1-19-2219/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

25. mai 2020 Kohtuasja number 1-19-2219 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuasi Georgijs Šcerbakovsi (17.06.1975) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja Kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, kokkuleppel Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Georgijs Šcerbakovs Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Georgijs Šcerbakovs tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20. märtsi 2019 kohtuotsusega KarS § 3312 järgi. Teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluses 2 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 4. märtsi 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristust 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust arvestatakse alates 19. märtsist 2019. Karistuse lõpptähtaeg saabub 16. jaanuaril 2021.

2. Vangla ega prokuratuur G. Šcerbakovsi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest ei toeta.

3. Viru Maakohtu 15. veebruari 2020. a määrusega jäeti G. Šcerbakovs karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused. Määrati, et vangla on kohustatud edastama kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti 4 kuu pärast alates kohtumääruse jõustumisest.

4. G. Šcerbakovs on ennast karistuse kandmise ajal väga hästi ülal pidanud. Teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning ta on viisakas ja koostöövalmis. Aktiivselt on ta täitnud

2(4) ka individuaalsesse täitmiskavasse seatud eesmärke (töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine). See võimaldab loota head käitumist ka edaspidi.

5. G. Šcerbakovsi on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Ta pani toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ning korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes isiku suhtes. Karistust sai isik kanda vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all, ent tema käitumine näitas, et uue kuriteo riski see ei vähendanud, sest uue kuriteo (kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise) pani ta toime kriminaalhoolduse ajal. See viitab kehtivasse õiguskorda ükskõikselt suhtumisele.

6. G. Šcerbakovs on kandnud temale mõistetud esimest reaalset vanglakaristust juba rohkem kui aasta. Ta on motiveeritud seaduskuulekalt elama, tal puuduvad võlgnevused ning on vabanemisjärgne töökoht. Samas puudub tal elukoht. Tööandja korter ei ole kindel, sest vangla materjalidest nähtuvalt ei ole kriminaalhooldusametnikud saanud korteriomanikult nõusolekut. Kõnealusel aadressil ei saanud viia läbi ka kodukülastust, sest kedagi kodus ei olnud. Kohtuistungil tõdes ka G. Šcerbakovs ise, et antud hetkel ei ole talle täpselt teada, kuhu ta vabanemisjärgselt Eestis elama asuks.

7. Ehkki paljud asjaolud räägivad G. Šcerbakovsi ennetähtaegse vabastamise kasuks, on elukoha kriteerium täitmata, mis välistab ennetähtaegse vabastamise. G. Šcerbakovs soovib, et kohus saadaks ta ennetähtaegse vabastamise korral Eesti Vabariigist välja. Kohus selgitab, et ei saa teha käesoleva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames otsustust süüdimõistetu riigist väljasaatmise kohta. Küll aga on märgitud vangla materjalides, et Politseija Piirivalveametile on juba tehtud ettepanek lahkumisettekirjutuse tegemiseks G. Šcerbakovsi suhtes, kuid käesoleval ajal on isiku väljasaatmise otsus teadmata.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

G. Šcerbakovs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Määrata G. Šcerbakovsile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, KrMS § 426 lg 3 lähtudes mitte kohaldada

G. Šcerbakovsi suhtes käitumiskontrolli seoses tema riigist väljasaatmisega.

9. Kohtupraktikas on loobutud KrMS § 426 lg 3 alusel lisapiirangutest, kui eksisteerivad formaalsed ja materiaalsed alused tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ja on tegemist väljasaadetava välismaalasega. G. Šcerbakovs on Läti Vabariigi kodanik, tal puudub elamisluba, mistõttu on ta koheselt peale vabanemist väljasaadetav.

10. Maakohus tuvastas, et paljud kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolud räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, aga kinnipeetava puhul on täitmata ainult elukoha olemasolu kriteerium. Kohus lühendas G. Šcerbakovsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamise tähtaega selleks, et kinnipeetav leiaks endale kindla vabanemisjärgse elukoha. Selline järeldus ei ole otstarbekas. G. Šcerbakovsil puudub elamisluba, ta soovib Eesti Vabariigist väljasaatmist Läti Vabariiki. Välismaalasel on kohustus pärast vanglast vabanemist Eestist lahkuda. Tema suhtes võib loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest riigist väljasaatmise korral. Seetõttu tuleb otstarbekuse kaalutlusel jätta G. Šcerbakovsile lisapiirangud kohaldamata.

3(4)

11. Arvestades Viru Maakohtu määruses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavat materjali, kaalub see üles kuriteo asjaolud ning tingib tema tingimisi vabastamise enne tähtaega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.

13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12- 17, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud G. Šcerbakovsi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks.

14. Samas aga on kohus osutanud ka G. Šcerbakovsi varasemale elukäigule, sh on süüdlast mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Vaatamata maakohtu suhteliselt positiivsele prognoosotsustusele, mille kohus tegi G. Šcerbakovsi vangistusaegse käitumise pinnalt, ei saa ainult käesoleva vangistuse jooksul toimunud positiivsetele muutustele usaldusväärset uue kuriteo riskiprognoosi rajada. Ta viibib küll esimest korda vanglas, ent seda mitme kohtuotsuse alusel. Kui teda esimesel korral karistati ähvardamise ja lähisuhtes korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise eest, siis uue kuriteo – lähenemiskeelu rikkumise, pani G. Šcerbakovs toime katseajal. Süüdlase vägivaldsust näitab tema iseloomustuses kajastatud info, et kannatanu kartis süüdistatavat sedavõrd, ei julgenud üksi olla, püüdis võimalikult palju viibida kodust eemal, sest arvas, et mees võib hakata kätte maksma. Ringkonnakohus nõustub vangla iseloomustuses märgituga, et kuritegude asjaolusid arvestades on tegu impulsiivse ja oma vigu kordava isikuga. Korduv vägivallatsemine viitab teiste inimeste seisukohtade mittemõistmisele ja tegude tagajärgedele mittemõtlemisele.

G. Šcerbakovsi vägivaldsust võib potentsiaalselt võimendada alkohol. Süüdimõistetu tarvitab alates 16. eluaastast alkoholi. Ka kuritegude toimepanemisest soodustas alkoholi tarvitamine. Lisaks oli G. Šcerbakovsil probleeme armukadedusega. Nii alkoholi tarvitamine kui ka armukadedus on omadused, mis ka tulevikus võivad süüdlase õigusvastast tegevust soodustada. Seetõttu puudub ringkonnakohtul kindlustunne, et

G. Šcerbakovsi poolt uute vägivallakuritegude oht oleks madal. Apellatsioonikohtu arvates ei oleks praegusel ajal G. Šcerbakovsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused täidetud.

15. Kaitsja on näinud materiaalja menetlusõiguse rikkumist selles, et kohus otstarbekuse kaalutlusel ei vabastanud G. Šcerbakovsi tingimisi enne tähtaega seoses tema riigist väljasaatmisega.

16. Ringkonnakohus mingit õiguste rikkumist ei tuvastanud. Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 42 lg 1 kohaselt esitab vangla sotsiaaltöötaja vähemalt kuus kuud enne elamisloata või tähtaegse elamisloaga välismaalasest kinnipeetava vanglast vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kodakondsusja Migratsiooniameti viisa-

4(4) ja illegaalse immigratsiooni osakonnale päringu, et välja selgitada välismaalasest kinnipeetavale elamisloa andmine või tema väljasaatmine. Iseloomustusest nähtuvalt saatis vangla ettepaneku G. Šcerbakovsile lahkumisettekirjutuse tegemiseks PPAsse 26. juulil 2019. a (2-6/292161), väljasaatmise otsus iseloomustuse koostamise seisuga (7. jaanuar 2020. a) puudus (iseloomustuse lk 2). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei olnud ka 21. mai 2020. a seisuga mingit otsust (sh G. Šcerbakovsi riigist väljasaatmise kohta) tehtud. Seega on maakohtu seisukoht G. Šcerbakovsi ennetähtaegse vabastamise küsimuses õige. Kaitsja poolt määruskaebuses osundatud ringkonnakohtu lahend käsitles olukorda, kus süüdimõistetu suhtes oli kohaldatud Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 10 aastaks.

17. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)