1-10-3978/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-3978 (kohtueelses menetluses nr 09700000914) riik versus Tiit Trilljärv Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Tiit Trilljärv (isikukood 36005150222; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Tiit Trilljärv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 aasta 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Tiit Trilljärvele katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Tiit Trilljärv ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Tiit Trilljärvele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista Tiit Trilljärvelt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 3 780 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 482 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) krooni 90 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 2 416 kr) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud

17 137.90 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 1 500 (üks tuhat viissada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: purustaja (asub EKEI keemiaosakonnas) – tuleb KarS §

83 lg 1 alusel konfiskeerida ja jätta hoiule EKEI keemiaosakonna kollektsiooni; taimepuru (asub EKEI keemiaosakonnas) tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ; kaks plekk-karpi, kaks filmitopsi, kaks pudelit, kaks minigrip kilekotti ja kilekotid „Eesti Pagar“ ja „must vormileib“ tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 540 (viissada nelikümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Lembit Nirgile.

2 Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-3978“);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Tiit Trilljärv toime pannud kuriteona narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise KarS § 184 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja isikult ning alates sellest ajast valdas kuni 09. detsembrini 2009 oma elukohas, aadressil xxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx , suures kogustes narkootilist ainet, kanepit, sisaldavat kanepiekstrakti, kokku 136 grammi 0,29 % THC sisaldusega kanepiekstrakti; 100,5 g 0,2 % THC sisaldusega kanepiekstrakti ja peenestatud kanepit 4,09 grammi, mille THC sisaldus on 0,2%, kokku 240, 59 grammi. Lisaks eeltoodule omas, valdas ja hoidis T.Trilljärv kohtueelsel uurimisel tuvastamata ajast kuni 09.12.2009 kanepiseemneid (62,38 + 11,24 + 0,88 =) kokku 74,6 grammi, mille kestadel leidus THC-d. Kanep kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud.

136,7 grammist (0,29% sisaldusega THC), 100,5 grammist (0,2% sisaldusega THC) ning 4,09 grammist (0,2% tetrahüdrokannabinooli sisaldusega marihuaanast) kokku 241,2 g, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 201 kuni 302 inimesele, seega on narkootilist ainet suures koguses.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 184 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat 6 kuud; KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Tiit Trilljärv ei pane 4 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

3 karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise ühekuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10 875 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3 240 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 540 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Tiit Trilljärvele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud –

66.90 krooni. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 2 416 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Tiit Trilljärvelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 3 780 (1 560 + 1 680 +

4 540.) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 482.90 (2 416 + 66,90) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: purustaja (asub EKEI keemiaosakonnas) – tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja jätta hoiule EKEI keemiaosakonna kollektsiooni; taimepuru (asub EKEI keemiaosakonnas) tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada – asuvad EKEI keemiaosakonnas. Kaks plekk-karpi, kaks filmitopsi, kaks pudelit, kaks minigrip kilekotti ja kilekotid „Eesti Pagar“ ja „must vormileib“ tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt KarS § 84 lg-le 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme ja süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine pole seaduse järgi kohustuslik. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 aine või ese või organism konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik