Legislator Case Law & Legislation
3-18-1499/35 AI generated

3-18-1499/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-18-1499/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta P.J. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale läbi vaatamata. Jätta P.J. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Legislator headnote

AI generated

3-18-1499/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 203 lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud halduskohtu määruse punktide osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning pole alust arvata, et määrus takistaks neis osades asja edasist menetlust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse eeltoodud osas läbi vaatamata.

Keywords

AI generated
medical care requirements failure to prove deterioration further medical assessment substantial change in health outpatient treatment unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2020, Tartu Haldusasja number 3-18-1499 Haldusasi P.J. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.J. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja P.J. Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta P.J. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale läbi vaatamata.

2. Jätta P.J. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on peale kaebuse osalist tagastamist P.J. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt järgmiste väidetavalt õigusvastaste tegevuste ja tagajärgedega: 1) kaebaja hoidmine jälgimiskambrites tervislikku seisundit hindamata ajavahemikel 14.-17. juuni ja 25.-28. august 2015; 2) kaebaja suhtes käeraudade kasutamine ajavahemikul 18.-22. september 2016; 3) kaebaja uuesti kartserisse paigutamine ajavahemikul 22. september - 4. oktoober 2016 õigusliku aluseta; 4) ajavahemikul 18.-22. september 2016 peale käeraudade kasutamist tekkis kaebajal vasakul käel ulatuslik hematoom ja turse.

2. Tartu Halduskohus kohustas 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebajat esitama kohtule täiendavad tõendid ja selgitused mittevaralise kahju tekkimise osas; resolutsiooni p-ga 4 kuulutas kohtumenetluse osaliselt kinniseks ja resolutsiooni p-ga 5 piiras kaebaja õigust haldusasja materjalidega tutvumiseks (4. juuni 2019. a vastuse lisa 1 osas). Kohus pidas põhjendatuks piirata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg 1 p-s 1 ja § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda vastustaja 4. juuni 2019. a vastuse lisas 1 olemasolevate andmetega. Kohus märkis, et tegemist ei ole andmetega, millega kaebaja poolt tutvumata jätmise tõttu jääb esitamata oluline seisukoht, kaebuse täiendus või vastuväide, mis võiks omakorda mõjutada haldusasja õiget läbivaatamist. Haldusaja sisulisel läbivaatamisel arvestab kohus lisas 1 olemasolevate andmetega ja hindab eid teiste tõenditega kogumis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. P.J. esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5. Veel palub kaebaja muuta kohtumenetlus suuliseks ja korraldada kohtuistung ning nõuda Tallinna Vanglalt välja tõendusmaterjal. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega (määruse p-d 10-13 ja resolutsiooni p-d 4-5), et asja arutamise osaliselt kinniseks kuulutamine teenib riigi julgeoleku ning õiglase ja avaliku kohtumõistmise huve. Selline kohtupraktika ei ole kooskõlas menetluse osapoolte võrdsuse ja võistleva kohtuvaidluse põhimõtetega. Kaebaja märkis, et kohtu nõutud dokumendid asuvad Tallinna Vanglas ja osaliselt tsiviilasja toimikus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebajal puudub edasikaebeõigus halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 3 (kohustati kaebajat esitama täiendavaid tõendeid ja selgitusi) ja 4 (kuulutati menetlus osaliselt kinniseks) peale. Nii nähtub kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka HKMS §

203 lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud halduskohtu määruse punktide osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning pole alust arvata, et määrus takistaks neis osades asja edasist menetlust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse eeltoodud osas läbi vaatamata.

Arvestades, et halduskohus uuendas haldusasja arutamise, siis tuleb halduskohtul lahendada kaebaja taotlused muuta kohtumenetlus suuliseks ja korraldada kohtuistung ning nõuda Tallinna Vanglalt välja tõendusmaterjal.

5. Kaebaja määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 (piirati kaebaja õigust tutvuda vastustaja 4. juuni 2019. a vastuse lisaga 1) peale tuleb jätta rahuldamata.

6. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks võib HKMS § 88 lg 2 ls 1 ja § 79 lg 1 p 1 kohaselt piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Tallinna Vangla 4. juuni 2019. a vastuse lisas 1 (tl 55-59p) olev teave on märgitud asutusesiseks kasutamiseks. Seega kuulub lisas 1 sisalduv teave HKMS § 79 lg 1 p 1 kaitsealasse. Selle normi järgi võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada muuhulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Vangla 4. juuni 2019. a vastuse (tl 52-54p, p 9) kohaselt on lisa 1 puhul tegemist dokumentatsiooniga seoses P.J. saatmisega haiglasse ja ohjeldusmeetmete kasutamisega. Vangla kinnitusel (eelnimetatud vastuse p 10) tutvustati enne väljasaatmist kaebajale suuliselt saateplaanis toodud tingimusi, mille kohta andis P.J. ka allkirja (lisa 1 lk 6). Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodule sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega saab tõdeda, et kaebajale on vastustaja 4. juuni 2019. a vastuse lisa 1 osas teave suulises vormis võimalikus ulatuses varasemalt juba teatavaks tehtud. Halduskohus ka märkis määruses, et haldusasja sisulisel läbivaatamisel kohus arvestab lisas 1 olemasolevate andmetega ja hindab neid teiste tõenditega kogumis. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja juurdepääsu piiramine eelnimetatud tõendi osas oleks põhjendamatu. Kaebaja õigust on piiratud üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning see piirang ei riiva kaebaja õigusi ülemäära intensiivselt.

7. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et määruskaebuses nimetatud võistlevuse põhimõte toimib üksnes kriminaalasjades üldmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 14), mitte aga haldusasjades.

8. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)