7014,18 eurot ja juhataja kasuks 2328 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot/t, millele
lisandub käibemaks. Puudutatud isikud ei saa õigusabiteenuse käibemaksu tagasi. Avaldajad
pidasid ühistu menetluskulusid põhjendatuks kõige enam 16 t 3 min ulatuses summas
3399,99 eurot. Lisaks märkisid avaldajad, et väljamõistetav kulu ei peaks ületama tsiviilasja
hinda. Tsiviilasjas oli algne nõue 1233,79 eurot ja täpsustatud nõue 828,99 eurot.
Puudutatud isikute esindaja tunnitasu määr on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Ühistu
esindamisel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hindas maakohus 13 t 57,5 min ja juhataja osas
9 t 55,5 min. Seega tuleb ühistule kokku hüvitada 2847,50 eurot (= 13 t 57,5 min × 170 + 20%)
ja juhatajale 2031,50 eurot (=9 t 55,5 min × 170 + 20%). Need summad jagunevad avaldajate
vahel vastavalt nõuete suurusele (31,29%, 24,05%, 22,2% ja 22,4 %).
Puudutatud isikute taotluse põhjal märkis maakohus, et avaldajad peavad hüvitatavatelt
kuludelt maksma viivist.
MÄÄRUSKAEBUSED
6. Puudutatud isikud esitasid 31. märtsil 2020 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud
määruse tühistada osas, milles nende taotlused menetluskulude hüvitamiseks jäid rahuldamata.
Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:
-
ühistu kulude osas nõustusid avaldajad, et 3399,99 eurot on põhjendatud ja vajalik
kulu, st maakohus ei oleks tohtinud sellest väiksemas ulatuses kulude hüvitamise
taotlust rahuldada. Sel viisil siiski toimides ületas maakohus diskretsioonipiire;
-
maakohus ei hinnanud kõiki puudutatud isikute esindajate toiminguid ja ajakulu.
7. Avaldajad esitasid 8. aprilli 2020 määruskaebuse, milles paluvad vähendada neilt välja
mõistetud menetluskulusid summani 1233,79 eurot. Kaebuses tuginevad avaldajad järgnevale:
-
puudutatud isikute esindaja tunnitasu ei ole nii kõrges määras põhjendatud;
-
väljamõistetav menetluskulu ei tohiks rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda;
Kuigi kaebuse sõnastuse järgi soovisid avaldajad vaidlustada ka kulude jaotust, siis
sellekohaseid väiteid kaebus ei sisalda. Avaldajad paluvad määrata menetluskulude hüvitamise
osas kindlaks määruse täitmise kord, mille järgi tuleb puudutatud isikute menetluskulud
hüvitada kaheksa kuu jooksul võrdsete osadena.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja määras tähtaja neile vastamiseks..
Avaldajad puudutatud isikute kaebusele ei vastanud.
Puudutatud isikud vaidlesid avaldajate kaebusele vastu, sh ka taotlusele määruse täitmise korra
kindlaksmääramiseks. Nad esitasid koos 9. aprilli 2020 vastusega taotlused kontrollida
avaldaja II esindaja volitusi, võtta vastu avaldaja II ja tema esindaja teade tsiviilasjas nr 2-18-
13438 ning kui kohus leiab, et avaldajate esindajal avaldaja II esindusõigus puudub, siis jätta
tema määruskaebus läbi vaatamata.
Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need 22. aprilli 2020 kirjaga lahenda-
miseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. aprillil 2020.
Avaldaja II edastas 24. aprillil 2020 teate, et soovib astuda menetlusest tagasi. Ta selgitas, et
pole soovinud menetluses osaleda ja võimalik, et avaldaja I võltsis dokumente.
4 (6)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657
lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebused ja nende menetlemisel esitatud taotlused jäävad
rahuldamata.
10. Kaebuste sisuline ulatus piirdub menetluskulude rahalise kindlaksmääramisega.
10.1. Maakohus otsustas vaidlustatud määrusega avaldusest osaliselt loobumise vastuvõtmise,
avalduse ülejäänud osas rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse – neid otsustusi ei ole
avaldajad ega puudutatud isikud oma kaebustes sisuliselt vaidlustanud. Järelikult on vastavas
osas maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva
TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
10.2. TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus
vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud,
st käesoleval juhul menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Täpsemalt on avaldajad
vaidlustanud neilt kokku suurema summa kui 1233,79 eurot väljamõistmise ja puudutatud
isikud soovivad hüvitist lisaks selle summa ulatuses, milles maakohus jättis neist kummagi
taotluse rahuldamata.
11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke taotlusi.
11.1. Puudutatud isikud palusid kontrollida avaldaja II esindamise õigust ja selle puudumise
korral jätta tema osas määruskaebus läbi vaatamata. TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt võib
menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas
menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Algse hagiavalduse lisa nr 14 sisaldab mh avaldaja II
nimel väljastatud volikirja. Esindajale antud volitus ei ole ajaliselt piiratud. Kohtute
infosüsteemi andmetest nähtub, et hagiavaldus ja selle lisad on avaldajale II nähtavad alates
29. detsembrist 2018. Volituse tagasivõtmise avaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 126
lg 1 ja TsMS § 225 lg 1 tähenduses pole avaldaja II kohtule esitanud, seda ei sisaldu ka
24. aprilli 2020 avalduses. Pealegi ei oleks pärast määruskaebuse esitamist volituse tagasi-
võtmisel sellist toimet, et tähtaegselt ja esindusõiguse kehtivuse ajal esitatud kaebus jääks läbi
vaatamata. Seega puudub alus jätta avaldaja II kaebus läbi vaatamata. Kuna nii esindusõigust
kui ka kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel, siis ei
tule puudutatud isikute taotlusi lahendada resolutsiooniga.
11.2. Puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus vastusele lisatud dokumendi vastuvõtmiseks
jääb rahuldamata, sest sellel puudub seos käesoleva kohtuasjaga.
11.3. Avaldaja II esitas 24. aprillil 2020 avalduse, milles sisuliselt taotles enda menetlusest
eemaldamist. TsMS § 198 lg 3 esimesed kaks lauset sätestavad, et hagita menetluse osalised
kaasab kohus omal algatusel, kusjuures eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on
seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Ringkonna-
kohus lahendab menetlusosaliste määruskaebusi mh osas, mis mõjutavad avaldaja II õigusi, st
talle peab TsMS § 696 lg 1 esimese lause esimese poole järgi olema tagatud kaebeõigus, kui
muud kaebuse esitamise eeldused on täidetud. Kuna ainuüksi neil kaalutlustel ei saa avaldajat II
praegu menetlusest eemaldada, siis ole vaja käsitleda teisi sellekohaseid väiteid ja aluseid.
11.4. Määruse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse saab lahendada pärast vaidlustatud
määruse sisulist kontrollimist kaebustega hõlmatud osas (vt järgnevas p 15).
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Menetluskulude
kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.
Maakohtu järeldus puudutatud isikute vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb neile
osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu
5 (6)
kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse
hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud
diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14,
ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud
isikute lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning
asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
13. Vastuseks puudutatud isikute kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 lg 8 järgi hagita
menetluse sätete kohaselt, arvestades sama seadustiku 18. ptk 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita
menetluses kehtib uurimisprintsiip ja kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele omal
algatusel (TsMS § 477 lg‑d 5 ja 7). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole seetõttu oluline,
kas kulude hüvitamiseks kohustatud isik esitas vastuväite menetluskulude suurusele
(Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Käesoleval juhul ei olnud
maakohus seotud nende piiridega, mis tulenesid avaldajate vastuväidetest puudutatud isikute
menetluskuludele.
13.2. Maakohus on menetluskulude osalist hüvitamist piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud
määrusest nähtuvalt rühmitas kohus puudutatud isikute esindajate toimingud ja neile vastava
ajakulu tsiviilasja menetlustoimingute kaupa. Selline käsitlus on loogiline, arusaadav ja
jälgitav. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või
kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud
ja see jääb eespool p-s 12 kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohus lähtus õigesti
sellest, et hagita menetluses võibki kulude hüvitamine olla piiratum, sest kohtu aktiivne roll ja
eluliste vaidlusküsimuste ülekaal vähendavad vajadust kvalifitseeritud õigusabi järgi.
Puudutatud isikute määruskaebuses viidatud toimingud (ühistu dokumentide läbitöötamine,
korteriomanikega suhtlemine, faktiväidete kontrollimine) on just sellised, mille tegemist saab
eeldada ühistult endalt ja selleks ei ole vaja õigusteadmistega esindajat.
14. Vastuseks avaldajate kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.1. Esindaja tasumäära hindamine moodustab osa eespool p-s 12 kirjeldatud kohtu
diskretsioonist. Maakohus põhjendas, miks ta nõustus taotluses märgitud tunnitasuga.
Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Lisaks nähtub vaidlustatud
määrusest tervikuna, et maakohus aktsepteeris küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt
esindajate ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel.
14.2. Menetluskulude hüvitis ei ole alati piiratud tsiviilasja hinnaga.
Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS
§ 175 lg 1 alusel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja
mahukusega. Seda on maakohus asjakohaselt teinud. Õige on avaldajate arusaam, et üldjuhul
ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.
Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaks olema
mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste
nõuete puhul olla hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi menetluskulu ettenähtavuse
mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise
menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise
nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu
6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik).
Käesoleval juhul on avaldajad oma seisukohtade korduva muutmise ja väga ebaülevaatliku
esitamisega ise põhjustanud olukorra, kus küllaltki väikese rahasumma üle peetud vaidlus
paisus mahukaks ja aeganõudvaks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlus tervikuna ületanud
selle mõistlikkuse piiri, mille puhul tuleks eelmises lõigus märgitud põhimõtete järgi piirata
6 (6)
menetluskulude hüvitist tsiviilasja hinnaga. Seega võis maakohus määrata puudutatud isikutele
hüvitatava summa kindlaks suuremana asja hinnast.
15. Avaldajad palusid määruskaebuses määrata kindlaks menetluskulude hüvitamise osas
määruse täitmise tähtaeg ja määrata selleks kaheksa kuud. Ringkonnakohus jätab selle taotluse
rahuldamata järgmistel kaalutlustel.
15.1. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel
kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse
kohta sätestatut. Ringkonnakohus peab põhimõtteliselt lubatavaks, et lahendi täitmise tähtaja
kindlaksmääramise taotlus esitatakse alles määruskaebuses (vrd Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus
tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 22).
15.2. Lahendi täitmise tähtaja määramisel teeb kohus kaalutlusotsuse. Käesoleval juhul
tähendab see, et ühelt poolt tuleb kaaluda puudutatud isikute huvi saada oma põhjendatud ja
vajalike menetluskulude eest hüvitis mõistliku aja jooksul ning teiselt poolt avaldajate huvi täita
kohustus viisil, mis neid oluliselt ei kahjusta. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute
vastuväitega, et avaldajatele oli kulude hüvitamise kohustus ettenähtav alates kohtusse
pöördumisest, st alates 2018. aasta lõpust. Menetluse kestel, täpsemalt 27. novembri 2019
istungil avaldas puudutatud isikute esindaja, et asjas on tekkinud märkimisväärses ulatuses
menetluskulusid. Avaldajatel oli piisvalt aega valmistuda menetluskulude hüvitamiseks.
Väljamõistetud menetluskulude hüvitised ei ole sedavõrd suured, et saaks eeldada nende
tasumise olulist raskendavat mõju avaldajate toimetulekule. Järelikult puudub vastava
kohustuse täitmise ajatamiseks mõjuv põhjus.
16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
17. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3
esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud
isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm