2-20-5486/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-5486

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

027/2020/358

ja

nr

027/2020/359 ning elatise vähendamiseks

Hagi tagamise taotluse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. ja C.C. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitajad

(kostjad):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja vandeadvokaat

Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 määrus ja teha uus määrus, millega jätta A.A.

hagi tagamise taotlus rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas 13. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja I) ja C.C. (kostja II)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 027/2020/358 ja nr 027/2020/359

ning elatise vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 19. novembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7453

kinnitatud kompromiss, millega hageja kohustus tasuma kostjatele elatist kokku 400 eurot kuus.

Novembris ja detsembris 2019 tasus hageja elatist 400 eurot kuus. Jaanuaris 2020 tasus hageja

elatist 320 eurot, sest ta ostis kostjale I talvejope hinnaga 80 eurot 97 senti. Hageja korduvatele

palvetele vaatamata ei ostnud ema kostjale I õiges suuruses jopet. Talvejope oli kostjale I vajalik

ning seega kulu, mida tuleb elatise sisse arvestada. Alates jaanuarist 2020 ei ela kostjad koos

emaga üürikorteris, vaid viimase vanemate juures. Samas oli üür kompromissi sõlmimise ajal

suurimaks kuluks. Veebruari 2020 eest ei tasunud hageja kostjate ema kontole elatist, sest kostjad

oli hageja juures 14 päeva, lisaks ostis hageja kostjatele ka kevadeks jalanõud. Eriolukorra tõttu

on märtsist 2020 ära langenud kostjate kooli- ja lasteaiakulud, samuti treeningute ja

huvitegevusega seotud kulud. Märtsis 2020 tasus hageja elatist 400 eurot, kuid on seisukohal, et

see summa on asjaolusid arvestades liiga suur ja see tuleks arvestada nii märtsi kui aprilli 2020

elatiseks.

Hageja on seisukohal, et elatist tuleks vähendada järgmiselt: aprillis 0 euroni kummagi kostja osas,

mais 100 euroni kummagi kostja osas, juulis – augustis 0 euroni (kostjad viibivad vähemalt poole

ajast hageja juures), oktoobris, detsembris, veebruaris ja aprillis 50 euroni kummagi kostja osas.

Hageja suhtes on algatatud sundtäitmised täiteasjades nr 027/2020/359 ja nr 027/2020/358, millest

esimene on algatatud kostja II nimel (elatise võlgnevus 200 eurot veebruari 2020 eest) ja teine

kostja I nimel (elatise võlgnevus 280 eurot jaanuari ja veebruari 2020 eest), millele lisanduvad

ilmselt ka aprilli 2020 võlgnevused. Sundtäitmine nimetatud täiteasjades tuleb tunnistada

lubamatuks, sest hagejal ei ole elatise võlgnevust.

2. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada sundtäitmine täiteasjades. Kuud,

mille eest täitemenetluses elatist nõutakse, on juba möödunud. Kostjate kulud on kantud ja

praeguses olukorras märkimisväärselt vähenenud. Seega ei ole täitemenetlus tingimata hädavajalik

selleks, et kostjate ülalpidamiskulusid kanda. Kui täitemenetlusi ei peatata, on kohtuotsuse

täitmine hagi rahuldamise korral võimatu. Erinevalt hagi tagamata jätmisest ei saa kostjatele

tekkida kahju.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus tagas 14. aprilli 2020 määrusega hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjades

nr 027/2020/358 ja nr 027/2020/359 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-tele 1 ja 2. Vastavalt TsMS

§ 378 lg 1 p-le 6 on põhjendatud peatada menetlus täiteasjades. Täitemenetluse peatamine on sobiv

ja kostjaid ülemäära mittekoormav hagi tagamise abinõu. Kui hagi jääb rahuldamata, siis

täitemenetlus jätkub.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta

hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus täitnud põhjendamise kohustust.

Arvestades hagi tagamise tagajärgi kostjatele ning hagejale perekonnaseadusest ja kompromissi

kinnitavast määrusest tulenevat kohustust pidada ülal oma alaealisi lapsi, oleks maakohus pidanud

põhjendama, miks hageja huvid kaaluvad üles kostjate huvi saada regulaarset ülalpidamist.

Maakohus on jätnud hindamata hagi perspektiivsuse. Isegi kui eeldada hagis ja hagi tagamise

taotluses esitatud väidete õigsust, ei saa hageja nõudeid perspektiivseteks pidada. Olukorras, kus

ülalpidamiskohustuse täitmine on reguleeritud kohtulahendiga, puudub vanemal õigus asendada

elatise tasumise kohustus lapsele asjadega ostmisega. Asjaolud, millele hageja tugineb (laste

viibimine nädalavahetustel ja vaheaegadel isa juures) ei ole tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist tsiviilasjas nr 2-19-7453. Elatise suuruse muutmiseks ei anna alust ka eriolukorrast

tulenevad muutused kostjate elukorralduses.

Hagi tagamine on kostjatele ebamõistlikult koormav. Maakohus ei ole TsMS § 378 lg-s 4

nimetatud asjaolusid hinnanud. Selles osas ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Hagi

tagamise tagajärjeks võib olla see, et kostjad ei saa kuni kohtulahendi jõustumiseni hagejalt

ülalpidamist. Arvestades seda, kuidas hageja on suhtunud 19. novembri 2019 määruse täitmisse,

on alust arvata, et hageja ei täida seda ka edaspidi. Täitemenetluse peatamise korral ei ole kostjatel

võimalik hagejalt ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda. Hagi eesmärgiks ei ole hageja täielik

vabastamine elatise maksmise kohustuseks, vaid elatise vähendamine. Täitemenetluse täielik

peatamine ei ole proportsionaalne abinõu.

5. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas

uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

7. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja suhtes

on algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 027/2020/359 ja nr 027/2020/358, millest esimeses on

sissenõudjaks kostja II (elatise võlgnevus 200 eurot veebruari 2020 eest) ja teises kostja (elatise

võlgnevus 280 eurot jaanuari ja veebruari 2020 eest). Hageja on esitanud ka hagi elatise

vähendamiseks. Hagi tagamise korras on hageja taotlenud täitemenetluste peatamist.

Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud ja peatanud täitemenetluse nimetatud täiteasjades

kuni praeguses tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsuse küsimust. Nimelt on hageja

vastuses määruskaebusele märkinud, et kostjate seaduslik esindaja sai hagi tagamise määruse kätte

15. aprillil 2020, mitte 20. aprillil 2020, nagu nähtub e-toimikust. Kohtutäituri abi Õ. Kivi teatas

kostjate esindajale täitemenetluse peatamise otsustest 15. aprilli 2020 e-kirjaga, millele oli lisatud

ka hagi tagamise määrus.

Hageja vastusele on lisatud kohtutäituri abi Õ. Kivi 15. aprilli 2020 e-kiri, mis on saadetud e-posti

aadressile soulike@hotmail.com. E-kirja manusteks on märgitud täitemenetluste peatamise

otsused ja hagi tagamise määrus.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks

võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks tutvuda (TsMS § 306 lg 1 esimene

lause). Asjaolu, et kohtutäituri abi on saatnud kostjate seaduslikule esindajale hagi tagamise

määruse, ei tähenda seda, et hagi tagamise määrus on kostjate seaduslikule esindajale kätte

toimetatud. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise määruse kättetoimetamist kohtutäituri

vahendusel (TsMS §-d 315 ja 3151). Kostjate seaduslik esindaja ei ole ka kohtutäituri abi e-kirja

ja selle manuste kättesaamist kinnitanud.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostjate seaduslik esindaja hagi tagamise määruse kätte

saanud 20. aprillil 2020. Määruskaebus on esitatud 5. mail 2020, seega tähtaegselt.

9. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud

nõuetele (sh kas on esitatud TsMS §-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas

ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2)

(vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu analüüs hagi tagamise taotluse lahendamisel on

puudulik. Nõude ja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust saab hinnata

määruskaebemenetluses ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-16, p 16).

10. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 221 lg 1). Need vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhistatuse hindamisel tuleb üldjuhul arvestada ka

seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse. Kui täitmisel on kohtulahend, on

sõltumatu organ pooltevahelise vaidluse juba läbi vaadanud ja seega sundtäitmise eeldusi

kohtulikult kontrollinud, mistõttu peaks kohus nõuda põhistatust hindama ulatuslikumalt ja

vajadusel rakendama enne hagi tagamist täiendavaid meetmeid (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18).

11. Praegusel juhul ongi täitedokumendiks kohtulahend – Tartu Maakohtu 19. novembri 2019

määrus tsiviilasjas nr 2-19-7453, millega hageja kohustus tasuma elatist 200 eurot kuus kummagi

kostja ülalpidamiseks. Vaidlust ei ole selles, et jaanuaris 2020 tasus hageja kostja I ülalpidamiseks

elatist 120 eurot (ehk 80 eurot vähem) ning veebruaris 2020 ei tasunud kostja kostjate

ülalpidamiseks elatist. Täitemenetluses nr 027/2020/358 on sissenõudjaks kostja I ja elatise

võlgnevus on 280 eurot (80 + 200). Täitemenetluses nr 027/2020/359 on sissenõudjaks kostja II ja

elatise võlgnevus on 200 eurot. Hageja on seisukohal, et sundtäitmised nimetatud täiteasjades tuleb

tunnistada lubamatuks, sest tal ei ole elatise võlgnevust. Hageja leiab, et elatisena tuleb arvestada

ka kostjale I ostetud talvejope (maksumusega 80 eurot 97 senti), ning veebruari eest ei pea ta elatist

maksma, kuna kostjad olid tema juures 14 päeva, lisaks ostis ta kostjatele kevadeks jalanõud.

12. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või

vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS

§ 457 lg 1). Eelnevat kohaldatakse ka määrusele (TsMS § 463 lg 2).

Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejalt on kostjate kasuks välja mõistetud elatis

(rahalises vääringus), ei saa hageja valida, kuidas ta kohtulahendit täidab. Sellises olukorras ei või

hageja otsustada, et raha maksmise asemel ostab ta kostjatele riideid. Ringkonnakohus rõhutab, et

lahus elaval vanemal on alati õigus osta lapsele ka riideid ja muid vajalikke asju, kuid see ei asenda

elatise tasumist. Vastupidine tõlgendus muudaks täitemenetluse sisuliselt võimatuks –

formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hinnata, kas konkreetsed riideesemed

olid lapsele vajalikud, kas nende maksumus oli mõistlik vms. Seega ei saa hageja nõuda

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et ta on ostnud kostjatele riideid ja jalanõusid.

13. Ka asjaolu, et veebruaris 2020 viibisid kostjad hageja juures 14 päeva, ei anna alust

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et see asjaolu (kostjate

viibimine hageja juures) oleks tekkinud pärast Tartu Maakohtu 19. novembri 2019 määruse

jõustumist (TMS § 220 lg 2).

14. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et hageja hagi sundtäitmiste lubamatuks

tunnistamiseks ei ole õiguslikult perspektiivikas. Sellist hagi ei saa ka tagada. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu määruse ja teeb uus määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.

15. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi

tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada

määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab

100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.

TsMS § 390 lg 1 teine lause piirab üksnes õigust esitada Riigikohtule määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (vt nt

Riigikohtu 25. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 9). Kui ringkonnakohus on hagi

tagamise määruse tühistanud, on määruskaebuse esitamine lubatav TsMS § 390 lg 1 esimese lause

alusel. Seega on Riigikohtule määruskaebuse esitamine lubatud hagihinnast sõltumata juhul, kui

maakohus tagab hagi ning ringkonnakohus hagi tagamise tühistab (vt nt Riigikohtu 9. detsembri

2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27).

Eelneva tõttu on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson