4-20-1793/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 8 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mail 2020, kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-20-1793 (244020001215) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

T.J kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev 25.03.2020 üldmenetluse otsusele, millega tunnistati isik süüdi ja karistati LS § 201 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 kohaldamisega rahat , s.o rahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot Menetlusalune isik

T.J , isikukood XXX, xxx kodanik, elukoht xxx, X , e-post xxx töökoht OÜ RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 133

132 p 1, -135, 155, 156 kohus,

OTSUSTAS:

Jätta T.J kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteome otsuse peale väärteoasjas netleja M. K. 25.03.2020 244020001215 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv 300 eurot tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 10220205031482.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva jooksul kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaadavusest.

2 8 /

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30 päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool - ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politseinna patrullpolitseinik Rasmus ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaosko Sarap 06.03.2020 kell 23.12 koostas 06.03.2020 väärteoprotokolli nr AB 1548776, mille kohaselt

Ida- -Sonda- Virumaal Kiviõlis Sämi Kiviõli 22. kilomeetril suunaga Sonda poole juhtis T.J mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti puudus mootorsõidukil kehtiv liikluskindlustus. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik LS §

90 lg 1 p 1 ja LKindlS § 3 lg 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 1, LKindlS § 81 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev koostas 25.03.2020 üldmenetluse otsuse, millega tunnistas T.J süüdi LS §

201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi. Kuna LKindlS § 81 ja LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati karistus KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 201 lg 1 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja varasemate karistuste puudumise. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja määras isikule LS § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 75 raskeima trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusalune isik esitas 15.04.2020 kaebuse üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244020001215, milles palub tühistada rahatrahv, mis on määratud juhilubade kehtivuse osas. Kaebusele on lisatud inglise keelne tõend juhilubade olemasolu kohta, gruusia keelne dokument, T.J passija viisakoopiad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Menetlusaluse isiku kaebuse põhjendused on järgmised. alune isik palub tühistada Menetlus kohtuvälise menetleja otsus selles osas, mis puudutab juhtimisõigust. Menetlusaluse isiku väitel on tema B- on ta esitanud kategooria juhiload kehtivad kuni 01.09.2028 ja selle tõendamiseks gruusiakeelse tõendi juhilubade olemasolu kohta ja selle inglise keelse tõlke.

Menetlusalune isik esitas 23.04.2020 kohtule taotluse asja arutamiseks kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule 29.04.2020 kirjaliku seisukoha kaebuse põhjendatuse kohta ja nõusoleku kohta lahen Oma seisukohas viitab kohtuväline dada asi kirjalikus menetluses. menetleja LS §

4 ja 96 sätestatule, millest tulenevalt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel -des 9 on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, LS § timisõigusega juhiluba, välisriigi -s 95 nimetatud piiratud juh

pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega

3 8 /

ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või LS § 96 lg 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses esitanud seadusest tulenevat juhtimisõigust tõendavat kehtivat dokumenti. Kaebusega on esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlgeteta koopiad (mis ei ole rahvusvahelised juhiload), mille pidamist juhtimisõigust tõendavaks või juhiluba asendavaks dokumendiks ei ole võimalik. Juhtimisõigust tõendatakse kehtiva juhiloa alusel, mille füüsiline olemasolu ja nõudmisel esitamise vajadus on kolmandatest riikidest tulnud isikutel. Miks üritatakse tõendada oma juhtimisõiguse olemasolu kahtlase dokumendiga, kui seda võiks ja tulebki teha reaalse dokumendi esitamisega, esitades Gruusia siseriikliku juhiloa koos rahvusvahelise juhiloaga, ei ole kohtuvälisele meneteljale teada. Seadusega ettenähtud juhtudel on juhiluba asendav dokument, millega tõendatakse juhtimisõigust, nimetatud LS § 96 lg 4 ja 7. Seega ei ole seadusest tulenevalt juhiluba asendavaks dokumendiks kolmandas riigis väljastatud tõend.

Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, kus menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo koosseisule, palun kohtuväline menetleja jätta isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistus juhindudes KarS § 63 lg-st 1.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Politseija Piirivalveameti . K. koostas Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M 25.03.2020 üldmenetluse otsuse, millega tunnistas T.J süüdi LS § 201 lg 2 ja LKindlS §

81 järgi ja määrati karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 201 lg 1 järgi rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Esmalt kohus kontrollib, kas menetlusalune isik on pannud toime Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LKindlS § 3 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.

LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätestatule tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et menetlusaluse isiku poolt 06.03.2020 kell 23.09 juhitud sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga puhul oleks tegemist sõidukiga, millele liikluskindlustuskohustus ei xxx laiene LKindlS § 4 alusel. Menetlusalune isik peeti selle sõiduauto juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga näol on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja xxx millele laieneb kohustusliku liikluskindlustuse nõue.

4 8 /

Tunnistaja Tiit Kivimägi poolt 06.03.2020 antud ütluste kohaselt teostas patrullekipaaž, kuhu tunnistaja kuulus, liiklusjärelevalvet Sämi Kiviõli tee 22. kilomeetril, kui kella 23:09 aegu -Sonda-

liikus Kiviõli poolt Sonda poole sõiduauto Peugeot registreerimisnumbriga , rohelist värvi. xxx Sõiduk peatati kella 23.12 paiku ja juhile teostati kontroll indikaatorvahendiga, samuti tunnistaja kontrollis andmebaasi „Apollo“ kaudu peatatud sõiduautot ja selgus, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus.

Väärteotoimikus on väljavõte Maanteeameti sõiduki taustakontrolli päringust, mis on tehtud

11.03.2020 kell 08:46:15. Väljavõttest nähtuvad sõiduki Peugeot registreerimismärgiga xxx põhiandmed ning liikluskindlustuse andmed, mille kohaselt sõidukil on kehtiv

liikluskindlustusleping nr 75220349 Salva Kindlustuse AS-ga alates 11.03.2020. Varasemad liikluskindlustuse andmed puuduvad.

Seega on kohtu hinnangul ndlalt tuvastatud asjaolu, et 06.03.2020 kell 23.12 liikus tõsiki

menetlusalune isik T.J

xxx, millel puudus sõiduautoga Peugeot registreerimismärgiga kehtiv liikluskindlustusleping.

Vastutus sellise teo eest on ette nähtud LKindlS § 81 alusel, mille kohaselt liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab,

et T.J täitis LKidlS § 81 objektiivse koosseisu tahtlikult. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes juhtima mootorsõidukit peab juht veenduma, et sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta ei saanud mingil põhjusel tema poolt juhitud sõidukil teada liikluskindlustuse puudumise

asjaolusid. Samuti ei ole menetlusalune isik vaidlustanud kohtuvälise menetlja otsust liikluskindlustuse puudumise osas. Seega asub kohus seisukohale, et isik pidi vähemalt möönma, et pani ilma kohustusliku liikluskindlustuse olemasoluta mootorsõidukit juhtides toime süüteo.

Isiku tegu on õigest alifitseeritud LKindlS § 81 järgi. i kv

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Menetlusaluse isiku kohus ei tuvastanud. süüd välistavaid asjaolusid

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et T.J poolt toime pandud tegu vastab LKindlS , tema tegu on § 81 sätestatud väärteokoosseisule õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

5 8 /

Järgnevalt kontrollib kohus, kas menetlusalune isik on pannud toime Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on esmane juhiluba, juhiluba, LS §

-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.

Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik Gruusia kodanik. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on tema elukoht alates 09.09.2019 Gruusia. Kohus järgnevalt analüüsib, millise juhtimisõigust omava dokumendi alusel võib Gruusia kodanik Gruusias välja antud juhilubade olemasolu puhul Eesti Vabariigis liikluses osaleda.

Eestis kehtib välisriigi juhiluba, kui see on välja antud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis, Viini 1968.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis või Genfi

1949.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis. Gruusia on Viini 1968.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik1.

Seega kehtib Eesti Vabariigis Gruusias välja antud juhiluba.

LS § 99 lg 11

alusel, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trüki või -

kirjutustehnikas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt lõikes 11

nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtivad ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

Tunnistaja T. K. poolt 06.03.2020 antud ütluste kohaselt esitas menetlusalune isik patrullekipaažile juhtimisõigust tõendava dokumendi, mis oli kehtetu (26.01.2011).

Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, milline oli menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust tõendav Juhiloa andmeid ei ole kantud ka väärteoprotokolli. Seega ei ole kohtul dokument.

andmeid, millise dokumendiga menetlusalune isik 06.03.2020 oma juhtimisõiguse olemasolu püüdis tõendada.

1 Vt Viini 1968.a teeliikluse konventsiooni osalisriikide nimekiri ÜRO lepingute kogu veebiaadressil https://treaties.un.org/Pages/ViewDetailsIII.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B-19&chapter=11

6 8 /

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik pärast väärteoprotokolli koostamist esitanud kohtuvälisele menetlejale juhtimisõigust tõendavat dokumenti vastulause korras.

Kohtule esitas menetlusalune isik esitas koos kaebusega inglise kohtuvälise menetleja otsusele

keelde tõlgitud tõendi , 03.04.2020 koostatud nr 49/6/1/2-00021935 Gruusia siseasjade

ministeeriumist, mille kohaselt on T.J-ile , sündinud XXX, on 26.01.2011 antud välja juhiluba nr AH 3157285, õigusega juhtida B kategooria mootorsõidukit. -

Menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule Gruusia juhiluba ega selle tõlget, samuti ei ole esitatud rahvusvahelist juhiluba. Seega ei ole T.J esitanud tõendeid juhtimisõiguse olemasolu vastavalt LS § 96 sätestatule. Kohtule esitatud tõend juhtimisõiguse olemasolu kohta ei ole juhtimisõigust tõendav dokument LS § 96 ega LS § 99 mõttes. Kohtule esitatud dokumendi näol ei ole tegemist Gruusia juhiloa inglise keelse tõlkega, vaid tõendiga juhtimisõiguse olemasolu kohta, mis ei vasta juhtimisõigust tõendava dokumendi nõuetele Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ega Eesti siseriikliku (LS § 99 lg 11, 12) regulatsiooni sõnastuses.

Väärteotoimikust nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhtimisõigust kontrollitud ka Maanteeameti andmebaasi kaudu, mille kohaselt menetlusalusel isikul kehtiv juhiluba puudub.

Eesti liikluses osalemiseks vajaliku juhtimisõiguse olemasolu ei ole menetlusaluse isiku puhul tuvastatud. Vastupidi, isiku esitatud dokumentide alusel, maanteeameti andmete väljatrüki ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, sest tema juhtimisõigus ei ole tõestatud Eesti õigusliku regulatsiooni ega Viini 1968. a teeliikluse konventsiooni alusel.

Seega on kohtu hinnangul tõsikindlalt tuvastatud asjaolu, et 06.03.2020 kell 23.12 juhtis menetlusalune isik T.J sõiduautot Peugeot registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Vastutus sellise teo eest on ette nähtud LS § 201 lg 1 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohus leiab, et T.J täitis LS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu tahtlikult. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes juhtima mootorsõidukit, peab isik veenduma, et tal on kehtiv juhtimisõigus ja seda tõendavad dokumendid. Enne älisriigis sõitma v

asumist, peab isik veenduma, et tal on olemas juhtimisõigust tõendavad dokumendid, mis selles välisriigis on nõutud. Seega asub kohus seisukohale, et isik pidi möönma, et omamata Eestis nõutavaid juhtimisõigust tõendavaid dokumente, paneb ta toime süüteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi.

Õigusvastasust ega süüd välista

vaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7 8 /

Karistus on määratud ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja sellist liiki väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Kohu

s ei tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKK 3

-1-1-58-13, p.7)

T.J on toime pannud teo, mis vastab kahele v , lg 1 ja ühe äärteokoosseisule LS § 201

LKindlS § 81 Seega kohaldatakse KarS § 63 lg 1 nõuet . , ehk karistatakse raskeima sanktsiooni

alusel,

istusena rahatrahvi kuni 200 milleks on antud juhul LS § 201 lg 1, mis näeb ette kar trah

viühikut, s.o 800 eurot, või arestiga.

KarS § st 57 tuleneva karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud -

varasemate liiklusalaste karistuste puudumise, mis võib olla kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes ja kohus arvestab seda.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

T.J juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus. T.J poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga. Kohus arvestab, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Eeltoodut arvestades hindab kohus T.J süüd raskeima sanktsiooni keskmisest väiksemal määral.

Väärteotoimikust nähtuvalt on rikkumi LKindlS § 3 lg 2 järgi lõpetatud, se toimepanemine

sõidukil on kehtiv liikluskindlustusleping kuni alates 11.03.2020. Seega menetlusalune isik on kohustusliku liikluskindlustuslepingu sõlmimisega välistanud samalaadse rikkumise

toimepanemise lähemas tulevikus. See on positiivne asjaolu ja vähendab isiku süü suurust.

Üheaegselt see iseloomustab isiku positiivselt selles mõttes, et ta asus kõrvaldama rikkumist vahetult, kui sellele on

õiguskaitseorganid tähelepanu juhtinud.

Varasemalt ei ole isik karistatud.

8 8 /

Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Sanktsiooni keskmine määr LS § 201 lg 1 järgi on 100 trahviühikut, ehk 400 eurot. Määratud karistus näitab, et kohtuväline menetleja on arvestanud isiku süüd alla keskmise määra. Karistuse kergendamiseks aluseid ei ole. Menetlusalusel isikul on töökoht, seega ka sissetulek. Menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid selle kohta, et rahatrahvi maksmine käiks isikule üle jõu. Kohus leiab, et arvestades toime pandud rikkumisi on isikule määratud karistus proportsionaalne.

KOHTU MEETMED

Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et T.J uleb jätta rahuldamata ja kaebus t Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna vanemväärteomenetleja 25.03.2020 otsus väärteoasjas 244020001215 muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik