2-19-20285/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-20285

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. R. R. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1551,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: R. R. R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

hagiavalduses XXX, elukoht xxxxx rahvastikuregistris

XXX,

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult))

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. R. R. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja

kostja vahel liitumislepingu (kliendinumber 8439658) alusel 01.09.2016 väljastatud

arve nr 2016444792, 01.10.2016 väljastatud arve nr 2016718354, 01.11.2016

väljastatud arve nr 2016959710 ja 01.12.2016 väljastatud arve nr 2017188051 tasumata

jätmisest tulenev võlgnevus summas 988,41 eurot (millest 750,57 eurot põhivõlg,

30,00 eurot sissenõudekulu ja 207,84 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni (25.05.2020

kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista R. R. R. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 26.05.2020

kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt

(otsuse tegemise seisuga 750,57 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

(s.o

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv

viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. R. R. L.lt hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva

viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% põhivõlalt päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-20285

2 (8)

5. Jätta R. R. R. L. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 200,00 eurot ja 65,86%

lepingulise esindaja kuludest. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 465,00 (225,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud koos

käibemaksuga).

7. Mõista R. R. R. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude

katteks 358,06 eurot (200,00 eurot riigilõiv ja 158,06 eurot lepingulise esindaja kulud)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. R. R. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale R. R. R. L.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-19-20285

3 (8)

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi R. R. R. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 08.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi

puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 14.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Pärnu

Maakohus 15.01.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. R. R.

L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 28 päeva

alates määruse kättesaamisest. Kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte

toimetada, siis 06.04.2020 määrusega kohus otsustas toimetada kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega

06.04.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega

loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 22.04.2020 ning kostjale vastamiseks antud

tähtaeg 28 päeva lõppes 20.05.2020 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul. 01.04.2020

kirjas on hageja kinnitanud, et saab aru ja arvestab riskiga, et tema kasuks tehtavat

tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga

8439658, mille alusel on teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved:

- perioodil 01.-31.08.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.09.2016 arve nr. 2016444792

summas 33,10 eurot, tasumise tähtaeg 18.09.2016;

- perioodil 01.-30.09.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr. 2016718354

summas 48,00 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016;

- perioodil 01.-31.10.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.11.2016 arve nr. 2016959710

summas 48,00 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016;

- perioodil 01.-30.11.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.12.2016 arve nr. 2017188051

summas 621,47 eurot, tasumise tähtaeg 18.12.2016.

18.11.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõppemisest ja palus kostjat tasuda

võlasumma hiljemalt 25.11.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat eelnimetatud tähtajaks,

luges Elisa Eesti AS liitumislepingu üles öelduks alates 25.12.2016.

01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 750,57 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2016444792 summas 33,10 eurot, arvest nr

2016718354 summas 48,00 eurot, arvest nr 2016959710 summas 48,00 eurot ja arvest nr

2017188051 summas 621,47 eurot;

2) 579,40 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2016444792 tulenev viivis

perioodil 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 27,41 eurot, arvest nr 2016718354 tulenev viivis

perioodil 19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 38,77 eurot, arvest nr 2016959710 tulenev viivis

perioodil 19.11.2016 kuni 16.12.2019 summas 37,73 eurot ja arvest nr 2017188051 tulenev

viivis perioodil 19.12.2016 kuni 16.12.2019 summas 475,49 eurot;

3) 30,00 eurot sissenõudmiskulud.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg

1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 164 lg 1-2.

Tsiviilasi nr 2-19-20285

4 (8)

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot,

millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 407 lg 51 kohaselt võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi

toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit

soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on

tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Kohus selgitas hagejale nimetatud

asjaolu 31.03.2020 hagejale saadetud kirjas. 01.04.2020 teatas hageja, et hageja saab aru ja

arvestab riskiga, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa

Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Liikmesriik võib teises liikmesriigis tehtud otsuse jätta

tunnustama, kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat

dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end

kaitsta.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega

liitumislepingust kliendinumbriga 8439658. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid

osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01.-31.08.2016 osutatud teenuste kasutamise eest

01.09.2016 arve nr. 2016444792 summas 33,10 eurot, perioodil 01.-30.09.2016 osutatud

teenuste kasutamise eest 01.10.2016 arve nr. 2016718354 summas 48,00 eurot, perioodil 01.-

31.10.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.11.2016 arve nr. 2016959710 summas 48,00

eurot ja perioodil 01.-30.11.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.12.2016 arve nr.

2017188051 summas 621,47 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud.

Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest

tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt

ostetud kaupade eest tasu.

Tsiviilasi nr 2-19-20285

5 (8)

Kostja ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt on kostja kohustatud saadud teenuste ja

ostetud kauba eest müüjale tasuma vastavalt lepingule.

10. Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

11. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 750,57 euro ja

sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud

viivisemäär 0,070% päevas. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise

väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas.

Kohus on hagejale 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja

poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges

määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18.

detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud

viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

13. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,07% põhivõlalt päevas

ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. Seadusjärgne viivise määr VÕS § 113

lg 1 teise lause kohaselt on käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega

kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas. Kohus leiab, et viivisemäära 0,07%

päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu

hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi

täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on

viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi

kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise

aastamäär on aga 24%.

Tsiviilasi nr 2-19-20285

6 (8)

Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada

viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud. Kohtu hinnangul on

hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine.

14. Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvest nr 2016444792 tasumata 33,00

eurolt perioodil 19.09.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määraga arvestatud viivis oli hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav summas

8,59 eurot; arve nr 2016718354 põhivõlalt 48,00 eurolt perioodil 19.10.2016 kuni 16.12.2019

(kaasa arvatud) 12,14 eurot; arve nr 2016959710 põhivõlalt 48,00 eurolt perioodil 19.11.2016

kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) 11,81 eurot ja arve nr 2017188051 põhivõlalt 621,47 eurot

perioodil 19.12.2016-16.12.2019 (kaasa arvatud) 148,88 eurot. Seega hagiavalduse

allkirjastamise seisuga 16.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivis sissenõutav kokku summas 181,42

eurot (hageja arvestas määraga 0,07% viivisesummaks 579,40 eurot).

Kuna kohus mõistab viivise välja hageja taotletust väiksemas määras, on tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

15. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 750,57 euro täieliku tasumiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Täiendavalt on menetluse ajal viivis muutunud sissenõutavaks summas 26,42 eurot. Kohus

arvutas viivist põhivõlalt (750,57 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse allkirjastamisele järgnevast päevast 17.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni

25.05.2020 (kaasa arvatud). Kohus on hagiavalduse menetlusse võtmisel ekslikult jätnud

tähelepanuta, et hageja on sissenõutava viivise summaliselt välja arvutanud hagiavalduse

16.12.2019 digitaalselt allkirjastamise seisuga, hagiavaldus on kohtule edastatud aga

18.12.2019. Seega tegelikult oli hagiavalduse esitamise ajaks viivis sissenõutavaks muutunud

veel kahe päeva eest ehk suuremas summas, kui hageja hagiavalduses näitas. TsMS § 367 ei

võimalda taotleda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist

protsendina põhivõlast. Seda puudust ei kõrvaldanud hageja ka kohtu nõudmisel 14.01.2020

esitatud parandatud hagiavalduse terviktekstis. Kohus leiab aga, et see puudus ei takista hagi

menetlemist ega kostjal nõudest arusaamist.

TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kostjalt viivise välja kohtuotsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud osas kindlas summas ning alates 26.05.2020 protsendina põhivõlast

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

Tsiviilasi nr 2-19-20285

7 (8)

17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

18. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda.

Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks

riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses

nõuded.

Hageja märkis hagiavalduse esitamisel tsiviilasja hinnaks 1551,74 eurot ja tasus sellele

vastavalt riigilõivu 225,00 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Rahuldatud nõuete ulatuses

hagiavalduse esitamisel oleks tsiviilasja hinnaks olnud 1022,04 eurot 750,57 + 30,00 + 181,42

+ 750,57*8%), millelt riigilõivuseaduse § 59 g 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks tasuda riigilõivu

200,00 eurot.

Hageja otsustab ise milliseid nõudeid esitab. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumisel

vältimatu eeldus, seega on hageja tasutud riigilõiv 225,00 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

See ei tähenda aga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu riigilõivu hüvitamist. Vastavalt

menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõivust 200,00 eurot ning hageja enda kanda

25,00 eurot.

Kohus rahuldas hagi esitatud nõudest 65,86% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja õigusabikuludest

65,86% jätta kostja kanda. Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

19. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud

osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmised tegevused: 1)

esindustasu R. R. R. L. kohtumenetluses, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund

summas 150 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi summas 200 eurot.

Esindaja tasu kokku 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku 420 eurot.

Arvestades asjaolu, et tegemist on hageja tüüphagiga, hagiavalduse (ca 2,5 lk sisulist teksti)

vormistamine suures osas seisneb varem koostatud tüüptekstil nimede ja numbrite vahetamises,

asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud, on kohtu hinnangul

hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas 2 tundi. Esindaja tunnitasu määr 100

eurot (lisandub käibemaks 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja

tunnitasumääradega.

Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada, seega tuleb kostjal hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitada koos käibemaksuga.

21. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 465,00 eurot (millest 225,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 240,00 eurot

lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks 20% summas 40,00 eurot)).

Tsiviilasi nr 2-19-20285

8 (8)

Vastavalt menetluskulud jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

katteks välja kokku 358,06 eurot (riigilõivust 200,00 eurot ja 65,86% hageja põhjendatud ja

vajalikest õigusabikuludest, s.o 158,06 eurot).

22. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

23. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning

uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1

ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik