4-20-845/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.mail 2020. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-20-845 Kohtukoosseis Sekretärid Kohtunik Peet Teidearu Kädi Leola , Heli Eilonen Väärteoasi

Tartu Linnavalitsuse esindaja M.L kaebus Tartu Linnavalitsuse 07.02.2020. a otsuse peale väärteoasjas nr 379519000007

Kadri Valdre Menetlusalune isik M.L isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress: Juhindudes VTMS § 132 p. 1, § 135,

156 kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata M.L kaebus Tartu Linnavalitsuse 07.02.2020. a otsuse peale väärteoasjas nr 379519000007 ning kaevatav otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikus vormis kassatsiooniteatega 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Terviklik kohtuotsus koostatakse kui on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on kättesaadav maakohtu kantseleis 10 päeva pärast kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates tervikliku kohtuotsuse avaldamisest maakohtu kantseleis.

Kohtuotsuse põhiosa Menetluse käik

1. Tartu Linnavalitsuse 07.02.2019. a lühimenetluse otsusega nr 80301902144 (tl 33) määrati M.L-ile ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi karistuseks mõjutustrahv 20 eurot selle eest, et ta 07.02.2019. a kella 14.43 ajal Tartu linnas avaliku liiniveo bussis liininumbriga

7 Peetri kiriku ja Vene bussipeatuste vahel rikkus ÜTS § 67 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ega esitanud pädevale kontrollijale sõidukaarti, mis kinnitaks tema õigust sõita ühistranspordis.

2. 21.02.2019. a esitas M.L selle otsuse peale kaebuse Tartu Linnavalitsusele (tl 32). Menetlusalune isik ei nõustunud lühimenetluses tehtud otsusega, kuna leidis, et ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud.

3. Tartu Linnavalitsuse 25.02.2019. a määrusega (tl-d 29-30) lühimenetluse otsus nr 80301902144 tühistati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 5412 lg 1 alusel ja uuendati väärteomenetlus.

4. 13.01.2020. a koostas Tartu Linnavalitsuse ametnik I.R. väärteoprotokolli nr 801029196 (tld 19-20) selle kohta, et M.L sõitis 07.02.2019. a kella 14.43 ajal Tartu linnas avaliku liiniveo bussis liininumbriga 7 Peetri kiriku ja Vene bussipeatuste vahel ilma kehtiva piletita. Sellega rikkus M.L ÜTS § 67 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ning pani toime väärteo sama seaduse § 85 lg 1 järgi.

5. Tartu Linnavalitsuse 07.02.2020. a otsusega väärteoasjas nr 379519000007 (tl 14) karistati M.L-i väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest rahatrahviga 6 trahviühikut ehk 24 eurot.

6. 25.02.2020. a esitas M.L selle otsuse peale kaebuse (tl 1) Tartu Maakohtule. Ta palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja menetluse lõpetada, kuna ei ole sellist rikkumist toime pannud. Lisaks on ta seisukohal, et otsuse on teinud mittepädev menetleja.

7. Tartu Linnavalitsus ei nõustu M.L-iga ning palub kohtul jätta tema kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetluse käigus on M.L-ile süüks arvatav rikkumine igakülgset tõendamist leidnud ning otsuse on teinud pädev menetleja. (Vt tld 11-13.)

Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

10. ÜTS § 67 lg 1 p 1 sätestab, et liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma. ÜTS § 67 lg 1 p 2 ls 1 kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel esitama pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.

10.1 ÜTS § 85 lg 1 järgi karistatakse kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

11. Ehkki M.L kohtule esitatud kaebus on väga üldsõnaline, võib menetlusaluse isiku kohtuistungil tehtud avalduste pinnalt asuda seisukohale, et vaidlust selle üle, et 07.02.2019. a kella 14.43 ajal sõitis ta Tartu linnas avaliku liiniveo bussis liininumbriga 7, ei ole. Vaidlust ei ole selleski, et Peetri kiriku ja Vene bussipeatuste vahel nõuti temalt piletikontrollimise käigus kehtiva sõidupileti esitamist.

12. Kontrolli läbi viinud Tartu Linnavalitsuse ametnik M.P., kes kohtus tunnistajana üle kuulati, andis ütlusi, millest nähtub, et M.L esitas sõiduõigust tõendava dokumendina AS-i Ü töötõendi. Kuna see ei anna bussis sõiduõigust, siis kutsuti M.L menetlusbussi, kus sai talle kõik ära seletatud. Seal ütles isik, et tal on kaasas bussikaart, aga ta unustas sellega viibata. (Vt tl 39, 26).

13. Sisuliselt samasuguseid ütlusi andis teine Tartu Linnavalitsuse ametnik – K.H.. Temagi ütluste kohaselt M.L bussikaarti ei esitanud, vaid esitas M.P. AS-i Ü töötõendi. M.L selgitas, et arvas, et AS-i Ü töötõendiga saab tasuta sõita. (Vt tl 38 pöördel.)

14. Kolmaski Tartu Linnavalitsuse ametnik, I.R. kes 07.02.2019. a sündmuse ajal viibis menetlusbussis, andis tunnistajana ütlusi, milles kinnitas oma kolleegide ütlusi. Ta tunnistas, et M.L-iga tegeles M.P. ning et M.L esitas AS-i Ü XXXX töötõendi. (Vt tl 39.)

15. Kui arvestada eelneva kõrval ka väärteomaterjalide juurde lisatud väljavõtet info kohta M.L-ile müüdud e-piletitest (vt tl 27), tuleb lugeda igakülgselt tõendatuks, et 07.02.2019. a kella 14.43 ajal Tartu linnaliini bussis sõites ei olnud M.L-il kehtivat piletit ja järelikult oli tema käitumises ÜTS § 85 lg-s 1 toodud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

16. Mis puudutab subjektiivset külge, siis sätestab karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Järelikult võivad ÜTS § 85 lg-s 1 toodud koosseisu subjektiivsed tunnused seisneda nii tahtlikus (KarS § 16) kui ka ettevaatamatus (KarS § 18) käitumises. Käesoleval juhul ei ole kohtul kahtlust sellest, et M.L teadis, et ta sõidab ühistranspordis ning et selleks on tal vaja kehtivat piletit. Kohtul puudub kahtlus selleski, et M.L teadis, et tal kehtivat piletit ei ole – iga vähemalt keskmiste vaimsete võimetega inimene teadvustab endale transporditeenust kasutama hakates, kas tal on või ei ole vastavat piletit, ning kohtul pole alust eeldada, et M.L vaimsed võimed sellisele keskmisele tasemele ei vasta. Järelikult pani M.L oma teo otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

17. Kohus ei tuvastanud M.L käitumises õigusvastasust ega süüvõimet välistavaid asjaolusid.

18. Kohus on seisukohal, et M.L käitumises ei ole ka süüvõimet välistavaid asjaolusid. Nimelt on väärteomenetluses kõik tunnistajad kinnitanud, et menetlusalune isik esitas AS-i Ü töötõendi ja väitis neile, et see annab talle õiguse tasuta sõiduks. Seega võiks tekkida vajadus kontrollida, kas M.L võis olla keelueksimuses (KarS § 39 lg 1). Samas puudub kohtul usaldus, et M.L ka ise tõsimeelselt arvas, et AS-i Ü töötõend annab õiguse tasuta sõiduks, sest näiteks hiljem menetlusbussis väitis ta kontrollijatele, et tal oli olemas bussikaart, aga ta unustas sellega viibata (vt tl 39). Selline põhjenduste paljusus näitab, et M.L otsis enda käitumisele kõikvõimalikke vabandusi ning et ükski neist ei pruukinud tegelikkusele vastata. Ja pealegi, isegi kui M.L oligi teadmises, et ta ei pea oma staatuse tõttu piletit omama, puudub eelosundatud KarS § 39 lg 1 kohaselt isikul süü üksnes siis, kui eksimus enda teo keelatuses on isikule vältimatu. M.L-ile aga see eksimus vältimatu ei olnud, sest ühistransporditeenuse kasutajana oli tal kohustus välja selgitada selle kasutamise reeglid ja see oleks välistanud tal taolise väärarusaama tekkimise. Selgituste küsimiseks oleks vajadusel tulnud suhelda ka oma tööandjaga, kes ilmselgelt oleks saanud teda nõustada selles osas, kas AS-i Ü töötõend annab ühistranspordis tasuta sõiduõiguse või mitte.

19. Järelikult on alus M.L karistamiseks.

20. Nagu osutatud juba eespool, näeb ÜTS § 85 lg 1 sellise teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni

300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas M.L-i rahatrahviga 6 trahviühikut ehk 24 eurot, seega alla ÜTS § 85 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, mis on 6,5 trahviühikut.

21. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. M.L tegevuses puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud, mis on sätestatud KarS §-s 58. Sellest aga, et menetlusaluse isiku süü ei ole väike, räägib tema enda suhtumise intensiivsus, nimelt see, et ta pani oma teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et M.L süü on pigem keskmine.

23. Kohus möönab, et olemuslikult ei ole M.L rikkumine raske. Samas tuleb taolisesse teosse suhtuda täie tähelepanu ja rangusega, kuna linna ühistranspordis piletita sõidu näol on tegu väga sagedase käitumisviisiga. Viimasest tulenevalt kannab M.L-ile mõistetav karistus märkimisväärset üldpreventiivset eesmärki.

24. Arvestades eelnevat, samuti aga seda, et M.L-i ei olnud varem samasuguse teo eest karistatud, leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on kohane.

25. Mis puutub M.L etteheidetesse menetleja mittepädevuse kohta, siis jäävad needki tagajärjetuks.

25.1 ÜTS § 95 lg 2 p 1 kohaselt on sama seaduse § 85 lg-s 1 sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks vallavõi linnavalitsus, seega praegusel juhul Tartu Linnavalitsus.

25.2. VTMS § 10 lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja osaleb menetluses oma ametniku kaudu, kusjuures sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitab kohtuväline menetleja nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev tema, s.o kohtuvälise menetleja nimel väärteomenetluses osalema

25.3 VTMS § 10 lg 2 alusel on Tartu Linnavalitsus 11.08.2015. a võtnud vastu määruse nr 13 „Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalemise õigus“. Selle määruse § 1 kohaselt on ametikohad, mida täitvad ametnikud on pädevad osalema väärteomenetluses Tartu Linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel, järgmised: 1) linnakantselei menetlusteenistuse juhataja; 2) linnakantselei menetlusteenistuse juhtivmenetleja; 3) linnakantselei menetlusteenistuse vanemmenetleja; 4) linnakantselei menetlusteenistuse menetleja.

25.4 Väärteoasja materjalidest selgub, et M.L sõiduõigust kontrollis M.P., väärteoprotokolli koostas I.R. ning Tartu Linnavalitsuse 07.02.2020. a otsuse Astrid Hansen. Kõik isikud olid sel ajal Tartu Linnavalitusse ametnikud: M.P. oli Tartu Linnavalitsuse linnakantselei menetlusteenistuse menetleja ning tema valdkonnaks oli väärteomenetluste läbiviimine ÜTS-i alusel, I.R. oli vanemmenetleja, tegeledes ühistranspordis sõiduõiguse kontrolli teostamise korraldamise, järelevalve teostamise ja väärteomenetluste läbiviimisega, ning Astrid Hansen oli juhtivmenetleja, kelle ülesandeks oli koordineerida ühistranspordis sõiduõiguse kontrolli teostamist, teostada järelevalvet ja viia läbi väärteomenetlusi (vt ka https://www.tartu.ee/et/menetlusteenistus#kontaktid). Seega oli kõigil loetletud isikutel pädevus osaleda väärteomenetluses Tartu Linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja nimel ja järelikult on M.L etteheited kohtuvälise menetluse mittepädevuse osas alusetud.

26. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb M.L kaebus jätta rahuldamata ning Tartu Linnavalitsuse 07.02.2020. a otsus väärteoasjas nr 379519000007 täielikult muutmata.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/