2-19-20385/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

26. mai 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-20385

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

540,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Tarvo Ilves (e-post tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: V. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: XXX; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks V. S. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 4510039 (kliendinumber 8412350) alusel koostatud arvetest

nr 2014807592 ja 2015046761 tulenev võlgnevus summas 301,25 eurot (millest 232,47

eurot põhivõlgnevus ning 68,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodide

19.03.2016-16.12.2019 ja 19.04.2017-16.12.2019 eest).

3. Välja mõista V. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 232,47 eurot) alates 19.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 26.05.2020 summas 8,13 eurot.

4. Välja mõista V. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 232,47 eurot) alates 27.05.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemisel 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue V. S. vastu põhivõlgnevuses 2,02

eurot,

sissenõutavaks

muutunud

viivise

eest

summas

152,73

eurot

ja

sissenõudmiskulude eest summas 25,00 eurot.

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue V. S. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

7. Jätta menetluskulud 59,16% ulatuses V. S. kanda ja 40,84% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital

Tsiviilasi nr 2-19-20385

2 (6)

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 221,00 eurot (millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 96 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 130,75 eurot mõista V. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist

istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagiavalduse V. S. vastu. 20.01.2020 ja

25.02.2020 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingu kliendinumbriga 8412350 alusel 01.03.2016 koostatud arve

nr 2014807592 summas 104,00 euro ja 01.04.2016 koostatud arve nr 2015046761 summas

130,49 euro tasumist. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. veebruar kuni 31.

märts 2016, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt 18.03.2016 ja 18.04.2016. Nõude

materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le

1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.03.2016 – 16.12.2019 summas 99,52

eurot ja perioodi 19.04.2016 – 16.12.2019 summas 122,03 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist

alates 19.12.2019 kuni põhinõude 234,49 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja

01.06.2018 edastatud võlateatise eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

Tsiviilasi nr 2-19-20385

3 (6)

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.03.2020 määrusega. Hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 07.04.2020 ning kostjale vastamiseks

määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 21.04.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust

kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et

hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata.

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause ning

TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud

ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb

kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91

sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu nr 4510039 ning liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu

nr 4510039 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud

kaupade eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole nõude loovutamise

kohta vastuväidet esitanud.

Kohtule esitatud arve nr 2015046761 kirjetest nähtub, et arve tasumisele summas 234,50 sisaldab

võlgnevust eelmise perioodi eest 104,00 eurot (so 01.03.2016 arve nr 2014807592, maksetähtaeg

18.03.2016 /tl 23-24/) ja viivist perioodi 19. märts – 31. märts 2016 eest summas 2,03 eurot /tl

21-22/. Kohus tuvastab, et arve nr 2015046761 põhisumma on 128,47 eurot.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude osaliselt summas 232,47 euro

(127,47€+104,00€) väljamõistmiseks kostjalt.

6. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

Tsiviilasi nr 2-19-20385

4 (6)

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 on 0,05 % ning 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse

koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 234,49 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemike eest vastavalt 19.03.2016 – 16.12.2019 summas

99,52 eurot ja perioodi 19.04.2016 – 16.12.2019 summas 122,03 eurot.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna 29.11.2016 korraldusega nr 69, milline jõustus

01.01.2017, muutis Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimusi /tl 12-20/, siis sellega

rakendus kokkuleppeline viivis tagasiulatuvalt. Üldtingimuste p-s 7.10. sätestatud viivise

suurusel ei ole tagasiulatuvat õigusjõudu. Lepingu sõlmimise ajal kehtis lisatingimustest

nähtuvalt viivis määras 0,15% päevas. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid

seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13), mitte selle

kolmekordses määras.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et perioodi eest 18.03.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena

ja alates 19.12.2019 protsendina.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.03.2016 arve nr 2014807592

maksetähtaeg oli 18.03.2016 ja 01.04.2016 arve nr 2015046761 maksetähtaeg oli 18.04.2016.

TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub

tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse

päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine

on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg

tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses

01.03.2016 arve nr 2014807592 tasumisega alates 19.03.2016 ja 01.04.2016 arve nr 2015046761

tasumisega alates 19.04.2016.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 104,00 euro (01.03.2016 arve

nr 2014807592) puhul 31,18 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.03.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,022874

2,378896

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,022732

4,182688

Tsiviilasi nr 2-19-20385

5 (6)

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,022795

1080

24,6186

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 128,47 euro (01.04.2016 arve nr 2015046761 kohtu

poolt tuvastatud põhinõude suuruses) puhul 37,64 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,028256

2,062688

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,028081

5,166904

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,028158

1080

30,41064

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt kogusummas 68,82 eurot (31,18€ + 37,64€). Sissenõutavaks muutunud viivise summas

152,73 eurot (221,55€ - 68,82€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt

hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so 8,13 eurot (232,47€ x 8%/365kp x 13kp perioodi eest 19.12.2019-

31.12.2019 + 232,47€ x 8% / 366kp x 147kp perioodi eest 01.01.2020-26.05.2020) ning alates

27.05.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise

ajal 8% aastas.

7. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Tarbijale tekivad

kohustused lepingu sõlmimisega. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks,

kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole

poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping

loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud

lepingupool. Hageja on asjaoludes välja toonud, et kostjal lasub kohustus hüvitada

sissenõudmisega seotud kulud Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 alusel. Kohus

tuvastas, et kohtule esitatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused kehtivad alates

01.01.2017 /tl 20, p10.8/. Elisa Eesti AS liitumisleping nr 4510039 ja /tl 7/ ja osamaksetega vara

müügileping liitumislepingu nr 4510039 lisa 4510065 /tl 10/ on sõlmitud 10.02.2016 ning lõppes

ülesütlemisega 25.06.2016 /tl 45/. Seega hageja poolt kohtule esitatud ja hagi asjaoludes viidatud

üldtingimustel ei ole pooled kokkuleppeid sõlminud. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab

rahuldamata hageja sissenõudekulude hüvitise nõude summas 25 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

8. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

125,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Tsiviilasi nr 2-19-20385

6 (6)

Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas kokku 420

eurot. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 213313 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu V. S. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot,

millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud

kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu

analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1 tund. Kohus leiab, et

hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (80€+20%

käibemaks).

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 59,16% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

130,75 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult

ei ole tal kulusid tekkinud.

10. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik