3-19-2232/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-2232

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks seoses 8. augustil 2019. a Tartu Ülikooli

Kliinikumi arsti vastuvõtule viimata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2020. a

määrus muutmata.

2. Tagastada kaebajale määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles vaidlustas seda, et Tartu

Vangla ei viinud teda 8. augustil 2019. a toimuma pidanud pulmonoloogi vastuvõtule Tartu

Ülikooli Kliinikumi. X palus, et kohus tuvastaks vangla süü selles, et teda ei lastud koos

veepudeliga saateautosse ja et tal jäi sel põhjusel arsti vastuvõtul käimata. Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamine aitab tulevikus taoliste situatsioonide kordumist vältida. Ühtlasi

palus X, et teda vabastatakse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Tartu

Halduskohus

tagastas

31. jaanuari

2020.

a

määrusega

X

kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. Määruses märkis halduskohus järgnevat.

2.1. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kui ta leiab, et arsti visiidi ärajäämisega 8. augustil

2019 tekitati talle kahju, tuleb tal nõuda kahju hüvitamist. Kui kaebaja soovib uuesti arsti

vastuvõtule pääseda, tuleb selleks esitada kohustamiskaebus. Pelgalt vangla tegevuses

õigusvastasuse tuvastamine preventiivse huvi eesmärgil ei taga seda, et taoline olukord

tulevikus ei korduks.

2.2. Kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kaebaja keeldus minemast arsti vastuvõtule,

kuna etapeerimisel ei olnud talle tagatud pidev joogivee olemasolu, st tal keelati saatebussi

veepudelit kaasa võtta. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja

vastusest selgub, et kaebajale ei ole meditsiiniliselt näidustatud vee kättesaadavus igal

ajahetkel. Seetõttu ei saanud kaebaja õigust tervise kaitsele riivata Tartu Vangla tegevus,

millega kaebajal keelati 8. augustil 2019 võtta kaasa veepudel sõidukisse, mis pidi kaebaja

transportima Tartu Ülikooli kliinikumi arsti vastuvõtule. Kliinikumi sõit kestab 10–15 minutit

ning arsti vastuvõtul on patsiendil võimalus paluda vee toomist topsiga, millega on sisuliselt

nõustunud ka kaebaja ise. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub

kaebajal kaebeõigus ning tagastas kaebuse nimetatud põhjusel.

2.3. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2020. a määruse

tühistada. Kaebaja arvates vangla valetab kohtule. Kaebaja ei saa pikemat aega vett joomata

hakkama ning tal on õigus joogivett endaga kaasas kanda. Seda on talle ka võimaldatud, näiteks

siis, kui ta käis 28. jaanuaril 2020 maakohtus istungil. Kaebaja ei keeldunud haiglasse

minemast, vaid soovis, et talle garanteeritakse sõidu ajal vee olemasolu. Sõit vanglast haiglasse

võib kesta kuni 30 minutit ning võimalus saada vett topsiga ei ole alati võimalik, sest

kinnipeetav ei oota arsti kabineti ukse taga, vaid ta viiakse arsti vastuvõtule, kui arst on vaba.

Pikemaajalisem joogiveeta olek põhjustab kaebajale piinu. Kaebaja palub end vabastada

riigilõivu tasumisest ning tagastada või saata talle koopiad määruskaebuse lisadest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Asjas esitatud materjalidest ja meditsiiniosakonna juhataja seisukohast (dtl 46) nähtub, et

kaebajale on vangla territooriumil lubatud veepudeli kaasaskandmine. 8. augusti 2019. a

haigusjuhu anamneesi (dtl 28) on samuti märgitud, et veepudel lubati kaebajal autosse kaasa

võtta, kuid arsti juurde mitte. Selle peale oli kaebaja ärritunud ja keeldunud arsti vastuvõtule

minemast ning liikunud tagasi kambri poole, kuigi saatemeeskonna ülem oli esialgse eksimuse

parandanud ning kaebajale korduvalt teada andnud, et veepudeli kaasavõtmine saateautosse on

lubatud. Ka kaebaja kinnitab seda, et tegelikult lubati tal vesi saateautosse kaasa võtta (kaebaja

3. oktoobri 2019. a pöördumine Justiitsminsteeriumi poole ning Justiitsminsteeriumi

31. oktoobri 2019. a vastus sellele, dtl 10–13). Seega nähtub asja materjalidest, et ehkki

kaebajale tegelikult võimaldati veepudelit autosse kaasa võtta, loobus kaebaja ise arstile

minekust seetõttu, et talle anti teada keelust võtta pudelit kaasa arsti juurde.

Neist asjaoludest ei nähtu õiguste rikkumist, mis vajaks kohtulikku kaitset tuvastamiskaebuse

menetlemise kaudu. Nagu halduskohus on märkinud, ei ole kaebaja suhtes arsti poolt tehtud

otsust, et tal peab olema vesi kättesaadav igal ajahetkel, sh ka arsti vastuvõtul. Seega ei ole alust

pidada vangla käitumist õigusvastaseks, sest vangla ei ole arsti otsust eiranud ega ka muul viisil

õigusvastaselt käitunud. Lühiajaline (ainult vahetult arsti vastuvõtul olles) veepudelita olek ei

ole ilmselgelt õigusnormidega vastuolus. Ühestki õigusaktist ei ole tuletatav kaebaja

subjektiivne õigus omada igal hetkel enda käsutuses veepudelit. See võiks olla tingitud üksnes

isiku meditsiinilisest seisundist tulenevalt, kuid siis eeldab see arsti sellekohast otsust, mis

käesoleval juhul puudub.

6. Kuna eeltoodust nähtuvalt jäi kaebaja pulmonoloogi vastuvõtust ilma oma käitumise tõttu

ning kaebaja käitumisele eelnenud vangla tegevuses puudub ilmselgelt õigusvastasus, siis jagab

ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub kaebeõigus. Tuvastamiskaebus

preventiivsetel eesmärkidel ei saa kaasa aidata sellele, et sarnast olukorda rohkem ei korduks,

sest see olukord oli tingitud kaebaja enda käitumisest ning sellele eelnenud vangla tegevuses

puudub ilmselgelt õigusvastasus.

Ringkonnakohus märgib, et neid asjaolusid arvestades võiks kohane kaebuse tagastamise alus

olla ka selle eduväljavaadete puudumine ja riive vähene intensiivsus (HKMS § 121 lg 2 p 21),

kuid ei pea vajalikuks halduskohtu määrust selles osas muuta.

7. Ringkonnakohus märgib ka järgmist. Kaebaja seisukohtadest on võimalik järeldada sisuliselt

seda, et ta soovib, et kohus tuvastaks, et kaebajal on õigus igale poole veepudelit kaasa võtta.

Ringkonnakohus selgitab ülalöeldule jätkuks, et sellist subjektiivset õigust kaebajale õigusaktid

ei anna. Meditsiinilistest eripäradest tulenevalt võib sellise otsustuse teha arst. Seega selleks, et

kaebaja võiks veepudelit endaga soovitud kohta (sh pulmonoloogi vastuvõtule) kaasa võtta,

peaks ta kõigepealt saavutama selle, et arst teeb otsuse, milles seda lubab. Ainuüksi kaebaja

väide, et ta ei saa pikemat aega vett joomata hakkama või et see valmistab talle piinu, ei ole

piisav, asumaks seisukohale, et vanglal on kohustus kaebajale vett võimaldada ka lühiajalisel

visiidil arsti juurde. Üldteadaolevalt ei saa seda, kui isik peab kõigest lühikese autosõidu vältel

Tartu linnas ning arsti vastuvõtul olema vett joomata, tekitada inimesele piinu, vähemalt mitte

juhul, kui tal pole meditsiinilisi erivajadusi. Käesoleval juhul neid tuvastatud pole.

8. Kaebaja on määruskaebuse lisadena esitanud erinevaid dokumente, mille tagastamist ta

soovib. Lähtudes HKMS 62 lg-st 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu

hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud dokumendid

määruskaebuse lahendamiseks vajalikud, tuleb need kaebajale tagastada.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 31. jaanuari 2020. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/