2-18-11834/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11834

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko hagi Osaühingu

Tüdrukud vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Tüdrukud apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts Kaupmees & Ko (registrikood

10347466), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Berg

Kostja Osaühing Tüdrukud (registrikood 10003502),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja

vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu Tüdrukud apellatsioonkaebusest loobumine ja lõpetada

tsiviilasjas nr 2-18-11834 apellatsioonimenetlus.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Tüdrukud kanda.

3. Välja mõista Osaühingult Tüdrukud Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko apellatsiooniastme

menetluskulud 1179 eurot.

4. Tagastada Aktsiaseltsile Kaupmees & Ko 12. mail 2020 ringkonnakohtule esitatud

originaalarved nr SL1107831, SL1107834, SL1107835, SL1107904, SL1108377,

SL1109218, SL1109247, SL1109248, SL1109687 ja SL1109690.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Kaupmees & Ko (hageja) esitas 7. augustil 2018 Harju Maakohtule Osaühingu

Tüdrukud (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 10 008,06

eurot ja viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu nr 16/2010, mille alusel hageja väljastas

kostja 12. jaanuari 2018 kirjas volitatud isikutele AS-le, RS-le ja NH-le kaupu ajavahemikul

26. aprillist – 30. aprillini 2018 10 008,06 euro ulatuses. Kaubad osteti kliendikaardiga ja arved

nr SL109690, SL1109687, SL1109247, SL1109248, SL1109218, SL1107904, SL1108377,

SL1107831, SL1107835 ja SL1107834 allkirjastasid kostja poolt volitatud isikud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja poolt volitatud isikud ei

võtnud kaupa vastu ega allkirjastanud vaidlustatud arveid.

3. Harju Maakohus rahuldas 21. novembri 2019. a otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja

kanda ja määras nende rahalise suuruse kindlaks.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja taotles apellatsiooniastmes mh käekirjaekspertiisi

läbiviimist tuvastamaks, kas vaidlustatud arved on allkirjastanud kostja poolt volitatud isikud.

5. Kostja esitas ringkonnakohtule 22. mail 2020 avalduse, milles palus võtta vastu

apellatsioonkaebusest loobumine.

Avalduse kohaselt loobub kostja apellatsioonkaebusest, kuna lähtus maakohtus temale teada

olevast asjaolust, et hageja tegi isikusamasust kontrollimata vaidlusalused tehingud isikuga,

kellel puudus volitus kostja nimel tehinguid teha ja kaupu vastu võtta. Tänaseks on

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX selgunud, et vaidlustatud tehingud tegi kostja endine töötaja

AS. AS-lt on kriminaalasjas kostja kasuks välja mõistetud tsiviilhagiga summa, mille tasumist

hageja nõuab praeguses asjas kostjalt. Seda arvestades puudub mõistlik põhjus menetluse

jätkamiseks ja kostja loobub apellatsioonkaebusest.

Menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada, et kostja ei

teadnud praeguseni, kes hageja poes kostja kliendikaarti kasutades kostja nimel tehinguid tegi.

Pooltevahelise lepingu kohaselt oli hagejal kohustus tehingute tegemisel kontrollida ostja

esindaja volitusi, kuid ei teinud seda. Kostjal oli menetluses põhjendatud alus arvata, et hageja

nõue põhineb tühistel tehingutel ja on seega alusetu. Hageja on menetluse jooksul keeldunud

igasugusest mõistlikust kompromissist. Menetluskulude põhjendamatu suurenemise tõi kaasa

hageja keeldumine ekspertiisi läbiviimisest ning hageja eksitav väide originaalarvete

mittesäilimise kohta.

6. Ringkonnakohus küsis avalduse kohta hageja seisukohta. Hageja ei uskunud, et kostja ei

olnud praeguseni teadlik kriminaalmenetluse käigust, sest ta oli selles kannatanuks. See asjaolu

omakorda välistab kostja peamise väite, et tehingud olid tühised. Sellest hoolimata esitas kostja

maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning apellatsioonimenetluses taotluse ekspertiisi

korraldamiseks. Seega põhjustas kostja käitumine täiendavad menetluskulud seoses

apellatsioonimenetlusega.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja

apellatsioonimenetlus apellatsioonkaebusest loobumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 644 lg 4 alusel lõpetada. Kostja apellatsiooniastme menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644

lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, ta ei saa esitada uut

apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud

kulud.

3 (4)

Kostja taotlus apellatsiooniastmes menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks ei ole

põhjendatud.

Kolleegiumi hinnangul saab iseenesest ka apellatsioonkaebusest loobumise korral jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi osaliselt või täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine apellandilt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kuid

praegusel juhul ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust

kalduda kõrvale TsMS § 644 lg 3 teises lauses sätestatud menetluskulude jaotuse põhimõttest.

Kuigi kostja loobub apellatsioonkaebusest seetõttu, et tänaseks on selgunud isik, kes kostja

kliendikaarti kasutades hageja kauplusest kostja nimel kaupu ostis, ei ole kolleegiumil

tõsikindlat veendumust, et kostja apellatsioonkaebus oli põhjendatud ja tulnuks rahuldada.

Asjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks pooltevahelist lepingut rikkunud või pahatahtlikult oma

menetlusõigusi kasutanud. Apellatsiooniastmes kompromissi sõlmimisest keeldumist ja

käekirjaekspertiis taotlusele vastuvaidlemist ei saa hagejale ette heita. Apellatsioonkaebuse

esitamisega seotud menetlusriske kandis praegusel juhul siiski kostja.

9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostjale apellatsiooniastmes osutatud õigusabi 18 tundi ja 23 minutit

tunnihinnaga 131 eurot ilma käibemaksuta, s.o kokku 2412,57 euro eest.

Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Kolleegiumi hinnangul on hageja lepinguline esindaja ebamõistlikult palju aega kulutanud

erinevateks nõupidamisteks (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

10073, p 22) ja materjalide analüüsimiseks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks

ja analüüsimiseks (sh info ja selgituste edastamiseks kliendile) 1 tund ja 30 minutit ning

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 6 tundi ja 15 minutit (toimingud 1 ja 2).

Arvestades, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest,

apellatsioonimenetluses ei tõstatanud kostja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme ja sama

vandeadvokaat on hagejat esindanud kogu menetluse käigus, on apellatsioonkaebusele

vastamisele ja sellele eelnenud toimingute ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Samadel

põhjendustel tuleb vähendada ka ringkonnakohtu 26. märtsi 2020. a e-kirja läbivaatamiseks (sh

kliendile selgitamiseks ja temaga telefoniarupidamiseks) ning vastavalt kirjale täiendavate

seisukohtade koostamiseks kulunud aega 6 tunnilt ja 35 minutilt 3 tunnini (toimingud 3 ja 4).

Ringkonnakohtu 21. aprilli 2020. a e-kirja läbivaatamiseks (sh info ja selgituste edastamiseks

kliendile) kulunud aeg 10 minutit, kostja 17. aprilli 2020. a käekirjaekspertiisi taotluse

läbivaatamiseks ja analüüsiks (sh selgituste edastamiseks kliendile) ning sellele vastuse

koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit on põhjendatud 1 tunni ulatuses (toimingud 5 ja

6). Ringkonnakohtu 21. aprilli 2020. a e-kiri kordab osaliselt 26. märtsi 2020. a e-kirjas öeldut

ja

selgitab

täiendavalt

käekirjaekspertiisiga

seonduvat.

Kostja

17. aprilli

2020. a

menetlusdokument on sisult lühike ja arusaadav ning selles sisalduv käekirjaekspertiisi taotlus

on esitatud samadel põhjendustel, mis maakohtus. 27. aprilli 2020. a vastuses tugines hageja

eelkõige sellele, et käekirjaekspertiisi taotlus on esitatud hilinenult ja kordas lühidalt oma

arusaama sellest, et ekspertiisiga tuvastatav asjaolu ei omaks asjas tähtsust. Ringkonnakohtu

5. mai 2020. a e-kirja läbivaatamiseks (sh info ja selgituste edastamiseks kliendile) kulunud

20 minutit ja telefoniarupidamiseks kliendiga seoses ringkonnakohtu 5. mai 2020. a e-kirjaga

kulunud 13 minutit, on põhjendatud 10 minuti ulatuses (toimingu 7 ja 8). 5. mai 2020. a e-kirjas

küsis ringkonnakohus vaid poolte seisukohta hageja juhatuse liikmetelt originaalarvetega

seonduva väljaselgitamiseks vande all seletuse võtmise kohta. Hagejalt saadetud dokumentide

toimetamiseks ringkonnakohtusse kulunud 25 minutit ja apellatsioonimenetluse kulude

nimekirja koostamiseks kulunud 55 minutit on põhjendatud 20 minuti ulatuses (toimingud 9 ja

11). Hageja saadetud dokumentide edastamise ajakulu ei ole põhjendatud.

4 (4)

Apellatsioonkaebusest loobumise avaldusega tutvumiseks ja kliendile edasise menetluse kohta

info edastamiseks kulunud hageja esindaja aeg 30 minutit on põhjendatud (toiming nr 10).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 131 eurot (käibemaksuta), mis ei

ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta kokku

1179 eurot (9 tundi × 131 eurot). Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ega soovi

menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja ei ole palunud kohustada kostjat

maksma apellatsiooniastme menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS §

177 lg 4).

10. Apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS

§ 644 lg 7 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler