2-18-19584/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-19584

Tsiviilasi

XX, OO, NN ja YY avaldus Tallinn, Sõle tn 45 KÜ

(täiendav nimi KÜ LAINE) vastu alusetult saadud

raha tagastamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus

Kaebuste esitajad ja liigid

Puudutatud isikute 31. märtsi 2020 määruskaebus ja

avaldajate 8. aprilli 2020 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad: XX, OO, NN ja YY, ühine lepinguline

esindaja Irina Reva

Puudutatud isikud: Tallinn, Sõle tn 45 KÜ (täiendav nimi

KÜ LAINE) ja LL, ühised lepingulised esindajad

advokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus jätta menetluskulude rahalise kindlaks-

määramise osas muutmata.

2. Ülejäänud osas on punktis 1 nimetatud määrus edasi kaebamata jõustunud.

3. Jätta rahuldamata puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus sama kuupäeva

vastusele lisatud dokumendi vastuvõtmiseks.

4. Jätta rahuldamata avaldajate 8. aprilli 2020 taotlus määruse täitmise tähtaja

kindlaksmääramiseks.

5. Jätta rahuldamata avaldaja OO 24. aprilli 2020 taotlus tema menetlusest

eemaldamiseks.

6. Määruskaebused jätta rahuldamata.

7. Määruskaebustega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (6)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja I), OO (avaldaja II), NN (avaldaja III) ja YY (avaldaja IV, koos: avaldajad)

esitasid 29. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse mitme nõudega Tallinn, Sõle

tn 45 KÜ (täiendav nimi KÜ LAINE, kohtumenetluses puudutatud isik I, edaspidi ka: ühistu)

ja LL (kohtumenetluses puudutatud isik II, edaspidi ka: juhataja; koos: puudutatud isikud)

vastu. Avaldajad täiendasid avaldust 10. ja 26. veebruaril 2019.

2. Maakohus tegi 6. märtsil 2019 kaks määrust, millest ühega keeldus menetlemast

26. veebruari 2019 täiendatud avalduse taotluste p-des 2–5 esitatud tuvastusnõudeid ja teisega

võttis ülejäänud osas avalduse menetlusse hagita asjana. Avalduse osaliselt menetlusse võtmise

keeldumise määrus jõustus ilma edasi kaebamata.

3. Kokkuvõtvalt soovisid avaldaja korteriomanike ja ühistu liikmetena, et ühistu tagastaks

neile raha, mille ühistu neilt kogus ja mille arvelt tegi alusetuid väljamakseid juhatajale.

Avaldajad leidsid, et tasu maksmisel aluseks olnud ühistu üldkoosolekute otsused ei kehti.

4. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus tegi 20. märtsi 2020 määrusena (vaidlustatud määrus) lõpplahendi, millega:

-

võttis vastu loobumised rahalistest nõuetest avaldaja I osas 126,69 euro ulatuses,

avaldaja II osas 97,35 euro ulatuses, avaldaja III osas 89,85 euro ulatuses ja

avaldaja IV osas 90,91 euro ulatuses ning lõpetas nende nõuete osas menetluse;

-

jättis rahuldamata avalduse mõista ühistult välja avaldaja I kasuks 259,43 eurot,

avaldaja II kasuks 199,36 eurot, avaldaja III kasuks 184,04 eurot ja avaldaja IV kasuks

186,16 eurot;

-

jättis menetluskulud avaldajate kanda ja määras need rahaliselt kindlaks nii, et mõistis

välja:

o avaldajalt I ühistu kasuks 890,98 eurot ja juhataja kasuks 634,84 eurot;

o avaldajalt II ühistu kasuks 684,82 eurot ja juhataja kasuks 488,58 eurot;

o avaldajalt III ühistu kasuks 632,15 eurot ja juhataja kasuks 450,99 eurot;

o avaldajalt IV ühistu kasuks 637,84 eurot ja juhataja kasuks 455,06 eurot;

o loetletud summadelt viivise alates lahendi jõustumisest.

5.1. Manetluse kestel esialgsete summade asemel väiksemate nõudmist käsitles maakohus

avaldusest osalise loobumisena ja võttis selle vastu.

5.2. Avaldajate nõude õiguslikuks aluseks kvalifitseeris maakohus võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1028. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud avaldajad esile ega tõendanud sel alusel nõude

rahuldamise eelduseid. Eelkõige ei tuvastanud kohus, et ühistu otsused, mille alusel juhatajale

tasu maksti, poleks kehtivad. Samuti on ühistu liikmed koosolekutel heaks kiitnud juhatajaga

lepingu sõlmimise ja talle makstava tasu suuruse. Neil kaalutlustel jäi avaldus rahuldamata.

5.3. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1

ja 7 alusel ning jättis need avaldajate kanda. Siinjuures võttis kohus arvesse avaldusest osaliselt

loobumist. Avaldajad ei esitanud puudutatud isikute vastu solidaarset nõuet, vaid iga avaldaja

esitas eraldiseisva ja konkreetse rahalise nõude. Seega tuleb menetluskulude avaldajate kanda

jätmisel arvestada nende nõuete ulatust.

3 (6)

5.4. Kulude rahalisel kindlaksmääramisel juhindus maakohus TsMS § 175 lg-test1–3¹. Kõige

olulisem kriteerium on kulude vajalikkus ja põhjendatus, samuti on kohane arvestada hagita

asja iseloomu.

Puudutatud isikud palusid mõista avaldajatelt ühistu kasuks menetluskuludena välja

7014,18 eurot ja juhataja kasuks 2328 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot/t, millele

lisandub käibemaks. Puudutatud isikud ei saa õigusabiteenuse käibemaksu tagasi. Avaldajad

pidasid ühistu menetluskulusid põhjendatuks kõige enam 16 t 3 min ulatuses summas

3399,99 eurot. Lisaks märkisid avaldajad, et väljamõistetav kulu ei peaks ületama tsiviilasja

hinda. Tsiviilasjas oli algne nõue 1233,79 eurot ja täpsustatud nõue 828,99 eurot.

Puudutatud isikute esindaja tunnitasu määr on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Ühistu

esindamisel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hindas maakohus 13 t 57,5 min ja juhataja osas

9 t 55,5 min. Seega tuleb ühistule kokku hüvitada 2847,50 eurot (= 13 t 57,5 min × 170 + 20%)

ja juhatajale 2031,50 eurot (=9 t 55,5 min × 170 + 20%). Need summad jagunevad avaldajate

vahel vastavalt nõuete suurusele (31,29%, 24,05%, 22,2% ja 22,4 %).

Puudutatud isikute taotluse põhjal märkis maakohus, et avaldajad peavad hüvitatavatelt

kuludelt maksma viivist.

MÄÄRUSKAEBUSED

6. Puudutatud isikud esitasid 31. märtsil 2020 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud

määruse tühistada osas, milles nende taotlused menetluskulude hüvitamiseks jäid rahuldamata.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

ühistu kulude osas nõustusid avaldajad, et 3399,99 eurot on põhjendatud ja vajalik

kulu, st maakohus ei oleks tohtinud sellest väiksemas ulatuses kulude hüvitamise

taotlust rahuldada. Sel viisil siiski toimides ületas maakohus diskretsioonipiire;

-

maakohus ei hinnanud kõiki puudutatud isikute esindajate toiminguid ja ajakulu.

7. Avaldajad esitasid 8. aprilli 2020 määruskaebuse, milles paluvad vähendada neilt välja

mõistetud menetluskulusid summani 1233,79 eurot. Kaebuses tuginevad avaldajad järgnevale:

-

puudutatud isikute esindaja tunnitasu ei ole nii kõrges määras põhjendatud;

-

väljamõistetav menetluskulu ei tohiks rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda;

Kuigi kaebuse sõnastuse järgi soovisid avaldajad vaidlustada ka kulude jaotust, siis

sellekohaseid väiteid kaebus ei sisalda. Avaldajad paluvad määrata menetluskulude hüvitamise

osas kindlaks määruse täitmise kord, mille järgi tuleb puudutatud isikute menetluskulud

hüvitada kaheksa kuu jooksul võrdsete osadena.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja määras tähtaja neile vastamiseks..

Avaldajad puudutatud isikute kaebusele ei vastanud.

Puudutatud isikud vaidlesid avaldajate kaebusele vastu, sh ka taotlusele määruse täitmise korra

kindlaksmääramiseks. Nad esitasid koos 9. aprilli 2020 vastusega taotlused kontrollida

avaldaja II esindaja volitusi, võtta vastu avaldaja II ja tema esindaja teade tsiviilasjas nr 2-18-

13438 ning kui kohus leiab, et avaldajate esindajal avaldaja II esindusõigus puudub, siis jätta

tema määruskaebus läbi vaatamata.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need 22. aprilli 2020 kirjaga lahenda-

miseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. aprillil 2020.

Avaldaja II edastas 24. aprillil 2020 teate, et soovib astuda menetlusest tagasi. Ta selgitas, et

pole soovinud menetluses osaleda ja võimalik, et avaldaja I võltsis dokumente.

4 (6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebused ja nende menetlemisel esitatud taotlused jäävad

rahuldamata.

10. Kaebuste sisuline ulatus piirdub menetluskulude rahalise kindlaksmääramisega.

10.1. Maakohus otsustas vaidlustatud määrusega avaldusest osaliselt loobumise vastuvõtmise,

avalduse ülejäänud osas rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse – neid otsustusi ei ole

avaldajad ega puudutatud isikud oma kaebustes sisuliselt vaidlustanud. Järelikult on vastavas

osas maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

10.2. TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud,

st käesoleval juhul menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Täpsemalt on avaldajad

vaidlustanud neilt kokku suurema summa kui 1233,79 eurot väljamõistmise ja puudutatud

isikud soovivad hüvitist lisaks selle summa ulatuses, milles maakohus jättis neist kummagi

taotluse rahuldamata.

11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke taotlusi.

11.1. Puudutatud isikud palusid kontrollida avaldaja II esindamise õigust ja selle puudumise

korral jätta tema osas määruskaebus läbi vaatamata. TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt võib

menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas

menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Algse hagiavalduse lisa nr 14 sisaldab mh avaldaja II

nimel väljastatud volikirja. Esindajale antud volitus ei ole ajaliselt piiratud. Kohtute

infosüsteemi andmetest nähtub, et hagiavaldus ja selle lisad on avaldajale II nähtavad alates

29. detsembrist 2018. Volituse tagasivõtmise avaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 126

lg 1 ja TsMS § 225 lg 1 tähenduses pole avaldaja II kohtule esitanud, seda ei sisaldu ka

24. aprilli 2020 avalduses. Pealegi ei oleks pärast määruskaebuse esitamist volituse tagasi-

võtmisel sellist toimet, et tähtaegselt ja esindusõiguse kehtivuse ajal esitatud kaebus jääks läbi

vaatamata. Seega puudub alus jätta avaldaja II kaebus läbi vaatamata. Kuna nii esindusõigust

kui ka kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel, siis ei

tule puudutatud isikute taotlusi lahendada resolutsiooniga.

11.2. Puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus vastusele lisatud dokumendi vastuvõtmiseks

jääb rahuldamata, sest sellel puudub seos käesoleva kohtuasjaga.

11.3. Avaldaja II esitas 24. aprillil 2020 avalduse, milles sisuliselt taotles enda menetlusest

eemaldamist. TsMS § 198 lg 3 esimesed kaks lauset sätestavad, et hagita menetluse osalised

kaasab kohus omal algatusel, kusjuures eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on

seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Ringkonna-

kohus lahendab menetlusosaliste määruskaebusi mh osas, mis mõjutavad avaldaja II õigusi, st

talle peab TsMS § 696 lg 1 esimese lause esimese poole järgi olema tagatud kaebeõigus, kui

muud kaebuse esitamise eeldused on täidetud. Kuna ainuüksi neil kaalutlustel ei saa avaldajat II

praegu menetlusest eemaldada, siis ole vaja käsitleda teisi sellekohaseid väiteid ja aluseid.

11.4. Määruse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse saab lahendada pärast vaidlustatud

määruse sisulist kontrollimist kaebustega hõlmatud osas (vt järgnevas p 15).

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Menetluskulude

kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.

Maakohtu järeldus puudutatud isikute vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb neile

osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

5 (6)

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14,

ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud

isikute lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning

asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

13. Vastuseks puudutatud isikute kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 lg 8 järgi hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades sama seadustiku 18. ptk 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita

menetluses kehtib uurimisprintsiip ja kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele omal

algatusel (TsMS § 477 lg‑d 5 ja 7). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole seetõttu oluline,

kas kulude hüvitamiseks kohustatud isik esitas vastuväite menetluskulude suurusele

(Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Käesoleval juhul ei olnud

maakohus seotud nende piiridega, mis tulenesid avaldajate vastuväidetest puudutatud isikute

menetluskuludele.

13.2. Maakohus on menetluskulude osalist hüvitamist piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt rühmitas kohus puudutatud isikute esindajate toimingud ja neile vastava

ajakulu tsiviilasja menetlustoimingute kaupa. Selline käsitlus on loogiline, arusaadav ja

jälgitav. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või

kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud

ja see jääb eespool p-s 12 kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohus lähtus õigesti

sellest, et hagita menetluses võibki kulude hüvitamine olla piiratum, sest kohtu aktiivne roll ja

eluliste vaidlusküsimuste ülekaal vähendavad vajadust kvalifitseeritud õigusabi järgi.

Puudutatud isikute määruskaebuses viidatud toimingud (ühistu dokumentide läbitöötamine,

korteriomanikega suhtlemine, faktiväidete kontrollimine) on just sellised, mille tegemist saab

eeldada ühistult endalt ja selleks ei ole vaja õigusteadmistega esindajat.

14. Vastuseks avaldajate kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

14.1. Esindaja tasumäära hindamine moodustab osa eespool p-s 12 kirjeldatud kohtu

diskretsioonist. Maakohus põhjendas, miks ta nõustus taotluses märgitud tunnitasuga.

Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Lisaks nähtub vaidlustatud

määrusest tervikuna, et maakohus aktsepteeris küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt

esindajate ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel.

14.2. Menetluskulude hüvitis ei ole alati piiratud tsiviilasja hinnaga.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS

§ 175 lg 1 alusel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega. Seda on maakohus asjakohaselt teinud. Õige on avaldajate arusaam, et üldjuhul

ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaks olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi menetluskulu ettenähtavuse

mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise

menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise

nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu

6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik).

Käesoleval juhul on avaldajad oma seisukohtade korduva muutmise ja väga ebaülevaatliku

esitamisega ise põhjustanud olukorra, kus küllaltki väikese rahasumma üle peetud vaidlus

paisus mahukaks ja aeganõudvaks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlus tervikuna ületanud

selle mõistlikkuse piiri, mille puhul tuleks eelmises lõigus märgitud põhimõtete järgi piirata

6 (6)

menetluskulude hüvitist tsiviilasja hinnaga. Seega võis maakohus määrata puudutatud isikutele

hüvitatava summa kindlaks suuremana asja hinnast.

15. Avaldajad palusid määruskaebuses määrata kindlaks menetluskulude hüvitamise osas

määruse täitmise tähtaeg ja määrata selleks kaheksa kuud. Ringkonnakohus jätab selle taotluse

rahuldamata järgmistel kaalutlustel.

15.1. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel

kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse

kohta sätestatut. Ringkonnakohus peab põhimõtteliselt lubatavaks, et lahendi täitmise tähtaja

kindlaksmääramise taotlus esitatakse alles määruskaebuses (vrd Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 22).

15.2. Lahendi täitmise tähtaja määramisel teeb kohus kaalutlusotsuse. Käesoleval juhul

tähendab see, et ühelt poolt tuleb kaaluda puudutatud isikute huvi saada oma põhjendatud ja

vajalike menetluskulude eest hüvitis mõistliku aja jooksul ning teiselt poolt avaldajate huvi täita

kohustus viisil, mis neid oluliselt ei kahjusta. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute

vastuväitega, et avaldajatele oli kulude hüvitamise kohustus ettenähtav alates kohtusse

pöördumisest, st alates 2018. aasta lõpust. Menetluse kestel, täpsemalt 27. novembri 2019

istungil avaldas puudutatud isikute esindaja, et asjas on tekkinud märkimisväärses ulatuses

menetluskulusid. Avaldajatel oli piisvalt aega valmistuda menetluskulude hüvitamiseks.

Väljamõistetud menetluskulude hüvitised ei ole sedavõrd suured, et saaks eeldada nende

tasumise olulist raskendavat mõju avaldajate toimetulekule. Järelikult puudub vastava

kohustuse täitmise ajatamiseks mõjuv põhjus.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm