2-17-19444/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19444

Tsiviilasi

1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1PARTNER Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

22 826,83 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood

11226150), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tambet

Toomela ja vandeadvokaadi abi Artjom Luik

Kostja (vastustaja): Sonfase OÜ (registrikood 12347594),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2019 otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata

ja saata asi tühistatuid osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse

staadiumis.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 4441,20 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 sissenõutavaks

muutunud viivis 1216,02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies

ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Sonfase OÜ

(kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 21 040,02 eurot, viivise

perioodi 04.08.2014 - 29.12.2017 eest 5760,83 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates

30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördusid KK (kostja seaduslik esindaja ja ainuomanik) koos

oma elukaaslase YY-ga 2014. aasta jaanuaris kostja nimel hageja poole sooviga tellida

hagejalt eramu projekteerimis- ja ehitustööd XXX asuvale ja kostjale kuuluvale

kinnistule.

3. 17.01.2014 edastas hageja esindaja OO kostja seadusliku esindaja elukaaslasele YY-le,

kes tegutses kostja seadusliku esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde

teostamiseks ehitusobjektil. 29.01.2014 edastas hageja YY-le projekteerimis- ja

ehitustööde ajagraafiku ning ettepaneku valida koostöövorm koos selgitustega.

03.02.2014 teatas YY, et ta sai hageja poolt edastatud materjalid kätte, konsulteerib

nende osas kostja seadusliku esindajaga ning annab teada vastused. YY 05.02.2014 e-

kirjas on kostja seaduslik esindaja nõustunud kostja nimel eelarvega, ajagraafikuga ning

valis hagejaga koostöövormi.

4. Kõikides olulistes küsimustes, mis olid seotud töövõtulepinguga, suhtles ja konsulteeris

YY alati KK-ga. Kuna hageja oli eelnevalt esitanud eelarve ning sellele järgnes kostja

poolt kiri, kuidas maksta soovitakse, siis on mõistlik järeldada, et pooled leppisid kokku

nii tööde eelarves kui ka nende eest maksmise viisis. Kuna hageja oli esitanud kostjale

eelarve, pidi kostja aru saama, et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames ehk

eelarve oli töövõtulepingu üheks tingimuseks. Pärast eelarve kättesaamist jätkus

pooltevaheline koostöö töövõtulepingu täitmiseks. Kostja on käitunud ilmselgelt

pahatahtlikult lastes hagejal pärast eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asudes

peale tööde teostamist väitma, et eelarves olevatele tasudele ei ole ta nõusolekut andnud

ning ta ei saa aru, miks hageja esitab arve ja nõuab selle tasumist. Isegi kui eelarve osas

kokkulepet ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku

leppinud.

5. Ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustööde tulemusena on hageja poolt/hageja

vahendusel valminud ja kostjale üle antud järgmised töötulemused XXX osas:

ehitusgeoloogiline uuring; topo-geodeetiline uurimustöö; lammutusprojekt ja

ehitusluba lammutustööde teostamiseks; konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid);

eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide

eskiisid); villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks on hageja

teostanud projektijuhtimist umbes 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014

(projekteerimiskoosolekute

korraldamine,

nendel

osalemine,

projektide

tellimine/teostamine, nende kooskõlastamine kostjaga ning muutmine/täiendamine,

detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine Viimsi vallas, kaasomanikuga

probleemide lahendamisel osalemine jne).

6. Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on

hageja akteerinud töid summas 21 040,02 eurot. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde

eest tasunud. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040,02 eurot.

Hageja arvestab viivist alates 04.08.2014. Hageja saatis kostja seaduslikule esindajale

sõnumeid seoses 04.07.2014 aktiga, mis hetkeks oli akt kostjale juba esitatud ning

millest tulenevalt saabus selle alusel tasu maksmise tähtaeg hiljemalt 04.08.2014.

7. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuna kostja ei ole vaatamata

korduvatele meeldetuletustele tasunud hageja väljastatud esimest arvet ega andnud

hagejale teada, kuidas ta soovib projektiga edasi minna, ei ole projekteerimis- ja

ehitustöid lõpule viidud. Hageja ei ole väitnud, et konstruktiivne projekt ja eriosade

projekt on valmis tehtud projektid. Nimetatud tööd on tehtud olulises osas (kasutatavad

süsteemid ja materjalid, arvutused, paigutus, mis on projektide sisuline osa) ning

seetõttu on hagejal õigus küsida nimetatud tööde eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud

läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde üleandmist olemasolevas

valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde eest, kuid kostja

keeldus tasu maksmisest. Tehtud projektide osasid on kostjal võimalik kasutada

edasises eramu projekteerimises ja ehitamises. Kostjaga on kooskõlastatud

ehitusgeoloogilise ja topo-geodeetilise uuringu tellimine. Mõlemad uuringud olid

vajalikud ehitusprojekti ja lammutusprojekti jaoks. Villa energiasüsteemide tasuvuse

analüüsi koostamise osas kokkuleppe puudumisele ei ole kostja tuginenud. Eelarves

kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja tellis XXX, Viimsi vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti.

Lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel töövõtukokkulepe

olemas.

10. Kostja vaidles vastu sellele, et YY esindas kostja seaduslikku esindajat. Samuti on

välistatud, et KK esindamist saab samastada kostja esindamisega. Hagi on esitatud vale

isiku vastu.

11. Poolte vahel ei olnud kokkulepet eelarve osas. Puudub KK poolne tahteavaldus hageja

poolt

esitatud

hinnapakkumise

aktsepteerimiseks.

Kuna

puudub

kokkulepe

töövõtutasus, siis peab kostja hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel

vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Kostja on nõus hagejale maksma tavalise tasu või

selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest.

Lammutusprojekti maksumuse osas peab kostja mõistlikuks tasu suuruseks 860 eurot +

käibemaks. Kostja hindab lammutusprojekti koostamise korraldamise ja lammutusloa

hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014 ja juuni-oktoober 2014 ca 50% ehk

maksimaalselt 500 eurot.

12. Kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada projektiga. Ehitusprojekt puudub kostjal

praeguseni. Kui pooltel oleks kokkulepe hageja poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis

tasunõude sissenõutavuse eelduseks on iga projekti üleandmine kostjale. Ainus projekt,

mis hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti, oli lammutusprojekt. Üksikute jooniste

maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500 euro. Kuna tegemist ei ole

valmisprojektidega, siis ei saa küsida nende eest sama suurt tasu.

13. Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüsi maksumuseks on 500 eurot.

Ehitusgeoloogiline uuringu ja topo-geodeetiline uurimustöö tegemist ei ole kostjaga

kooskõlastatud ning kostjale ei ole uuringuakte (s.o uuringute tulemusi) esitatud.

14. Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3701 eurot + käibemaks.

Esimese astme kohtu otsus

15. Harju Maakohtu 09.10.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 4441,2 eurot, perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017

sissenõutavaks muutunud viivis 1216,02 eurot ning viivis alates 30.12.2017 kuni

võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja

kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771,23 eurot ning mõistis

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2891,96

eurot. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7275 eurot ning mõistis

vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5747,25

eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad

menetluskulud ja hagi osalise rahuldamise tulemusena väljamõistetud summad, mille

tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2801,93 eurot ning määras,

et nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis. Maakohus muutis hagi tagamise

abinõud, tühistas kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 222702) IV jakku

esimesele vabale järjekohale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot hageja

kasuks ja seada kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 222702) IV jakku esimesele

vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi kohtuotsuse täitmise tagamiseks summas 3000

eurot hageja kasuks.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt XXX, Viimsi vald asuva

olemasoleva hoone lammutusprojekti; lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa

hankimise osas oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping; kostjale anti hageja poolt üle

hoone lammutusprojekt; kostjal tuleb hagejale maksta lammutusprojekti koostamise ja

lammutusloa hankimise eest mõistlikku tasu; konstruktiivne projekt ja eriosade projekt

ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja kohustub

tehtud tööde eest tasuma 3701 eurot, millele lisandub käibemaks.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid ka ülejäänud hageja poolt märgitud

tööde osas töövõtulepingu; kas pooled leppisid kokku eelarves või mitte; kas YY-l oli

õigus kostjat esindada; kas ehitusgeoloogiline uuring ja topo-geodeetiline uurimistöö on

kostjale vajalikud; milline on hageja märgitud tööde eest makstav mõistlik tasu.

18. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt võis poolte vahel olla sõlmitud

töövõtuleping, kuna tegemist oli konkreetsele tulemusele suunatud tööga (VÕS § 635

lg 1). Asjas esitatud tõendite pinnalt jõudis maakohus järeldusele, et YY ja KK poolt oli

hagejale antud tahteavaldus tööde teostamiseks seoses XXX hoone projekteerimisega

hageja poolt. Kohtu hinnangul oli kostja poolt antud YY-le volitus pidada hagejaga

läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas. Lisaks ei ole

YY kõikides hageja pakkumise küsimuste osas iseseisvalt tahteavaldusi andnud, vaid

kohtu hinnangul on vahendanud kostja tahteavaldusi. Asjas esitatud tõendite pinnalt

järeldas kohus, et kokkulepe tööde teostamiseks hõlmas lisaks lammutusprojektile ka

ülejäänud hageja poolt märgitud töid. Pooled jõudsid selles osas kokkuleppele hiljemalt

enne esimese tellija koosoleku toimumist ehk enne 12.02.2014, kuna koosolekutel

(12.02.2014 ja 19.02.2014) arutati juba sisulisi töövõtulepingu täitmisega seotud

küsimusi. Pooltevahelise kirjavahetuse (17.01.2014, 29.01.2014 ja 05.02.2014 e-kirjad)

ja hageja poolt YY-le saadetud pakkumisega ja eelarvega on pooled kokku leppinud ka

tasus. Kostja on 05.02.2014 YY poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt

17.01.2014 esitatud eelarvega.

19. 17.01.2014 esmane eelarve, mille kohaselt on üheks tehtavaks tööks projekteerimine

maksumusega 23 700 eurot, hõlmas kõiki hageja poolt märgitud töid tulenevalt sellest,

et pooled olid nimetatud tööde teostamises kokku leppinud. Hageja saatis YY-le

eelarve, mille too omakorda KK-le edastas. Edasine tegevus osundab üheselt sellele, et

kostja oli nõus eelarve alusel tööde teostamisega.

20. OO poolt 29.01.2014 YY-le saadetud e-kirjas on hageja teinud kostjale pakkumise

kokku leppida kas siduvas või mittesiduvas eelarves. Kostja ei ole hagejale enne lepingu

sõlmist teatanud, millist eelarvet ta soovib, mistõttu VÕS 639 lg 1 alusel tuleb eeldada,

et eelarve on siduv.

21. Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on

hageja akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21 040,02 eurot, millest 13 035

eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4498,35 eurot (käibemaksuta)

ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud (I kd, tl 69). Kuna hageja ei ole esile toonud asjaolu,

et kostja oleks olnud kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest

akteeritud summa 4498,35 eurot (käibemaksuta), siis saab hageja poolt hagiavalduses

märgitud töötulemuste osas lähtuda üksnes summast 13 035 eurot (koos käibemaksuga

15 642 eurot). Tõendatud on, et hageja teostas aktis märgitud projekteerimistööd. Kuna

antud juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja ja hageja vahel oleks kokku

lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, siis võib eeldada, et tegemist on olukorraga, kus

hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).

22. Kuid seejuures tuleb arvestada VÕS § 637 lg-ga 5, mille kohaselt ei pea tellija töö eest

tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada töö ülevaatamise võimaldamist välistavaid

asjaolusid. Tegemist on töödega, mida on võimalik kostjale edastada või anda võimalust

nendega tutvuda. Töö ülevaatamise võimaluse andmise kohustus on töövõtjal ka siis,

kui tegemist on osalise töö teostamisega. Seega ka osaliselt tehtud töö oleks hageja

saanud kostjale edastada või oleks pidanud andma võimaluse muul viisil see üle

vaadata. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud, et ta oleks kostjale andnud võimaluse

töö üle vaadata. Hageja seisukoht selles osas, et ta on valmis töö kostjale üle andma kui

kostja tasub nõutud tasu, ei vasta seadusele. Olukorras, kus kostjal ei ole olnud

võimalust hinnata, millises ulatuses on töö teostatud ja mille eest kostja peab tasuma, ei

ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.

23. Kostja on olnud nõus tasuma üksnes summa 3701 eurot (koos käibemaksuga 4441,2

eurot). Seega ei ole kohtu hinnangul selles osas tasu maksmise kohustuses vaidlust,

mistõttu saab kohus hagi rahuldada põhinõude osas üksnes summas 4441,2 eurot.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas tegemist oli mõistliku tasuga

või mitte. Põhinõude osalise rahuldamise tõttu kuulub osaliselt rahuldamisele ka hageja

viivise nõue. Põhinõude rahuldamise tõttu summas 4441,2 eurot kuulub sissenõutavaks

muutunud viivisenõue rahuldamisele summas 1216,02 eurot.

24. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja kanda.

25. Kohus hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks on kokku 13 771,23 eurot

ja kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 7275 eurot. Põhjendatud on kostja

menetluskulu, mis seondub ekspertarvamuste saamisega, kokku 2550 eurot.

26. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt

summades 5747,25 eurot ja 2891,96 eurot ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

5657,22 eurot, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 2801,93

eurot (TsMS § 445 lg 1 teine lause).

Apellatsioonkaebus

27. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles kohus

jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta jõusse Harju Maakohtu 02.01.2018

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

28. Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu VÕS § 637 lg 5 kohaldamise võimalusele ega

küsinud selles osas poolte seisukohti. Kostja ei ole tuginenud VÕS § 637 lg-le 5 ega

väitnud, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks seetõttu, et kostjal puudus võimalus

teostatud töid üle vaadata.

29. Kostja viide sellele, et talle esitatud joonised ei ole samastatavad projektiga, viitab

selgelt sellele, et vastavad joonised olid kostjale esitatud ning kostja on nendega

tutvunud ehk vaadanud üle VÕS § 637 lg 5 tähenduses.

30. Hageja esitas kostjale ülevaatamiseks või võimaldas üle vaadata kõik tellitud ja

teostatud projekteerimistööd. 18.06.2014 e-kirja manuses on hageja esitanud villa

energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi (hagi lisa 11), 18.06.2014 ja

07.07.2014 e-kirjadega esitas hageja eriosade (jahutuse-, vee, kanalisatsiooni-,

ventilatsiooni- ja küttesüsteemide) projektid (hagi lisad 15, 16), 17.11.2014 e-kirja

manuses on esitatud lammutusprojekt (hagi lisa 23), 27.05.2014 e-kirja manuses

lammutusluba (hagi lisa 21). Konstruktiivne projektiga (hagi lisa 12) oli kostjal

võimalus tutvuda projekteerimise koosolekutel. Ehitusgeoloogiline uuring (27.08.2018

seisukoha lisa 1) ja topo-geodeetiline uurimistöö (27.08.2018 seisukoha lisa 2) on oma

iseloomult tehnilised dokumendid ning need on projekteerimistööde aluseks. Kostja

oleks saanud esitada taotluse eeltoodud dokumentide tutvumiseks. Kostjal oli võimalik

tutvuda tellitud projekteerimistööde tulemustega ka kohtumenetluse raames. Selliselt on

samuti täidetud hageja poolt tööde ülevaatamiseks esitamise kohustus vastavalt VÕS §

637 lg-le 5, mida kohus ei ole arvestanud.

31. Projektijuhtimise tasu muutus sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg-le 3, s.t

konkreetse projektijuhtimise tegevuse teostamisel, mitte VÕS § 637 lg 5 järgi, kuivõrd

projektijuhtimine kui tegevuste kogum ei ole selle tegevuse olemuse ja seetõttu ka

üleandmise viisi tõttu põhimõtteliselt ülevaatamiseks esitatav VÕS § 637 lg 5

tähenduses. VÕS § 637 lg-s 5 nimetatud töö ülevaatamiseks esitamine ei saa olla

tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks olukorras, kus tööde sisuks ei ole

lõpliku asja valmimine, vaid üksnes intellektuaalne töö ehk projektid, mis kujutavad

oma olemuselt intellektuaalse tegevusega seotud erialase teenuse osutamist. Ka seetõttu

pidi kohus tuginema VÕS § 637 lg-le 3.

32. Pooled leppisid kokku akteeritud tööde eest osaliselt (70%) arve esitamises ja osaliselt

arveldamise edasilükkamises (30%). Eeltoodu nähtub 06.11.2014 e-kirjast (hageja

18.05.2019 seisukoha lisa 1), kus hageja viitab kokkuleppele. Olukorras, kus hageja on

esitanud arve vastavalt poolte kokkuleppele, on kostja kohustuseks tõendada, et arve on

alusetu ning arve aluseks olev summa ei ole sissenõutavaks muutunud.

33. Kohus ei ole analüüsinud hageja õigust mitte esitada projekteerimistöid kostjale

ülevaatamiseks olukorras, kus kostja ei täida oma tasumise kohustust vastavalt esitatud

arvele (VÕS § 111 lg 1).

34. Projekteerimistööde osas, mis olid kostjale ülevaatamiseks esitatud, tööde puhul,

millele VÕS § 637 lg 5 ei kohaldu ning tööde puhul, mille eest on tasu muutunud

sissenõutavaks, oleks kohus pidanud lähtuvalt poolte vahel kokkulepitud eelarvest ning

määrama, milline tasu kuulub tasumisele nimetatud tööde eest.

35. Kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepitud eelarve, siis on vastuoluline

kohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks kohustatud tasuma

ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest summas 5398,02 eurot, arvestades, et vastav

kulu on märgitud kostja poolt aktsepteeritud eelarves ning ka teostatud tööde aktis.

Olukorras, kus poolte vahel on kokku lepitud siduv eelarve, on hagejal õigus ühepoolselt

määrata, milliseid töid ja mis ulatuses hageja akteerib ja mille eest tasu küsib.

Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulu raames arvestas hageja mh projektijuhtimise kulu.

Vastustaja seisukoht

36. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et maakohus jõudis õigele seisukohale, et tellijal ei ole kohustust tasuda

töövõtjale töövõtutasu 16 598,82 eurot ning sellelt arvestatud viivist. Kostja märkis, et

jääb kõigi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja neid üle ei korda.

Ringkonnakohtu seisukoht

37. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohus ei ole otsust

olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada

(TsMS § 656 lg 1 p 5). Maakohtu otsus tuleb kaevatud osas tühistada ja saata asi

tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendustel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud

olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud selgitamiskohustust.

38. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hagi

rahuldamise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt

edasikaebamata jõustunud.

39. Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635

lg 1 mõttes). Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu täitmisest tuleneva

tasunõude. Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel.

40. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks

ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid

nõude maksmapaneku.

41. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,

kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

42. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mille osas

ringkonnakohtul pole etteheiteid ja mida pole ka kostja ringkonnakohtu menetluses

vaidlustanud:

-

kostja tellis hagejalt XXX, Viimsi vald asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti

ning ka tööd seoses XXX ühepere elamu projekteerimisega;

-

kostja poolt oli antud kostja seadusliku esindaja KK elukaaslasele YY-le volitus

pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise

osas;

-

pooled on kokku leppinud ka töövõtu tasus, kuna kostja on 05.02.2014 YY poolt

saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt 17.01.2014 esitatud eelarvega;

-

lammutusprojekt on valmis ja kostjale üle antud, konstruktiivne projekt ja eriosade

projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid;

-

hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 1 tööde teostamise eest perioodil juuni-

juuli 2014, mille kohaselt on hageja akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21

040,02 eurot, millest 13 035 eurot (käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja

4498,35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud;

-

Kostja on akti kätte saanud, kuid ei ole seda allkirjastanud ja keeldus tasumisest.

43. Maakohus tuvastas, et hageja on teostanud aktis märgitud projekteerimistööd ja

tegemist on olukorraga, kus hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest

(VÕS § 637 lg 3), kuid jättis hagi rahuldamata teostatud projekteerimistööde osas

põhjusel, et kostjal ei ole olnud võimalik osaliselt teostatud töid üle vaadata vastavalt

VÕS § 637 lg-le 5.

44. Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustu.

45. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et ta esitas kostjale ülevaatamiseks või võimaldas

üle vaadata kõik tellitud ja teostatud projekteerimistööd. 18.06.2014 e-kirja lisas esitas

hageja villa energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi, 18.06.2014 ja 07.07.2014

e-kirjadega esitas hageja eriosade (jahutuse-, vee, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja

küttesüsteemide) eskiisprojektid, 17.11.2014 e-kirja lisas on esitatud lammutusprojekt

ja 27.05.2014 e-kirja lisas lammutusluba. Konstruktiivse projektiga oli kostjal võimalus

tutvuda projekteerimise koosolekutel. Samuti on kostjale kättesaadavad olnud

ehitusgeoloogiline uuring ja topo-geodeetiline uurimistöö, mis oma iseloomult on

projekteerimistööde aluseks olevad tehnilised dokumendid. Kostjal oli võimalik

tutvuda kõigi tellitud projekteerimistööde tulemustega ka kohtumenetluse raames.

46. Maakohus ei ole neile hagi aluseks olevatele seisukohtadele ja esitatud tõenditele mingit

hinnangut andnud.

47. Samuti ei ole kostja tuginenud asjaolule, et tal pole olnud võimalik teostatud töid üle

vaadata. Kostja märgib vastuses hagile, et kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada

projektiga. Seega möönab kostja, et joonised on talle siiski üle antud.

48. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude osas jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et

hageja ei ole esile toonud asjaolu, et kostja oleks olnud kohustatud tasuma ehitusplatsi

korraldus- ja üldkulude eest akteeritud summa 4498,30 eurot.

49. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle maakohtu põhjendusega. Olukorras, kus poolte

vahel oli kokkulepitud eelarve ning vastav kulu on märgitud kostja poolt aktsepteeritud

eelarves kokku summas 89 967,00 eurot, millest hageja on akteerinud 5 %, see on

4498,35 eurot, on alusetu kohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et

kostja oleks kohustatud tasuma ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eest.

50. Hageja on väitnud, et ehitusplatsi korraldus- ja üldkulude eelarve rea alla kuulub ka

projektijuhtimise kulu. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et projektijuhtimise kulu

pole üldse eelarves eraldi ette nähtud, vaid iga kulurida hõlmab endas ka

projektijuhtimise tasu. Maakohtul tuleb anda pooltele võimalus oma sellekohaseid

seisukohti põhjendada ja tõendada.

51. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest

kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate

asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause

kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis

on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 23). Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendav osa

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus olulises

ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja

eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata

52. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad

tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja

õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus

võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.

53. Vastavalt TsMS § 351 lg-le 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

54. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas tegemist on poolte vahel jätkuvalt kehtiva

lepinguga või saab lepingu lugeda lõppenuks. Kumbki pool ei ole tuginenud lepingu

lõppemisele, kuid arvestades, et ligi 6 aastat ei ole poolte vahel mingit koostööd

toimunud ning asja materjalist ei nähtu võimalust ja valmisolekut koostööd jätkata, tuleb

maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas leping poolte vahel võib olla

lõppenud ja seda pooltega arutada. Sellest sõltub töövõtjal tasunõue tellija vastu.

55. Maakohtul tuleb selgitada välja, kas praegusel juhul on kostja teinud tahteavalduse,

mida võiks tõlgendada VÕS § 655 lg 1 järgse ülesütlemisavaldusena. Juhul, kui

maakohus leiab, et kostja on lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 alusel, on töövõtjal

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega

omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-171-15, p 15).

56. Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle

ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed.

Töövõtulepingust taganemise korral on töövõtjal võimalik nõuda üleantu tagastamist

või üleantu väärtuse hüvitamist.

57. Kui maakohus jõuab asja uuel menetlemisel tulemuseni, et leping ei ole lõppenud, on

hagejal kostja vastu lepinguliste tööde tegemise eest tasu nõue siis, kui see on muutunud

sissenõutavaks.

58. Vaidluse all ei ole, et kõik eelarvejärgsed tööd ei ole teostatud ja hageja nõuab kostjalt

esimeses vaheaktis akteeritud tööde eest tasumist. Ehitustööde puhul on üldjuhul

tavaline, et pooled lepivad kokku tööde etapiviisilise vastuvõtmise. Kui etapiviisiline

vastuvõtmine toimub teatava ajaperioodi tagant, tunnistab tellija vastava perioodi töid

vastu võttes üldjuhul, et tema hinnangul on vastava perioodi jooksul teostatud vaheetapi

vastuvõtmise aktis nimetatud tööd. Sellist tööde lõplikule vastvõtmisele eelnevat tööde

etapilise vastuvõtmise protsessi nimetatakse ehituslepingute puhul akteerimiseks.

Akteerimise peamine eesmärk on tuvastada töövõtja poolt teatava akteerimisele eelneva

perioodi jooksul teostatud tööd ning nende osakaal kogu lepingu alusel teostamisele

kuuluvate tööde hulgast, mille alusel määratakse reeglina töövõtjale akteerimisperioodi

jooksul teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa lepingujärgsest tasust. Vaheetapi

vastuvõtmise õiguslik tähendus sõltub pooltevahelisest lepingust. Tööde etapiviisilise

vastuvõtmise ja vaheetappide kokkuleppimise eesmärk on reeglina üksnes soov

tuvastada töövõtja poolt vahetappide raames teostatud tööde maht, et võtta seda arvesse

töövõtjale tasu maksmiseks osamaksete tegemise (vt Võlaõigusseadus

III

Kommenteeritud väljaanne 2009, lk13).

59. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas pooled on kokku leppinud tööde

etapiviisilises tasustamises ja milline on sellekohane poolte kokkulepe ning kas pooled

on seda kokkulepet järginud.

60. Hageja leiab, et ta on kostjale vaheaktis akteeritud mahule vastavad tööd üle andnud

ning kostja on põhjendamatult keeldunud vaheakti aktsepteerimisest.

61. Maakohtul tuleb tuvastada, kas kostja oli õigustatud keelduma vaheakti allkirjastamisest

ja tasu maksmisest.

62. Kui tellija keeldub õigustamatult töö vastuvõtmisest, saab töövõtja selleks tellijale anda

täiendava tähtaja, mille möödumise loetakse töö VÕS § 638 teise lause kohaselt

vastuvõetuks.

63. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse

aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli

lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu

võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö

tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö

vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18).

64. Ringkonnakohus leiab, et maakohus peab poolte tahteavaldusi ja tõendeid hinnates

tegema kindlaks, kui suur on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja

väide, et ta ei ole hagejalt vastavaid projekte saanud, ei oma hageja nõude

sissenõutavaks muutumise juures tähendust, kui kostja sai need kätte hiljemalt koos

hagiavaldusega. Ka juhul, kui pooled ei leppinud otsesõnu kokku töö tegemises ositi,

võib hageja tõendada, et ta on akteeritud mahus projekteerimistööd teinud ja tema

tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

65. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots