2-19-10940/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.03.2020 otsus osaliselt (resolutsiooni punkt 2)

väljamõistetud elatise summa osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi 488,77 euro ulatuses. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Muuta ja vähendada Harju Maakohtu 16.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-

5927 välja mõistetud elatisesummat, milleks oli 1 036,50 eurot ja välja mõista

XX-lt YY kasuks elatis summas 488,77 eurot alates 22.07.2019 kuni YY

täisealiseks saamiseni, so kuni 07.10.2022.

2.3. XX-l tuleb elatis kanda iga kuu 3.kuupäevaks CC arvelduskontole.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta kõik apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda, välja arvatud YY-le

määratud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

25.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10940

Kohtuasi

XX (X) hagi YY vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 864,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Andrei Tšerednik

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC ja määratud esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Deivi Vaht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja/isa) esitas 22.07.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja/laps) vastu Harju

Maakohtu 16.12.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-5927 välja mõistetud igakuise

elatise vähendamiseks 1 036,50 eurolt 200 eurole. Kostja palus kohtul vaadata üle

väljamõistetud elatise summa, kuna see ei vasta lapse vajadusele.

Tsiviilasjas nr 2-14-5927 tehtud kohtulahendi alusel algatas kohtutäitur Venemaal

täitemenetluse. Hagejal ei ole sissetulekut, mis võimaldaks sellises ulatuses elatist tasuda.

Hageja igakuine sissetulek on 20 700 rubla (283 eurot kuus). Hageja on võimeline tasuma

kostjale igakuist elatist 200 eurot. Hageja elab püsivalt välismaal (Venemaa, Permski krai,

Permi linn) ja on teise riigi kodanik. Hageja sissetulekut ei saa võrdsustada Eestis kehtiva

palgaga. Permi linnas elatustase on tunduvalt madalam kui Eestis, Moskvas või Sankt-

Peterburgis. Hagejal on teine laps (sündis XX.XX.XXXX), keda ta ka peab ülal pidama

(Venemaa kohtuotsusega mõistetud välja elatis). Hagejale peab pärast ülalpidamiskohustuste

täitmist jääma ka enda ülalpidamiseks raha. Hageja tööandja tasub igakuiselt Venemaa

kohtutäiturile kostja elatiseks 15 000 rubla (u 210 eurot, sõltub kursist). Hagejale kuulub Permi

linnas korter suurusega 46,9 m2.

Eluliselt ei ole usutav, et kostja ema kuulutab kostja kasvatamisele 2 000 eurot kuus. Isegi, kui

kulutab, siis ei ole hagejale selge, miks nii palju on vajalik esmavajaduste katteks, millised on

lapse vajadused ja milline on lapse ema legaalne sissetulek, et ta on võimeline last ülal pidama

sellises ulatuses. Kostja ema poolt saadav sissetulek ja tema kulud ühele lapsele, mida ta kohtule

näitab, ei vasta tegelikkusele. Hageja leiab, et kostja ema ei soovi tõendada oma tegelikke

kulusid lapsele ja varjab oma sissetulekuid maksuameti ees. Samuti ei ole kindlaks tehtud kostja

eluviis, kui palju raha on tema eluks vajalike asjade soetamiseks vaja. Kostja ema tegevuse tõttu

ei saa hageja lahkuda Venemaalt – riigipiiri ületamine on hagejale keelatud.

Elatise eesmärk on katta lapse eluks vajalikud esmavajadused, mitte elada rikkalikku elu. Asja

materjalidest nähtub, et kostja elab rikkalikult, kostja käib erakoolis ja lisaks ka erinevates

keeltekoolides. Juhul, kui üks vanem otsustab saata lapse erakooli, siis see on selle vanema

soov, mida ta on üksi vastu võtnud. Elatis ei pea katma erakoole, kalleid reise, tuntud

moebrändide riideid. Türgi reis 10 000 euro eest ei ole mõistlik kulutus ega esmavajadus,

eliitkoolis käimine ja täiendaval keeleõppel osalemine ei ole esmavajadus. Kostja ei ole haige

ja tal ei ole puudeid. Kostjale väidetavat tehakse erimenüü, kuid hagejale pole teada, millest see

on tingitud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul puudus alus tsiviilasjas nr 2-14-5927 tehtud

lahendi muutmiseks. Hageja suhtes on Venemaal algatatud täitemenetlus (võlgnevus

60 339 eurot). Venemaa kohtutäitur arestis hageja arvelduskontod, peatas hageja juhilubade

kehtivuse, hagejale keelati väljasõit välismaale ja algatati väärteomenetlus. Hageja ei ole

tõendanud oma sissetulekuid piisavalt. Kostja hinnangul on hagejal piisavalt vara elatise

tasumiseks. Hageja suudab tasuda teisele lapsele suuri summasid elatiseks ning seetõttu ei pea

kostja tema harjumuspärast elulaadi muutma.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning otsustas muuta ja vähendada Harju Maakohtu

16.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5927 välja mõistetud elatisesummat, milleks oli

1 036,50 eurot kuus ja välja mõista hagejalt kostja kasuks elatis 583,77 eurot kuus alates

22.07.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, so kuni 07.10.2022. Elatis tuli kanda iga kuu

3.kuupäevaks CC arvelduskontole.

Maakohus leidis, et kuna tsiviilasi nr 2-14-5927 lahendas kohus hagi tagaseljaotsusega, siis ei

olnud võimalik eelmise kohtulahendi asjaolusid aluseks võtta ja kindlaks teha, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus. Maakohus leidis, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Tsiviilasjas nr 2-14-

5927 ei tuvastanud maakohus kostja vajadusi ja vanemate sissetulekut. Seetõttu oli põhjendatud

kindlaks teha lapse vajadused, poolte majanduslik seisund ja maksete suurust või kestust

mõjutavate asjaolude, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus, muutumise ulatus.

Kostja poolt esitatud tõendite ja kulude loetelude kohaselt kulus kostja ülalpidamiseks igas kuus

vähemalt 3 281,22 eurot, mis oli otsuse tegemise ajal 5,6 töötasu alammäära. Kohtu hinnangul

oli kostja põhjendatud ülalpidamiskuludeks 1 167,53 eurot kuus. Maakohus tegi kindlaks, et

kostja igakuised esmavajadused olid järgmised: toidukulu 200 eurot, riided ja jalanõud

80 eurot, eluasemekulud 67,34 eurot, kulud haridusele ja koolitarvetele 65 eurot,

huviringikulud 365,19 eurot, tervishoiukulud 110 eurot (ravimi- ja vitamiinikulu 15 eurot,

breketikulu 25 eurot ja ühekordne kulu 70 eurot massaažile ja osteopaadile), kulud hügieenile

150 eurot, spordikulu 30 eurot, taskuraha 50 eurot, kulu vabaajale ja raamatutele 50 eurot.

Hageja töötab OOO-s „Q“ ja saab tööandjalt maksustatavat sissetulekut 20 700 rubla

(247,64 eurot). Hageja omandis on korter (46,9 m²) Permi linnas. Hageja ülalpidamisel on

lisaks kostjale veel üks laps (poeg) elukohaga Venemaal. Hagejalt mõisteti teise lapse kasuks

igakuine elatis 11 108 rubla, mis vastab kahele minimaalsele töötasule ning elatis kuulub

indekseerimisele. Tööandja tasub Venemaa kohtutäiturile kostja elatist 15 000 rubla. Hageja

tasus teisele lapsele elatise võlgnevuse 21.07.2019 seisuga summas 400 000 rubla, sh

26.10.2018 hageja tasus teise lapse ema pangakontole 200 000 rubla, 10.06.2019 tasus hageja

22 560 rubla, 02.07.2019 tasus hageja 22 560 rubla, 10.07.2019 tasus hageja 100 000 rubla,

24.07.2019 tasus hageja 100 000 rubla, 01.08.2019 tasus hageja 22 560 rubla. Kohtu hinnangul

oli hagejal võimalik saada suuremat sissetulekut kui 20 700 rubla kuus, kuna hageja maksab

kohtule avaldatud sissetulekust 15 000 rubla elatist kostjale ja lisaks on hagejal olnud võimalik

maksta oma teisele lapsele elatist ajavahemikul 26.10.2018-01.08.2019 kokku summas

467 680 rubla, so keskmiselt 42 516,36 rubla kuus.

Hageja ema üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustuse maksete mahaarvamist oli 2016 - 11 129,82 eurot (keskmiselt 927,49 eurot

kuus); 2017 – 12 264,22 eurot (keskmiselt 1 022,02 eurot kuus); 2018 – 14 198,11 eurot

(keskmiselt 1 183,18 eurot kuus) ja 2019 – 12 605,66 eurot (keskmiselt 1 050,47 eurot kuus).

Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostja emale korteriomand Tallinnas, mis on ka kostja

elukohaks. Autoregistri andmetel kuulub kostja emale sõiduauto. Rahvastikuregistri andmetel

on kostja emal ülalpidamiskohustus kokku kahe lapse suhtes. Maakohus tuvastas, et kostja ema

ülalpidamisvõime oli keskmiselt 279,21 eurot kuus (1 116,83 : 4, 2 last ja kostja ema).

Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub

kostja ema enda ülalpidamiseks ½ sissetulekust (laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel

vanemal). Nähtuvalt kostja poolt esitatud ülalpidamiskulude tõenditest (kulud tasulisele koolile,

reisidele, huviringidele) ja esitatud kulude loetelust on kostja emal võimalik kulutada kostja

ülalpidamiseks oluliselt rohkem raha kui nähtub tema ülalpidamisvõimest.

Maakohus pidas kostja igapäevaseid vajadusi ning tavalist elulaadi arvestades põhjendatud

ülalpidamiskuludeks 1 167,53 eurot kuus. Lapsele tehtavad kulud olid tõendatud kostja poolt

esitatud tõenditega, samuti arvestas kohus kostja mõistlike vajadustega ja üldtuntud

asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lisaks lapse vajadustele ka

vanema võimalusi. Kohtu hinnangul olid vanemad võimelised lapsele võrdses ulatuses

ülalpidamist andma, sealjuures suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummääras.

Kuna kostja elab koos oma emaga, siis annab kostja ema kostjale ülalpidamist vahetult.

Lähtudes hageja tõendatud maksevõimest ajavahemikul 26.10.2018-01.08.2019 ei osutu hageja

teine laps kostjale elatise väljamõistmisel 583,77 eurot varaliselt vähem kindlustatuks kui

kostja. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole elatis 583,77 eurot üldjuhul hagejale

ebamõistlikult koormav ning ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda

minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Samuti ei ole hageja

tõendanud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud vähendada elatist alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohustada hagejat maksma kostjale elatist

265,50 eurot kuus kuni 07.10.2022, alternatiiviks kohustada hagejat tasuma kostjale

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatis alates 22.07.2019 kuni kostja täisealiseks

saamiseni, so kuni 07.10.2022 või alternatiivselt saata asja tagasi maakohtusse kõikide faktiliste

asjaolude kontrollimiseks. Hageja märkis kaebuses järgmist:

 Maakohus hindas valesti tõendeid ning selle tulemusel jõudis valele järeldusele, st

maakohus määras õigusliku ja faktilise aluseta elatise suurema kui PKS § 101 lg-s 1

sätestatud. Hageja vaidles vastu kulude suurusele ja seega maakohus ei tohtinud

omavoliliselt määrata elatise üle PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumi.

 Hageja

vaidles

vastu

eluasemekulude

suurusele

(põhjendatud

40 eurot),

huviringikuludele (põhjendatud 30 eurot tantsukulud), tervishoiukuludele (põhjendatud

30 eurot), spordikulud (põhjendatud 0 eurot), kulud hügieenile (põhjendatud 30 eurot)

ning vabaaja kulu (sh kulud raamatutele) ning taskuraha kokku on põhjendatud 50 eurot.

Kostja esmavajadused on kaetud 525 euroga, st iga vanema kohustus oleks 262,50 eurot

kuus ülalpidamiseks. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ (2020)

kohaselt on lapse igakuine vajadus 525 eurot (262,50 eurot vanema kohta). Vanemad

peavad tagama lapsele esmavajadused ja ülejäänud kulutusi võivad vanemad teha

kokkuleppe alusel.

 Kostja esitas teadvalt valed ja ülepaisutatud summad (puuduvad ka arvete tasumist

kinnitavad dokumendid). Kohus oleks pidanud kontrollima, kas esitatud arved olid

tegelikkuses tasutud. Kostja ema sissetulekud ei võimalda teha sellised kulusid. Kostja

elab luksuslikku elu ja kulutab raha asjadele, mis ei kuulu lapse esmavajaduste hulka.

Kostja ema on võimeline kulutama kostja ülalpidamiseks kolm korda rohkem, kui ta ise

teenib.

 Juhul, kui kostja ema on suuteline kandma suuremaid kulusid kostja ülalpidamiseks, siis

ei ole tal takistusi seda teha, kuid ei ole põhjendatud nõuda sama ülalpidamist teiselt

poolelt, kui kostja ema ei luba isegi lapsega suhelda. Tagaseljaotsuse täitmisele

suunamine muutis hageja jaoks rahvusvahelise äri tegemise võimatuks, kuna hageja ei

saa enam Venemaa piiri ületada. Kuna kosta ema rikkus ise hageja võimaluse teenida

rohkem, siis ei ole põhjendatud nõuda elatist suuremas summas kui seaduses ettenähtud

miinimum.

 Maakohus eksis, kui leidis, et hageja teise lapse olemasolu ei saa arvesse võtta.

Tsiviilasja nr 2-14-5927 raames avaldas hageja, et tal on teine laps. Maakohus ei

selgitanud välja erinevates riikides kehtivaid elatustasemeid ja esmavajadusi.

 Väide, et hageja maksis Venemaal elava lapse ülalpidamiseks suuri summasid ei vasta

tõele. Hageja tasus võlgnevust, mitte jooksvat elatist. Mitme aasta vältel tekkinud

võlgnevuse katteks raha leidmine ei olnud hagejale kerge.

 Kohus ei ole uurinud ega võtnud arvesse, et hagejal on veel üks ülalpeetav, hageja

sissetulek ei võimalda kostjale tasuda väljamõistetud elatist ja kohus arvestas valesti

hageja netosissetulekut, hagejal ei jää enda ülalpidamiseks raha, kui ta tasub mõlemale

lapsele elatist ning kohus ei tuvastanud, kuidas hageja on võimeline saama hakkama

pärast mõlemale lapsele elatise tasumist. Kohus ei arvestanud, et hageja tasub Venemaal

elava lapsele Venemaal sätestatud miinimumi ja kostjale 15 000 rubla. Samuti jättis

maakohus olulisel määras analüüsimata hageja teise lapse vajadusi ja kulutusi.

 Kostja ema sissetulek on 1 000 eurot kuus ja kostja isa sissetulek on 232 eurot.

Vanemate sissetulekute vahe on liiga suur. Kohus hindas valesti kahe riigi elatustaset ja

teenimisvõimalusi. Samuti ei võtnud maakohus arvesse euro ja rubla kursi vahet.

Inflatsiooni tõttu jääb hageja ilma rahast ning tal ei ole raha enda ülalpidamiseks.

Vastus kaebusele

5. Kostja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja

kanda. Maakohus arvestas, et hageja ülalpidamisel on teine laps. Kõik kostja igakuised kulud

on vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei pea muutma oma tavalist elulaadi. Hageja ei ole

tõendanud, et kulud ei ole vajalikud või on liiga suured, samuti ei ole hageja tõendanud oma

sissetuleku muutumist pärast tagaseljaotuse tegemist. Kostja leiab, et kui hageja on

rahvusvahelise haardega ärimees, siis on tuginemine sissetulekute puudumisele alusetu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus

tuleb osaliselt tühistada § 657 lg 1 p 2 alusel väljamõistetud elatise suuruse osas. Tühistatud

osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse ja vähendab väljamõistetud igakuise elatise suurust.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Juhindudes § 654 lg-st 22 sõnastab

ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

7. Pooltel ei olnud maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus tuvastas, et praegusel

juhul esines TsMS § 459 lg 1 p-st 1 tulenev alus 16.12.2015 otsusega väljamõistetud elatise

muutmiseks.

Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-124-15, p 11).

Antud vaidluses mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis tagaseljaotsusega. Seega ei sisalda

tagaseljaotsus asjaolusid, mis olid selle tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks.

Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka

elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik

kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-119-15, p 12). Elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja

igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjatele elatist

tasuma.

8. Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega ja leidis, et maakohus vähendas maksete igakuist

suurust väiksemas ulatuses kui hageja seda hagiavalduses taotles. Ringkonnakohus kontrollib

tsiviilkohtumenetluses esimese astme kohtu otsust TsMS § 651 lg 1 kohaselt üksnes edasi

kaevatud osas (vt nt RKTKo 2-17-280/31, p 12.3).

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud

minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise

uurimuse tulemusega. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (Riigikohtu 17.05.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 19, 21 ja 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise miinimum oli 2019. aastal 270 eurot kuus

ja 2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi

mõjuv põhjus (Riigikohtu 16.01.2013. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

9. Hageja taotles hagiavalduses vähendada väljamõistetud elatist 200 euroni kuus ja

apellatsioonkaebuses 265 euroni. Lisaks kulude põhjendatusele tugines hageja sellele, et tal on

teine laps ja et kostja emal on paremad majanduslikud võimalused.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust

vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (Riigikohtu 07.02.2018. otsus

tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13).

Vastuseks hageja väitele, et ta ülalpidamisel on veel üks laps, märgib ringkonnakohus järgmist.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh

juhul, kui vanemal on teine laps, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps

(Riigikohtu 13.04.2016. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11).

Hageja 2010.a sündinud teise lapse kasuks mõistis Venemaa Föderatsiooni kohus 2014. aastal

hagejalt välja igakuise elatise 11 108 rubla (summa kuulub iga-aastasele indekseerimisele

proportsionaalselt minimaalse töötasu suurenemisele). See vastab Venemaal kehtestatud kahele

minimaalsele töötasu suurusele (tlk 22). Seega hageja teine laps on õigustatud saama elatist

suuremas ulatuses kui tema elukohariigis sätestatud minimaalne määr. Hageja teise lapse osas

on andnud juba hinnangu Venemaa kohus. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et hageja teine

laps oleks vähem kindlustatud. Arvestada tuleb sellega, et hageja lapsed on erinevast soost,

erinevates vanusegruppides ning lapsed elavad erinevates riikides ja tingimustes ning seega on

lastel erinevad vajadused ja kulutused. Venemaal kehtiv elatise miinimum (pool 11 108 rublast)

ei vasta Eestis kehtivale miinimumile ja ei ühti Eesti elatustasemega. Venemaal kehtivate

standardite alusel elatise suuruse hindamine ei arvesta Eestis elava lapse eluoludega, kulutuste

ja vajadustega.

Maakohus tuvastas, et kostja ema on võimeline tasuma kostjale elatist suuremas ulatuses, kui

on tema sissetulek. Nimetatud asjaolu ei ole pooled vaidlustatud. Ringkonnakohtu hinnangul

tuvastas maakohus õigesti mh ka seda, et hageja on võimeline tasuma elatist suuremas ulatuses,

kui ta seda on kohtule näidanud. Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja poolt esitatud

Venemaa Föderatsiooni 03.12.2014 kohtuotsusest, millega mõisteti mh hageja teise lapse

kasuks välja elatis, nähtub, et hageja saab sissetulekut OOO-lt "Q", kus ta töötab direktorina.

Venemaa kohus tuvastas, et esitatud tõendite kohaselt oli hageja sissetulek 13 800 rubla. Hageja

kannab lisaks teise lapse lasteaia kulusid sh ka muid kulusid (riided, sporditarvikud jm), mida

hageja maksab preemiarahadest ja mida maksab ka tema firma. Hageja poolt esitatud õiend

sissetulekute kohta ei kajasta hageja reaalset sissetuleku suurust, mistõttu jõudis Venemaa

kohus järeldusele, et hagejal on igakuiselt muutuv sissetulek, mis ületab mitmeid kordi õiendis

märgitud töötasu suurust. Sellest tunnistavad kohtule esitatud dokumendid lasteaiakoha

tasumise kohta ning lapsele riiete ja muude kaupade soetamise kohta (tlk 23-24). Hageja poolt

maakohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ei nähtu, mille arvelt oli ta elatist või elatise

võlgnevust Venemaal elavale lapsele tasunud.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas peaks kohus kursi muutumisega ja inflatsiooniga elatise

väljamõistmisel arvestama. Rubla ja euro kursi kõikumine ning inflatsioon on sellised asjaolud,

mida ei saa pooled ega kohus mõjutada. Hageja paljasõnalised väited, et ta ei saa ei saa elatise

maksmise kohustust nõutud ulatuses täita seoses riigist lahkumise ja äriga tegelemise

võimatusega, ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohased.

10. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, millised seonduvad kostja

ülalpidamiskulude vajalikkusega. Maakohus tuvastas, et kostja poolt esitatud tõendite ja kulude

loetelude kohaselt kulub kostja ülalpidamiseks igas kuus vähemalt 3 281,22 eurot. Maakohtu

hinnangul oli kostja põhjendatud ülalpidamiskuludeks 1 167,53 eurot kuus arvestades kostja

elulaadi ja vanemate võimalusi. Hageja väidab, et maakohus hindas kostja põhjendatud

ülalpidamiskulusid eluasemele, huviringidele (keeleõpe), tervishoiule (massaaž ja osteopaat),

spordile, hügieenile, vabaajale ja taskurahale valesti ning nimetatuid kulusid tuleb vähendada.

Arvestades hageja kaebuses toodud väiteid puudub ringkonnakohtu hinnangul alus

eelnimetatud kulutuste vähendamiseks, välja arvatud tervishoiukulud ja hügieenikulud.

Hageja väide, et tema jaoks on arusaamatu, miks kostja elab emaga uuemas korteris Padriku

teel mitte vanemas korteris Tammsaare teel, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Ringkonnakohus

peab vajalikuks märkida kommunaalkulude kohta, et üldjuhul on uuemates majades

kommunaalkulud madalamad, kui vanemates majades tulenevalt uutele majadele kehtestatud

ehituslikest nõuetest ja ehitusmaterjali kvaliteedi tõusust. Maakohus lähtus eluasemekulude

arvestamisel kolme inimesega. Hageja väide, et eluasemekulude arvestamisel tuleb lähtuda

neljast inimesest, on tõendamata.

Huviringide kulu sõltub lapse elamispiirkonnast (pealinnas kulud üldjuhul suuremad) ja lapse

huvist. Kostja huviringideks on inglise ja prantsuse keele õpe ning tantsukursused.

Tantsukursustele hageja vastu ei vaidle. Maakohus leidis õigesti, et võõrkeelte täiendavaid

õpinguid saab pidada lapse arenguks põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, mida tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada. Koolis õppimine on lapse kohustus ja see ei võta õigust täiendavaks

keeleõppeks, mis tagab individuaalsema lähenemise ja vastab paremini lapse keeletasemele.

Hageja väited ei anna alust kostja tavapärase elukorralduse muutmiseks täiendõppe osas.

Hageja vastuväited koolide asukoha ja tasumise osas ei oma elatise väljamõistmisel tähtsust -

keeltekool kui äriühing võib olla registreeritud ühes kohas ja pakkuda teenust ka teistes

kohtades. Samuti on võimalik elektrooniline õpe.

Kohus nõustub hagejaga, et lapse ravikulud on tasuta. Hageja vaidlustab kulusid osteopaadile

ja massöörile. Lastel lähevad tervisekulude alla eelkõige vaid tasulised eriarsti visiidid ning

käsimüügi- ja retseptiravimid. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud meditsiiniliselt

põhjendatud vajadust samaaegselt massaažile ja osteopaatiale, mistõttu kohus luges

põhjendatuks kuluks ühekordse kulu 70 eurot. Kuivõrd maakohus arvestas igakuise elatise

hulka 70 eurot, siis ei ole maakohus käsitlenud seda siiski ühekordse kuluna vaid sisuliselt

igakuise kuluna. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sellist kulu ei saa pidada lapse

esmavajaduseks ning see tuleb jätta elatise väljamõistmisel arvestamata. Ringkonnakohus ei

pea põhjendatuks muid tervishoiukulusid vähendada. Kostja põhjendatud ravimikulud on

kokku 40 eurot kuus (ravimi- ja vitamiinikulu 15 eurot ning breketite kulu 25 eurot).

Väljamõistetud spordikulusid ei saa pidada ebamõistlikuks. Lapsevanemal tuleb tagada lapsele

võimalus tegelda spordiga. Arvestades Eestis kehtivaid hindu spordiklubides ja ujulates, saab

30 eurot kuus pidada mõistlikuks kuluks, millega maakohus põhjendatult arvestas.

Hageja vaidlustas kostja hügieenikulude suuruse. Kostja saab käesoleval aastal kuueteistkümne

aastaseks, kelle igakuised kulud hügieenile ja enese eest hoolitsusele võivadki ulatuda

maakohtu poolt väljamõistetud määrani. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et sellises

ulatuses hügieenikulusid ei saa pidada seejuures lapse esmavajaduseks. Maakohus viitas, et

uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande (2020) kohaselt on

standardeelarve kulud isiklikule hügieenile ja ilukaupadele 13-17.a lapsele Tallinnas 13 eurot

kuus. Hageja aktsepteeris hügieenikulusid 30 euro ulatuses. Tulenevalt eeltoodust vähendab

kohus kostja igakuised hügieenikulusid 150 eurolt 30 eurole. Selline summa vastab

ringkonnakohtu hinnangul lapse esmavajadustele.

Kulusid vabale ajale, raamatutele ja taskurahale kokku saab kostja vanust arvestades pidada

mõistlikuks (kokku 100 eurot kuus, mis teeb 25 eurot nädalas). Hageja toodud asjaolud ja väited

ei anna alust nimetatud kulusid vähendada. Kulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

lapse huvidega.

Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kostja põhjendatud ülalpidamiskulu on

977,53 eurot kuus (toidukulu 200 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, eluasemekulud 67,34 eurot,

kulud haridusele ja koolitarvetele 65 eurot, huviringikulud 365,19 eurot, ravimi- ja

vitamiinikulu 15 eurot, breketikulu 25 eurot, spordikulu 30 eurot, kulud hügieenile 30 eurot,

taskuraha 50 eurot, kulu vabaajale ja raamatutele 50 eurot). Kuna vanemad eelduslikult

panustavad elatisse võrdselt, siis jääb elatis 488,77 euro ulatuses hageja kanda ja nimetatud

summa tuleb hagejalt välja mõista. Kohtu ette pole toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid

alust kalduda vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale.

11. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et tal on väiksem sissetulek, kui kostja emal, ei anna

alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole

iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest

ainuüksi seetõttu, et ta sissetulek on väike või puudub üldse, sest vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

13.04.2016. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29.04.2015. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-

15, p 14).

12. Juhindudes TsMS § 171 lg-st 1 ja § 163 lg-st 1, jätab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda, välja arvatud kostjale riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Selline menetluskulude jaotus on õiglane ja

vastab alaealise lapse (kostja) huvidele. Menetluskulude sellise jaotuse puhul puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (TsMS § 174 lg 1). Ringkonnakohus määrab

kostjale riigi õigusabikorras määratud esindaja tasu eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing