4-19-4092/26 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-19-4092 Otsuse kuupäev

28. mai 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi Aleksandr Drušljaki karistamises ÜTS § 86 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. detsembri 2019. a otsus nr 4-19-4092/20 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (esindaja Aivar Toompere), kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Aleksandr Drušljaki kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

27. mai 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2019. a otsus osas, millega Eesti Vabariigilt mõisteti Aleksandr Drušljaki kasuks välja 720 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Tallinna linnalt Aleksandr Drušljaki kasuks välja 720 eurot selles väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon jätta rahuldamata.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksandr Drušljaki kasuks välja 240 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (kohtuväline menetleja) karistas

2. juuli 2019. a otsusega Aleksandr Drušljakki ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 86 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse maakohtule A. Drušljaki kaitsja, kes taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palus kaitsja hüvitada Tallinna linna eelarvest A. Drušljaki menetluskulu.

4-19-4092

2(3)

3. Harju Maakohtu 17. detsembri 2019. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja 2. juuli 2019. a otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sama otsusega mõistis maakohus Eesti Vabariigilt A. Drušljaki kasuks välja 720 eurot. Maakohus leidis, et ühistranspordiseaduse rikkumine, mida kohtuväline menetleja A. Drušljakile ette heidab, pole tõendatud. Viidates VTMS § 38 lg-le 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 183 lg-le 1, leidis kohus, et väärteomenetluse lõpetamisel kannab menetluskulu riik, ja mõistis A. Drušljaki valitud kaitsjale makstud tasu summas 720 eurot välja Eesti Vabariigilt. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda otsuse jõustamist. Samuti palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaitsjatasu tema enda kanda. Kassaator leiab kokkuvõtlikult seda, et maakohus jättis arvestamata rikutud õigusnormid ja väärteoasjas olulised tõendid.

5. A. Drušljaki kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok palub kassatsioonivastuses jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kohtuvälise menetleja kassatsioon on põhjendamatu. Sisuliselt vaidlustab kassaator maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid. VTMS § 2 ja KrMS § 363 lg 5 kohaselt Riigikohus aga faktilisi asjaolusid tuvastada ei või. Väidetavad vead, mis maakohus tõendite hindamisel kohtuvälise menetleja arvates tegi, pole sellised, mida saaks pidada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 esimese või teise lõike tähenduses. Maakohus on järeldust A. Drušljaki väärteo tõendamatuse kohta piisavalt ja jälgitavalt põhistanud. Seega tuleb maakohtu otsus väärteomenetluse lõpetamist puudutavas osas muutmata jätta ja VTMS § 176 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus kohtuvälise menetleja kassatsiooni argumente üksikasjalikult.

7. Väljaspool kassatsiooni piire osutab kolleegium aga sellele, et menetluskulu hüvitamisel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust, mõistes menetluskulu hüvitise välja vale normi alusel valelt isikult, kes pealegi selles menetluses ei osalenud.

8. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses mh menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 191 lg 3 kohaselt võib Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Osutatud säte on kohaldatav ka väärteomenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 13). Seega on Riigikohus praegu pädev maakohtu vea menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel kõrvaldama, hoolimata asjaolust, et kassaator pole seda taotlenud.

9. Maakohus mõistis A. Drušljakil väärteomenetluses tekkinud kulu – valitud kaitsjale makstud

720 euro – katteks hüvitise välja Eesti Vabariigilt. Seejuures tugines kohus VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS §-le 183. Kolleegium märgib, et menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist väärteomenetluse lõpetamisel ei reguleeri KrMS § 183, vaid VTMS § 23. See säte näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Viidatud normist järeldub, et kui väärteoasjas on kohtuväline menetleja VTMS § 9 p 2 kohaselt vallavõi linnavalitsus, tuleb

4-19-4092

3(3) väärteomenetluse lõpetamisel menetlusaluse isiku kaitsjakulu hüvitada kohtuvälist menetlust toimetanud kohaliku omavalitsuse üksusel, mitte riigil (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 45).

10. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja Tallinna linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu. Järelikult peab A. Drušljaki valitud kaitsjale makstud tasu VTMS § 23 alusel hüvitama Tallinna linn, mitte Eesti Vabariik. Kolleegium märgib, et maakohtule esitatud taotluses palus ka kaitsja menetluskulu hüvitise välja mõista just Tallinna linnalt. Mõistes A. Drušljaki menetluskulu hüvitise Tallinna linna asemel välja Eesti Vabariigilt, rikkus maakohus VTMS § 150 lg 2 mõttes oluliselt väärteomenetlusõigust (VTMS § 23).

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8, § 175 p-st 2, §-st 2 ning KrMS § 191 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 17. detsembri 2019. a otsuse osas, millega kohus mõistis Eesti Vabariigilt A. Drušljaki kasuks välja 720 eurot. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, mõistes A. Drušljaki menetluskulu hüvitise summas 720 eurot välja Tallinna linnalt. Muus osas Riigikohus maakohtu otsust ei muuda. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jääb rahuldamata.

12. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada A. Drušljakile kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooniga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku kaks tundi. Õigusteenuse tunnihind oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

13. Kolleegium märgib, et kassatsioonimenetluse kulu hüvitamist väärteomenetluses reguleerib erinormina VTMS § 38 lg 1 koostoimes KrMS §-ga 186. See tähendab muu hulgas seda, et kasseeritud maakohtu või ringkonnakohtu otsuse osalise või täieliku tühistamise korral peab kassatsioonimenetluse kulu kandma riik ka siis, kui väärteoasjas on kohtuväline menetleja kohaliku omavalitsuse üksus. See on seletatav asjaoluga, et kohtuotsuse tühistamise korral on kassatsioonimenetluse kulu tingitud vahetult kohtu kui riigiorgani, mitte kohtuvälise menetleja veast. Kuna Riigikohus teeb menetletavas asjas VTMS § 174 p-s 8 nimetatud lahendi, peab kassatsioonimenetluse kulu VTMS § 38 lg 1 ja § 186 lg 1 alusel hüvitama riik. Kaitsja taotluses märgitud 240 eurot on kolleegiumi hinnangul KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega. Järelikult tuleb see summa riigilt A. Drušljaki kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)