1-20-539/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-539 (20284000023) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi U.Y istuses süüd KarS § 424 lg 1 ja § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav U.Y (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada U.Y (KarS) 424 lg 1

süüdi karistusseadustiku § ja KarS § 423 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks talle

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § – .), s.o 3 päeva 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 16.01.2020.a 18.01.2020.a mõistetud vangistuse aja hulka ärakandmisele kuuluvaks ja lugeda U.Y-l karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27

. (kakskümmend seitse) päeva vangistust

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. M U.Y-le katseaeg 18 (kaheksateist) ud ning äärata ku mõistetud vangistust (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata 7 (seitse) kuud ja 27

täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § U.Y 75 lg-s i

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude d: 1) ohas xxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxxxx x xxxxxx elab kohtu määratud alalises eluk – xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata U.Y-le katseajaks KarS § 2 p 8 alusel käitumis 75 lg kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus U.Y-le

alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alusel U.Y-le

alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.Y-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 584 (viissada kaheksakümmend neli) riigi õigusabi tasu eurot

ja 97 (üheksakümmend seitse) e äärata kriminaalmenetluse kulud urot 20 senti riigi kas . M uks 681 ( ) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul kuussada kaheksakümmend üks järgmiselt: 1) alates 2 viiskümmend 020.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 56 ( kuus) eurot 77 senti liku tasumiseni; 2) igas kuus tasumine, kuni menetluskulude täie tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu 25. määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355

3 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri U.Y , otsus nr 1-20-539, 99920700021357 ning selgituse “ menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätab kohus U.Y sundraha summas 292 eurot ja kaitsja sõidukulu (sh sõidu ajakulu) summas 93,12 riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on U.Y toime pannud kuritegudena: 1)

lg 1 mis seisnes selles, et tema mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, juhtis 16.01.2020 kella 22:19 paiku Tusti tee 1 km Tusti külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas, suunaga Tartu-Viljandi-Kilingi-

Nõmme maantee poole, mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust XXX XXX , ja mg/l olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,46 kohta.

Nimetatud tegevusega rikkus U.Y kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2)

423 sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 1 järgi, mis seisnes selles et tema 23.02.2016 (väärteoasi nr 284016000179) ja 22.05.2017 (väärteoasi nr 284017000749) on toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti 16.01.2020 kella 22:19 paiku Tusti tee 1 km Tusti külas Viljandi val Nõmme maantee poole las Viljandi maakonnas suunaga Tartu-Viljandi-Kilingimootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Nimetatud tegevusega rikkus U.Y kuriteo toimepanemise ajal kehtivat Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida, kui puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning olles eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt.

4 Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg ja KarS § 423 1 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka U.Y poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva ( – 16.01.2020. a 18.01.2020. a.) vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 7 kuud ja 27 päeva vangistu KarS § 74 lg 1 st. alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui hulka U.Y ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § rollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on -ga 75 pandud kont käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Hai

gla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu

5 möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase lg 1 vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud U.Y hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

190,32 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

U.Y on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi. Antud kohustusega kaasneb U.Y täiendav rahaline kohustus, mille tõttu peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundraha summas 2 ja kaitsja sõidukulu (s

92 eurot .h sõidu ajakulu) summas 93,12 eurot riigi kanda.

6 Kriminaalmenetluses on s slikult menetluskuludeks kokku 681,20 eurot: üüdistatavale arvestu sundraha 584 eurot ja 97,20 riigi õigusabi tasu eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus U.Y on kahtlustatavana kinni peetud 16.01.2020.a 18.01.2020, seega on U.Y – viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus 3 päeva. KarS § 68 karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäe vangistus v. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik